AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.
idast-kaitseme rannikut(koos Soomega) ja idapiiriPetseris ehitati välja kaevikute süsteemi; Läti pidas vaenu Saksamaalt ja Venemaalt – ei suuda seda kaitsta, nemad koondavad kaitse Riiale ja ootavad abi. poliitilised põhjused: ebaselgus peavaenlase osas + erinev geograafiline asend Eesti ja Soome koostöö Soome lahe sulgemise kava - punalaevastik ei tohi pääseda Soome lahele. (miiniväljad keskel ja allveelaevad) poliitilise koostöö puudumine- 1939, kui saanuks vastu hakata, siis seda ei tulnud Rahvasteliidu tegevus Positiivsed ilmingud: (kui selgus, et sõda on tulemas, Rahvaste Liidu süsteem ei toimi) Johan Laidoneri tegevus Türgis, Nikolai Köstneri tegevus RL rahandusorganites 27. VIII 1928 – Briand-Kelloggi pakt (15 riiki): sõja keelustamine (1929 – Litvinovi protokoll) 1933–1934 – olulised muutused Euroopa välispoliitikas (Hitleri võimuletulek, NSVL välispoliitika aktiviseerumine)
Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Ts, et vabastada sudeedi sakslased. 15.märts 1939 lakkas Ts olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga. Lahing Inglismaa pärast 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis
Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Ab...
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid
Arutlev küsimus (ehk arutlus) II maailmasõja algus oleks olnud välditav II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine,
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga
Tunnustused · 1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige · 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige · 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass · 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna · 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass · 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige · 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige · 1937 Rae valla aukodanik · 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga.
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1
Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (l...
Leivaraha saamiseks maalis Wiiralt siidirätikuid ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike tüüpiline sissetulekuallikas Pariisis. • 1927. a mais toimus Wiiralti isikunäitus, kus ta eksponeeris umbes 40 litot, puugravüüri, oforti, monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea müügiedu. • 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis A.-G. Fabre'i galeriis, kus oli väljas 40– Maroko (1938-1939) • 21.juulist 1938 kuni 17.veebruarini 1939 elas ta Marokos. „Berberinaine „Noor Araabia kaameliga“ poiss“ EESTI 1939- 1944 • 1939. aasta septembris naasis Wiiralt Eestisse. • Wiiralt sai kunstniku- konsultandi koha Riigi Trükikojas. • Teise maailmasõja aja veetis kunstnik Eestis. „Claude“ PARIIS 1946-1954 • 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde
3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks :
rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat
asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse 8) 1939 Saksamaa viis väed Klaipedasse 9) 23.08
(Sueedimaa loovutamine sakslastele) ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Leping võeti vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi pakt – 1939. A suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti
Lõuna-Hiinas rahvuslik kodanlus. Võrreldes ennesõjaaegseid Euroopa riikide piire tänaste piiridega näeme, et Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Rumeenia tollased riigipiirid vastu N. Liitu asusid tükk maad ida pool. Euroopa kaartilt puudusid Ukraina ja Valgevene, mis kuulusid N. Liidu koosseisu. Puudus ka Moldova, mis kuulus Rumeeniale. Austria oli 1938. aastal ühendatud Saksamaaga. Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga
kaasnesid suured materials purustused. Mõisted 6. Joh.Vares Barbarus 7. inkorporeerimine Riigi või mõne piirkonna vägivaldne liitmine teise riigi koosseisu 8. juunikommunistid on eesti kõnekeeles isikud, kes osalesid 21. juunil 1940 toimunud Eesti valitsuse vastastel demonstratsioonidel 9. Soomepoisid JR200 Jalaväerügement 10. Otto Tief Oli eesti vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. q Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta?(arutle) (10+3p) © Siimo Lopsik 2009 Nimi & grupp___________________
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2
elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte
Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. 1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri
maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt.
Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł
Põhisündmus - Reini pakt, Prantsuse ja Saksa ning Belgia ja Saksa vahel. Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid." Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus Maroko kriisid (I ja II) - "1: 1905, FR+DE, DE üritas takistada FR mõjuvõimu Marokos,Maroko säilitas iseseisvuse, DE tühjade kätega; 2: 1911, FR+DE, DE proovib uuesti, DE tunnistas FR ülevõimu-kompensatsiooniks anti Kongo" Monopol (trust) - USA-s Kontrollib turgu MRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov,Ribbentrop; DE:Lä-PL,LT; NSV:EST,FIN,LV,Id-PL,Moldova; Salajane dok Baltikumi jagamise kohta Mõõdukad, radikaalid, sotsialistid - "Mõ-PostM;TRT;Tõnisson,rahvuslik enesetead suurend;Vene riigi konstit parl monarh Rad-Teataja,TLN,Päts,Tammsaa,Veski;majanduse edend;Ve dem vab Sot-Uudised;TRT;Speek;Vilde,Martna;vähemusrahv õigused;Ve-dem vab" Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia.
Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. · Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu.
september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond polariseerus, levisid kuuldused proletariaadi diktatuurist. 4. Tsehhoslovakkia vallutamine Saksamaa poolt kuidas täpsemalt. 14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia ennast Hitleri mõjutustel iseseisvaks ning järgmisel päeval
6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suurriigid ei reageerinud.(reetsid Tehhoslovakkia) 7. Poola. Klaipeda äärsed alad. Rumeenia. 8. Albaania. Aprill 1938 Molotovi-Ribbentropi pak(MRP) 1. Miks sai MRP loomine ültse alguse? Miks just nende riikide vahel? 2. Millal leping alla kirjutati? 3. Kes kirjutasid lepingule alla? 4. Kui kaua oleks pidanud leping kehtima? 5
fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas. Lisaks otsustasid lääneriigid kergekäeliselt ainsa demokraatliku Ida-Euroopa riigi alad loovutada. Müncheni konverents näitas Hitlerile, et keegi talle vastu ei hakka ja ta saab suhteid teiste riikidega ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid. Kadus Tsehhoslovakkia, mis oli olnud ainus Ida-Euroopa demokraatlik riik. Müncheni konverentsist ja Tsehhoslovakkia kadumisest sai lepituspoliitika kulminatsioon, sest nähti, et sakslaste isu on kustutamatu. Edasi esitas Saksamaa nõudmised Poolale
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna liitmine Saksamaaga ● Märtsi lõpul 1939.a. – Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna Danzigi ühendamine Saksamaaga ja Poola koridori likvideerimine
Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas Liis Ventsel 11. B Teine maailmasõda, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda
NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8
TALVESÕDA Koostanud: Arnold, Janno, Elin, Liisa Talvesõja algus Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel (osa Teisest maailmasõjast.) Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Nõukogude väed Nõukogude Liidu tungisid Soomele kallale juhtkond arvas, et 30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses.
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed
Tsehhoslovakkia. Edasi oli Hitleril plaan võtta ette Poola. Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust ning tahtsid kaasata ka NSV Liidu. Samuti lootis ka Hitler NSV Liitu oma seljataha. Molotovi-Rippentropi pakt Kõik trumbid olid NSVL juhi Stalini käes. Tema plaan oli Euroopa riigid üksteisega sõtta lükates nõrgestada ja siis ise sobival hetkel kogu Euroopa vallutada vajas uut maailmasõda. 23 august 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping Molotovi-Rippentropi pakt (MRP). MRP 10 aastat omavahel rahu + salajane lisaprotokoll, kus jagati omavahel ära Ida-Euroopa. NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Leedu ning Bessaraabia, Poola jagati pooleks. MRP lepingu sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Molotovi-Rippentropi pakt
Kordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi
Aleksander Tõnisson 1)Aleksander Tõnisson sündis 17. aprillil 1875. aastal Tartumaal Härjanurme vallas Peedu talus. 2)1899. aastal lõpetas ta vilniuse sõjaväelise akadeemia. 3) 1918. põgenes ta saksa okupatsioonist soome, naases sügisel ja tuli esimese divisjoni komandöriks Eestis. 4) Ida-Virumaaga seovad teda Vabadussõja lahingud Viru rindel, mille juhtimise eest sai ta I järgu Vabadusristi. 5) Oli kolmes valitsuses kaitseminister, sõjanõukogu liige, samuti riigikogu liige. 6) 1920- aastal oli ta sõjaminister. 7) 1932-1933 oli ta kaitseminister. 8)1934-1939. tartu sõjaväe major ja 1939-1940 aastal tallinna ülemlinnapea. 9) 1937. aasta sügisel asetas Aleksander Tõnisson nurgakivi uuele teatrihoonele. 10) Aleksander Tõnisson sai enda surmaotsuse teada 28. juunil kell pool kaksteist öösel. 12) hukati 2. oktoobril 1942 Kirovi oblastis.? 13)tema haua asukoht on teadmata.
rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega
TEINE MAAILMASÕDA (1.september 1939 - 2.september 1945) I Sõja põhjused (käsitletakse tunnis) II Sõja algus (MRP realiseerimine) Saksamaa tegevus: · Sxm eesmärgiks oli välksõda (Blitzkrieg), mis realiseerus loodetust lihtsamini. · 1.septembril 1939 tungis Sxm kallale Poolale ("Weißplan").Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast. · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid
Tallinna Loomaaed on ainuke loomaaed Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsas. Tallinna loomaaed asutati 25. augustil 1939. Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. Illu suri pommi plahvatusel. Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. 1989 valmis elevantide maja, 1999 valmis troopikamaja. Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Elulugu...............................................................................................3- 4 Looming................................................................................................ 5 Näitused................................................................................................ 6 Muu..................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, sellek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
