Samal aastal sõlmiti antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Nende lepingute alusel kujunes kolmikliit – II maailmasõja üks osapooltest. 13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss. Kuna Saksamaa nõudis Sudeedimaad ja ähvardas sõjaga, kutsuti kokku Müncheni konverents (29. september 1938). Osalesid Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Prantsusmaa. Lähtuti „lepituspoliitikast” ja nõustuti Sudeedimaa loovutamisega, lootuses, et Saksamaa nüüd taganeb. Kuid märtsis 1939 marssisid Saksa väed Prahasse. 23. august 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakti. Dokument koosnes mittekallaletungilepingust, millega kaasnes salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa jagati huvisfäärideks. Selle lepingu sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 2. Teise maailmasõja algus 1939-1941. Sõja põhjused: • sõja provotseeris NSVL, et teostada maailmarevolutsiooni • Versailles' rahu ja Hitleri agressiivne poliitika
Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike Hispaania kodusõda 1936 aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelati relvade vedu Hispaaniasse. Saksa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed suutsid 1937 aasta lõpuks kontrollida juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Austria ansluss 1938 aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressori vastu seista ning alistus. 13 märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. 4
ähvardades vastasel korral sõjaga ( ettekäändeks sakslaste tagakiusamine). Tsehhoslovakkia lükkab nõudmised tagasi, alustab mobilisatsiooni. · 29. September 1938 sõlmitakse Münchenis kokkulepe (Sb peaminister Chamberlaine`i eestvedamisel), millega Tsehhoslovakkiat sunnitakse loobuma Sudeedimaast, kuid ülejäänud osa riigist jääb puutumata (alla kirjutasid: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) · 23.märts 1939 esitab Hitler Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedasse · 14. Märts 1939 kuulutab Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja järgmisel päeval hõivavad Saksa-ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia · Hitler sihib järgmisena Poolat (Danzigit) · Sellega sain lääneriikide mõõt täis ja Poola iseseisvust lubatakse kaitsta MRP Hitler oli sattunud keerulisse olukorda rünnates Poolat vajab ta kindlat seljatagust, mida võib pakkuda N
suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eelnes ja järgnes veel repressioone, riigitegelaste arreteerimised ja vangistamised. Kui Nõukogude okupatsioon aga ka lõppes, vallutati Eesti Saksamaa poolt. Üks okupatsioon asendus teisega. Omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. BAASIDE AEG 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepinguga, mis sai tuntuks kui Molotov- Ribbentropi pakt, jagasid kaks toonast Euroopa militaarset suurriiki, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit, omavahel Ida-Euroopa. Seda kokkulepet võib pidada viimaseks sammuks Teise maailmasõja puhkemisel ning see määras ära järgnevateks aastakümneteks hulga riikide, sealhulgas Eesti saatuse Euroopas. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda Poolaga, millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17
kommunistlik Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa sundisid meid sõdima mõlema vaenupoole vägedes. Sõja eel oli Eesti Vabariik sõlminud mõlema suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. a. Lepingus fikseeriti kohustus hoiduda igasugustest vägivallategudest, mis olid sihitud teise lepinguosalise poliitilise iseseisvuse vastu. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti paar kuud enne suure sõja algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1. septembril 1939 puhkenud maailmasõda kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid
XX sajand tuli ajaloosse nagu epohh, mis sünnitas kaks maailma sõjat; nendes esines mitukümmend riike ja miljonid inimesi. II Maailmasõja jooksul, sündmustes esines üle 70 riiki, inimkaotus oli 55 miljoni. Sõdade ja maailma probleem on nagu mitte kunagi aktuaalne tänapäeval. II Maailmasõda oli kõige verisem sõjaline konflikt inimkonna ajaloos ning ainuke, kus kasutati tuumarelve. Sõja alguse ja lõppu kuupäevad, 1. sept. 1939 kuni 2. sept. 1945, on ühed olulisematest päevatest kogu tsiviliseeritud maailma jaoks. Selles referaadis autor toob välja olulisemaid asju sõjast: põhjuseid, miks ta alganud oli; plaanid, mis olid osalevatel riikidel teine teise suhtes; sõja käiku kronoloogiat ning tagajärjeid ja sõja mõjutusi tervele maailmale. Joonis 1. Sõjas osalevad sõdurid 3 Põhjused
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast)
kukkunud. Rahvasteliit eksisteeris kokku 27 aastat. Teise maailmasõja järel moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ajaloolane David Kennedy peab Rahvasteliitu ainulaadseks nähtuseks maailma ajaloos, mis võimaldas riikidele head poliitilist koostööd ja rahvusvahelisi suhteid. Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja alates 1920. aastast ka hispaania keel. Liit kaalus ka esperanto kasutuselevõtmist töökeelena, kuid ettepanekuid ei viidud kunagi ellu. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Need sümboliseerivad Maa viit mandrit ja viit rassi. Pentagooni kohale oli kirjutatud organisatsiooni ingliskeelne ning alla prantsuskeelne nimi. 4 Rahvasteliidu tekkimine Rahvasteliidu eelkäija Parlamentidevaheline Liit asutati juba 1889. aastal. Tegemist oli
Peale sellise agressiooni näitamist otsustas sekkuda Briti peaminister Neville Chamberlain, kes kohtus Hitleriga 1938. aasta septembris kolm korda, et vältida sõda. Kohtumiste käigus sõlmiti Müncheni kokkulepe, mis väitis seda, et kui Saksamaa saab Sudetenlandi piirkonna tagasi, siis ta jätab ülejäänud Tsehhoslovakkia rahule, esialgu sellega lepitigi (History on the net). Hitler polnud kahjuks sõnapidaja mees ja 1939. aasta märtsis hõivas ta kogu Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia valitsus palus jällegi Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkumist, aga kumbki polnud endiselt valmis sõjaliselt sekkuma. Hitleri järgmiseks sihtmärgiks peeti Poolat, mille ründamise korral lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda. Poola ründamist peeti esialgu ebatõenäoliseks, sest Hitler seisis nüüd konkreetse sõjaohu ees Prantsusmaa ja Suurbritanniaga (History on the net). Spekulatsioonid aga ei
Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus ei pidanud paika. Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi Tähtsus II maailmasõja kontekstis Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta Natside vallutused 1940. Aastal -9.04.1940 vallutati Taani -sama aasta suvel vallutati Norra -10.05 vallutati Belgia ja Holland -2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte -Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma -Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit
(3p) Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? (2p) Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud. ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, mis tähendas, et loota oli vaid oma jõududele. Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
kindral Franscisco Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema?
Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr. Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941
Eesti SS-diviis. Sundmobilisatsioonide käigus põgeneti enamasti Soome. Soome armeega liitunud eestlaste- soomepoiste-vaimseks juhiks sai Karl Talpak. 1941. a suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22. territoriaalne laskurkorpus. Umbes samal ajal veeti Eestist Venemaale 32000 mobiliseeritut. Mobiliseeriud saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. 1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus u 27000 meest. BAASIDE AEG 23.augustil 1939 a sõlmiti Ida-Euroopa, Saksamaa ja Venemaa vahel MRP. MRP lisaproptokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia, Sks-le jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast pol ja sõjalised liitlased. 1.sept tungisid Saksa väed Poolasse ning 17.sept ründas Poolat ka Punaarmee, mis kuulutas 2 MS algust ning Prantsusmaa ja SBR kuulutasid 3.sept Saksamaale sõja.
Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Pärast enneolematuid purustusi, mida põhjustas Esimese maailmasõja lõpp lootis kogu maailm, et rahu kestab pikka aega. Paraku pidasid, aga Esimese maailmasõja võitjad kättemaksu stabiilsusest olulisemaks ning hakkasid Saksamaalt välja nõudma ülisuurt sõjahüvitist. Teine maailmasõda toimus 1. september 1939 – 2. september 1945 ning see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Mina oma essees võrdlen ainult Läänemere riikide ehk Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Räägin lähemalt Teise maailmasõja sündmustest, mis toimusid Lääneriikides, et välja tuua just riikide vahelisi erinevusi ja sarnasusi valikute, võimaluste ja saatuse osas
kindral Franscisco Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema?
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi
· Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia Itaalia Ungari Slovakkia (Tsehhi ala okupeeriti Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid
global military conflict. Over 15 million people were killed. It was one of the deadliest conflicts in human history. The proximate cause was the 28 June 1914 assassination of Franz Ferdinand of Austria by some Bosnian-Serb nationalist. The war soon spread worldwide. As the result, it was the end of four major imperial powers. The Treaty of Versailles which was signed at the end of WWI and it is often said that it eventually lead to the beginning of World War II in 1939. World War II In late 1938, Britain tried to avoid another world war by signing the Munich Pact. The pact gave Germany ,,permission" to invade Sudetenland in Czechoslovakia. In March 1939, Britain announced that it would be supportive to Poland when Germany would invade it, but German invaded anyway. Hitler and Stalin had secretely signed an agreement dividing up Poland between the two powers.
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
· 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia · Soome · 17. Millal ja kus avati II rinne? · Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal · 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: · 1941. detsember Moskva lahing · 1942/43 sügis ja talv Stalingradi lahing · 1943 juuli/august Kurski lahing · 1945 aprill/mai Berliini vallutamine · 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset? · 1. sept 1939 algas II maailmasõda · 22. juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel · 22. juuni 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule · 7. dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Pearl Harbori Havai saarestikus · 6. juuni 1944 (Normandia dessant) avati liitlaste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne · 17. sept 1939 NSVL tungis kallale Ida-Poolale · 30. nov 1939 algas Soome Talvesõda · 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerus sõjast · 6
,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935. ,,Maa ja linn" - kaks muistset lugu 1939. ,,Vanasti" - jutustused 1941. ,,Jüri Pügal" - jutustus 1945. ,,Inderlin" - reisivested 1920. 4 ,,Nukitsamees" - Lastejutt 1920. ,,Kolm lugu noortest" - Laste luuletused 1921. ,,Lauka poiste ootamatu teekond" - Lastejutt 1925. ,,Pett ja Parbu" - Lastejutt 1928. ,,Vanad teerajad" - 1930. ,,Talvised teed"- 1931. ,,Läbi tuule ja vee" - 1931 ,,Vaadeldes rändavaid pilvi" - 1932. ,,Kuldsete lehtede all" - 1933. ,,Ladina köök" - 1934. ,,Kuningakübar" - 1935 ,,Tagala" - 1937. ,,Ktora godzina
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga
kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? 1945 aprill/mai – Berliini vallutamine 1942 Stalingradi lahing –sakslased kapituleerusid 1943 Kurski lahing – sakslased kandsid taas suuri kaotusi 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset? 1942 Midway merelahing – ameeriklased purustasid jaapanlaste 1. sept 1939 – algas II maailmasõda laevastiku 22. juuni 1940 – sõlmiti taas Compiegne’i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail vahel 1944-1945? 22. juuni 1941 – Saksamaa tungis kallale NSV Liidule Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, Rumeenia 7
Kuigi need vaated võivad olla näilised, ei ole rahval mingit reaalset põhjust rahulolematu olla, kui ollakse diplomaatiliselt konkreetsed ja seistakse sõnadega oma riigi eest. Sest mida muud on meil hetkel teha? Kui olukord peakski kunagi kõige katastroofilisemad pöörded võtma, siis on suurim eeldus eduks juba see, kui me oleme kõik ühel poolel ning usume ja teame, et seisame sama eesmärgi eest. Riigid, nagu inimesedki, võivad õppida minevikus tehtud vigadest. Paljuräägitud 1939. aasta „hääletu alistumise" kordumine on praeguses geopoliitilises olukorras suure tõenäosusega võimatu. Juba psühholoogilisest vaatepunktist. Isegi kui me oleksime sõjaliselt nõrgemad kui 1939. aastal, ei nõustuks me ühegi lepinguga, mis võiksid meie iseseisvust ohustada. Sest mälestus viimasest korrast on veel liiga värske. Teisalt võib see enesekindlus tuleneda ka faktist, et maailmas on hetkel ainult üks suur paharet, kellele lääneriikide ja meie tähelepanu
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939
23.aug.1939 MRP 1.sept. 1939 II ms algus 1940-1949 ÜK(b)P kui väikesearvuline avangard, ühiskonna USA toetus NSVL-le lend-lease'i abil - raudne eesriie: eraldatus valitud eliit, mida perioodiliselt puhastatakse läänemaailmast
tsüaniidampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende kehad põletati, hiljem leidsid venelased Brauni söestunud keha. Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille. Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis kõrgust[viide?]. Hitleri lemmikhelilooja oli Richard Wagner. Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe.
Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt
ked vastu seina. Caponei mehed tulistasid ohvrite pihta vhemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jugu liikmed, seitsmes oli nnetu sber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmrk, seisis teisel pool teed, kui Caponei mehed tulid, ning politseivorme nhes jigi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi ta oli tapatalgute ajal Floridas. Lpp Alcatrazis olles ilmnesid tal sfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma lejnud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai lbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California fderaalsesse parandusasutusse oma heaastast karistust kandma igusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid. Prast vabastamist veetis Capone lhikese aja haiglas. Ta naasis oma Palm Islandi koju, kus ta lejnud elu oli rahulik ning vaikne. Mehe keha ning vaim hvinesid jtkuvalt ning ta ei suutnud enam juku juhtida. 21. jaanuaril 1947 sai ta ajurabanduse, mis oletatavasti polnud sfilisega seotud
1919. aastal asutas väike äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku töölispartei, ning 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler 1933.aastal sai Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei valimistel 17,3 miljonit häält ja võitis 230 saadikukohta saades Riigipäeva suurimaks parteiks. 16 märtsil 1935 kuulutas Hitler välja Saksa Wechrmachti loomise. Järgnenud nelja aastaga kasvas saksa sõjaväe isikkooseis 12 korda, ulatades 1939. aasta mais 1,4 miljoni meheni. Kuna ta meelitas oma kõnedega juurde aina rohkem inimesi siis muutus ta parteidele varsti asendamatuks. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Esimene maailmasõda Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see
Teine Maailmasõda Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja 17. septembril tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti
(1909-1985) . , , . (1936), , . , . 1939 . . . , . 1930 «», . 1933 . 1935 ,, ". ( , , ) . . 1923 «Notturno» -- . , , , , , , . . . . , . ! , . ... , . ... ! ... ! Wikipedia.org . 8 !
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli ...
See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest. Umbes 75000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939. aastal Barcelonas ja märtsis Madridis natsionalistidele alistusid. Kindral Franco kuulutati „kuningriigi caudillo-ks ja riigipeaks“. Franco keelas igasuguse opositsiooni falangistide parteile, taastas katoliku kiriku mõjuvõimu ja tema initsiatiivil astus Hispaania Rahvasteliidust välja. Ehkki Franco pooldas Hitlerit, säilitas ta Teise maailmasõja ajal Hispaania neutraliteedi. Franco valitses Hispaaniat kuni oma surmani 1975. aastal, mil monarhia ja demokraatia riigis taastati.
- - , ; - ; () , ; ; ... , , , , , . , , , . , . . , . · 1469. · 1469 . · 1630 . · 1684 . ·1740-1861 . ·1861-1872 . . · 1939 . ·o 1974 . 18 , . 1793 1795 , . . 19 . 1977 . , 1980 , , , , .
1935 Juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi piiravad seadused Saksamaal aasta lõpp 1935 Oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. 8. detsember 1935 Vabadussõjalaste liikumise likvideerimiseks lavastatud riigipöördekatse. Vabadussõjalaste liikumine kaotas oma populaarsuse. 1936 Berliini Rooma telje loomine 1936 1938 Rahvarinde valitsused Prantsusmaal 1936 1939 Hispaania kodusõda 1936 USA neutraliteediseadus 1. jaanuar 1938 Kolmas põhiseadus jõustus. märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 24. aprill 1938 K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks 29. september 1938 Müncheni kokkulepe 23. august 1939 V. Molotov ja j. Von ribbentrop allkirjastavad moskvas nsv liidu ja saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1
(Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle zanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestluszanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii tausta kui olla eesmärk omaette. Peale zanrilise jaotuse saab saateid jagada veel sisu järgi: sport, pevaprobleemid, kunst.
sõjakus. erinevused: kommunistidel oli oluline klassivõitlus, rahvus ei loe. natsionalismi ja fasismi puhul on rahvus aga tähtis. Suurbritannia majandusprobleemid - tööstus vajas uuendusi, oli aegunud. Rahvusvahelised kriisid 1935. Etioopia (Abessiinia kriis) - Itaalia vallutas Etioopia. Rahvasteliit püüdis Itaaliat majanduslike sanktsioonide abil korrale kutsuda ent see ei andnud tulemusi. Itaalia astus Rahvasteliidust välja. 1936 - 1939 Hispaania kodusõda - kommunistide ja sotsialistide Rahvarindevalitsuse vastu alustasid mässu sõjaväelased (F.Franco). Rahvarinde valitsust toetas NSVL, sõjaväelasi Saksamaa ja Itaalia. Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur. Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine.
Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda oli Hispaania kodusõda - 1936. Valimised võitis Hispaanias kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne. Levisid kuuldused, et kehtestatakse peagi diktatuur. See jagas Hispaania sisemiselt kaheks leeriks: vastuhaku juht kindral Franco (Saksamaa toetus), teisel pool Rahvarinne (NSVL toetus). Lääneriigid ei sekkunud vahele. Sõjas katsetasid NSVL, Saksamaa, Itaalia uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed võitsid, kehtestati Franco diktatuur - 1939. 1938. a oli Hitleri positsioon Saksamaal ja rahvusvahelises poliitikas niivõrd tugev, et võis alustada oma maailmavallutamisplaanidega. Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ja alistus. Pealegi meeldisid paljudele austerlastele natsid. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja liideti Austria Saksamaaga - ansluss (liitmine)
· , , . , . · 1. 2011 , 411 980 · , , 80 · · -- ( 9,6 ²) · (64 ) - . · -- 46 · : , , : , , . · 407 . , 192 ( 1 2010 ) · (. Vanalinn) -- , · · · 1404 , , (), XIX ), , , , . · , · 314 · 170- · 25 1939 . · 1983 , ,
-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Seega oli välisriikide sõjaline ründamine igati õigustatud. NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamist läände, selle saavutamiseks olid NSV liit valmis kasutama sõjajõudu. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. 2. Molotov-Ribbentropi pakt 1939. aasta suvel asusid NSV Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised NSV liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga.
Suve keskel ületatati Ebro ja tungiti edasi umbes 40 kilomeetrit. Gandesa juurde olid natsionalistid rajanud aga tugevad kaitsepositsioonid ja pealetung takerdus. Lojalistid alustasid otserünnakuid kaevikutele. Mõlemad pooled kannatasid suuri kaotusi. Natsionaliste toetasid sakslased õhurünnakutega. Vabariiklaste armee löödi novembriks algpositsioonidele tagasi. (s12) Edaspidi langesid vabariiklaste alad järk järgult mässuliste kätte. 1. aprillil 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Sõja võitsid mässulised, kehtestati Franco diktatuur, mis lõppes aastal 1975. Franco (s13) Täisnimega Francisco Franco Bahamonde sündis 4. detsembril 1892 Hispaanias. Tema isa oli kuuendat põlve mereväe ohvitser. Francost pidi saama isale sobiv järglane, aga Hispaania-Ameerika sõjas kaotasid hispaanlased suure osa laevastikust ja ohvitsere polnud enam vaja. 1907 astus ta Hispaania armeesse ja 1910. aastal omistati talle leitnandi auaste
1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse
aasta novembris teostatud rahareform. Teiseks asjaoluks oli kindlasti olukord mujal maailmas ja Euroopas. Sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), toimus Talvesõda ning II Maailmasõda. Eestlasi mõjutas kindlasti MRP, mille alusel jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema lepinguga ka Leedu) tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest. Samal ajal kui Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aastal vallandas II Maailmasõja, säilitas Eesti valitsus neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Esialgu see näis õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Pärast 1939. aasta novembris alanud Talvesõda NSV Liidu ja Soome vahel säilitas viimane iseseisvuse. See komplitseeris Eesti välispoliitilist olukorda. NSV Liidule oli
Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945.aastani. Kuid ta ei loobunud samal ajal kunagi kunstist, harides end pidevalt erinevatel kursustel. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
