Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsemisaja lõpp – Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 troonist loobuma. – Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. – Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid veebruaris 1917 Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27. veebruaril 1917 meeleavaldused maha suruda, kuid väeosad keeldusid ja
Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
4. Muutused: Ühiskonnas · esialgu tohutu sõjavaimustus, mid asendub desenteerumisega(sõjamehed põhenesid rindelt) · elatustaseme langus · vabadusvõitluse puhkemine · üldise töökohustuse kehtestamine(naised vabrikutesse tööle) Majanduses · riik sekkub majandusse · tellimused suurettevõtetele, väikeettevõtete väljasuremine · maksukoormuse kasv Igapäevaelu · toidupuudus · normide sisseseadmine hädavajalikele kaupadele · 1917 nälg ja haigused 5. I MS tagajärjed: · lagunesid pitmed suurimpeeriumi ja tekkis palju uusi väikeriike(nt lagunesid AustriaUngari, Venemaa, Saksamaa) · muutus jõudude vahekorras, USA esiletõus · Demokraatia kriis · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu · Sõda Ei lahendatud probleeme 6. Veebruarirevolutsioon:1917 selle ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poole
Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930
Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee 17.aprill Nivelle’i tapatalgud 1917 Nov-dets. Rünnak Cambrai all 1917 Sakslased peatavad inglaste rünnaku Okt. 1917 Pealetung Caporetto all itaalia väed said lüüa, inglise- prants väed peatavad sakslaste pealetungi 1918. Puhkeb Saksamaal november revolutsioon, Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. kirjutati alla novembril Compiegne`i 1918. vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. jaan 1919- Pariisi jaan
Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis
Stalin - seadis eesmrgiks sotsialistliku hiskorra kehtestamist le kogu maailma. iseloom. 3. Hurtov kuulutas stalini ebajumala kohalt tugatuks ning alustas ta ksilaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga-kaukaasia,gruusia, armeenia. 6. Komministid ritasid teostada riigipret 1924 dets est 7. 1917 veebruarirevolutsioon, moodustati ajutine valitsus, astus tagasi nikolai 2 1917 oktoobrirevolutsioon, tallinnas ja petrogradis, kukutati ajutine valitsus (kolmas) Vene revolutsioon 1918-1922, 8. jaapani vene sda 9. Kuna ajutine valitsus piiras inimiguseid ajutine valitsus 10. toimus enamlaste ja valgekaartlaste vahel. enamlased vitsid kodusda venemaal 11. romanovid olid venevalitsejad 1631-1917 12. buurid elasid luna-aafrika vabariigis. 13. lav 14. inglased vtsid kasutusele kolooniad 15
· 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal · 1858 Mahtra sõda · 1869 esimene Üldlaulupidu Tartus · 1884 Otepääl õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp · 1905-1907 revolutsiooniaastad · 1917 veebruar revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine · 1917 märts Eesti alad ühendatakse autonoomseks kubermanguks · 1917, 28. nov Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde
Miinid Myrkgaasid SÕJA LÕP Sõda kestab 4 aastat Saksamaa poolel võitleb 4 riiki saksamaa austria ungari tyrgi bulgaaria .Venemaa jätab sõja pooleli ja saksamaa pool kaotab esimese sõja. VENE IMPREERIUM VARISEB KOKKU!! Esimene maailmasõda alagas 1914 ja lõppes 1918 .Selle lülitusid järgmised suurriigid venemaa saksamaa prantsusmaa ja suurpritania 1917 veebruaris loobus vene tsaar Nikolai 2 loobus troobist ja võim läks ajutise valitsuse kätte oktoobris 1917 pääsesid enamlased võimule neid juhtis LENIN ULIAANOV samad syndmused toimusid ka Eestis kus võim läks sammuti enamlaste kätte Enamlaste juhiks oli Viktor Kingsepp Peale tsaari kukutamist oli ajutine valitsus lubanud eestile Maapäeva (riigikogu) enamlased ajasid maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev .
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega
Kas bolsevike võimuletulek Venemaal oli paratamatus? 1917.aastal alustas vene rahvas revolutsiooni, mis sai murranguliseks kogu maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua,
Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon
Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja alustas täiesti uuesti ❖ 1925 asus elama Pariisi ❖ eesnimeks Jean ❖ 1942 põgenes šveitsi Linnud akvaariumis 1920 puust reljeef Abstraktne kompositsioon
........................6 1 , . , . . 2 , , . 17 075 400 2 . , 11 . . . , 10 509 000 . -, « ». 4 582 000 . 141 904 000 . 80 % , - 180 , . , - . 3 . IX , XI XII . XIV XIV . . , 1700 1721 . , . 1905 , II, . 1917. . . . . 1917 1922 . 1937 . . . 1980 . 1985 1991 . , . , 2008 - . 4 , . --. . , , , . , . , . , . « - ». , . 5 . , . . 4 , . . , , . . . . - . .
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade,
muutuda. Peeti üksikuid suurlahinguid. - Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. - 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (kuni 1917.aastani); seejärel algas ka Idarindel positsioonisõda. 3) Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 4) I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: - mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt
muutuda. Peeti üksikuid suurlahinguid. - Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. - 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (kuni 1917.aastani); seejärel algas ka Idarindel positsioonisõda. 3) Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 4) I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: - mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., ...
1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG KUI VIITSITE ... 1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts Postimees" 1865 10. oktoober Tallinnas 1858 Mahtra sõda asutatakse "Estonia" selts 1860 Tallinnas hakkab 1867 Vene keiser kinnitab ilmuma Eesti esimene seaduse, mis näeb ette vene
allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele ka oma lahingulaevu, kuid inglastel õnnestus need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele Lahingud läänerindel 1917.a 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle’i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle’i tapatalgutena. Edukas polnud ka inglaste rünnak 1917.a novembris-detsembris Cambrai all, uudse taktikana kasutasid inglased suurtükkide asemel rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika, kuid nad suutsid läbimurde peatada. 1917
*kaeviku sõda edu ei toonud üritati kaevikud üle võtta tohutud inimohvrid Absoluutne allveesõda (veeb 1915) eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev "Louisitania" uputamine koos 1198 reisijaga) Veebruarirevolutsioon 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele Aprilliteesid 4. aprill 1917 andis Vladimir Lenin petrogradi tagasi jõudes välja direktiivid, mis käskisid enamlastel ja töötajatel võimu enda kätte võtta ja valitsusega mitte koostööd teha Rahvakomissaride nõukogu Uus valitsus koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ning maadekreedi,
* Somme'i lahing 1916 juuli-nov Saksa Prantuse- Inglise löödi suurte kaotustega tagasi. Tanki kasutuselevõtt. Kummalegi poolele ei toonud edu. *Jüüti lahing 31.05-1.06.1916 Saksa Inglise. Taani lähistel Põhjameres. Sakslased kuulutasid oma võiduks, kuid inglased võitsid,edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt. *Tannenbergi lahing 27-30 sept 1914 Venemaa Saksamaa sunniti taanduma Ida-Preisimaale. *Caporetto lahing 1917 okt Saksa ja Austria-Ungari Itaalia ja Inglise-Prantuse. Itaalia varises kokku, appi tõttas I-P kes peatas sakslaste edasitungi. Sõjalised uuendused: *kaitserelvad ja vahendid *mürkgaasid (Antant ja Kolmikliit) *allveelaevad *lennukid (luure, pommitamine) *tankid *välksõjad *positsioonsõjad. 1917 Venemaa: *rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine
Gaasi ja teiste mürkainete tõkestamiseks võeti kasutusele ka gaasimaskid. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja see kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. Idarinne(19141917) Aastal 1914 oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida Preisimaa vallutamine ja tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpus toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu.
mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. · Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917): · Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee, Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse · Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu siis edu ei toonud · 1917 veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus, Ajutine Valitsus küll jätkas kohustuste täitmist edutult, Saksamaa vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa Teised sõjatandrid: · Balkanil Austria-Ungari ja Serbia, pärast Bulgaaria sõttaastumist 1915, murti Serbia sõjaline vastupanu · 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1917 tulid Saksa väed A-U'le appi, vallutati Camporetto
· 23.augustil 1914 kuulutas Jaapan Saksamaa vastu sõja · novembris 1914 astus Saksamaa poolt sõtta Türgi · 1915 mai sekkus sõtta Itaalia, kes oli jäänud sõjast eemale ja astus sõtta Antanti poolel · 1915 oktoobril astus Antanti vastu sõtta Bulgaaria ja moodustas Keskriigid ehk Nelikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) · 1916 astus Antanti poolel sõtta Rumeenia · 1917 astus Antanti poolel sõtta Usa · sõda toimus erinevatel rinnetel ja kohtades: 1. Läänerinne . Saksamaa Prantsusmaa ja Inglismaa vastu 2. Lõunarinne Austria-Ungari Serbia vastu 3. Kaukaasia rinne Venemaa Türgi vastu 4. Lähis-Ida rinne Inglismaa Prantsusmaa ja Saksamaa vastu 5. Idarinne jagunes kaheks: I. Looderinne Venemaa Saksamaa vastu II. Edelarinne
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu
vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida, Lenin põgenes Soome 1917. Aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul Leninil pääses Smolnõisse sesse ja sai kokku Trotskiga Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punakaartlased hõivanud
- Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks - Moodustati maanõukogu ja maavalitsus - Püüdsid luua punaarmee väeosi - Eesti keel kehtestati asjaajamiskeeleks - Natsioliseerivad panku - Hakati looma rahvusväeosi Variandid Eesti tuleviku kohta: 1) Enamlased- nägid Eestit Nõukogude Venemaa osana
naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, ersatskaupade tootmine 1915 vallandasid Türgi väed Armeenias etnilise puhastuse. ,,kadunud sugupõlv" sõjast tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt sõjatehnika areng allveelaevastik, lennuvägi, tankid Venemaa kokkuvarisemine: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse kasv veebruar 1917 Veebruarirevolutsioon; ajend oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega; Nikolai II loobus 3. märtsil troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus Tähtsamad parteid: Rahva Vabaduse Partei Sotsialistide-revolutsionääride Partei Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei VSDTP marksistlik organisatsioon
rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid teise etapini ehk Teise maailmasõjani. ** Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle. Kujunes kaksikvõim. Ajutise Valitsuse etteotsa sai Lvov, hiljem vahetus A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema.
rahvusväeosade loomiseks. Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe iseseisvuse saavutamiseks ning selle poole samm-sammult pürgitigi. Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele. Maapäev oli rahvaesindus, omamoodi kohaliku piiratud volitustega parlament. 1917.aasta juulis üritasid enamlased teha Petrogradis vägivaldset riigipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks, kui Saksa väed hõivasid Saaremaa ja Hiiumaa. Saksa pealetungi ja enamlaste riigipöörde taustal hakkas Eesti poliitilistes ringkondades küpsema mõte riiklikust iseseisvusest. 15.novembril 1917 otsustas maanõukogu asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. 1918
USA sõjaväelast. Saksa vägi purustati. Kaevikusõja eeldused- 1)Industriaalühiskond (tööstusühisk), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 2)Uute relvade massiline kasutuselevõtt- kuulipildujad, kauglaskekahurid jm. 3)Uut tüüpi kaitseehitised- kaevikud, betoonist punkrid, okastraat. Sõjategevus 1917 Antandul oli sõjaline ülekaal (21 mil meest Keskriikide 10mil vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta ka USA (6.04) Saksamaale kuulutasid sõja 11 Lad-Am riiki. Venemaa 1917 Puhkes Veebruarirevolutsioon, keiser Nikolai II sunniti troonist loobuma. Kuulutati välja Vabariik ja võim läks AV-le. Nov 1917 teostasid enamlased Lenini juhtimisel
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Elas kord vaarvanaema Elene Davidov (hiljem Rääsk), kes sündis 1880.a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser. Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo, minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandi...
wikipedia.org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Jaan Poska abikaasaga, http://histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=1763&lay er=94&lang=est#1763 • 1917. a 6. märtsil nimetas Venemaa Ajutine Valitsus Poska Eestimaa kubermangu kuberneriks • 30. märts sai temast ka Eesti ala hõlmava rahvus- kubermangu kuberner Eestimaa kubermang 1917, http://www.estonica.org/et/galeriid/Haldusjaotuse_m uutused_1916- 1992/Eesti_haldusjaotus_aastal_1916/?max • 1917. a lõpul valiti ta Venemaa Asutavasse Kogusse • 1918
ülikoolis õigusteadust. Tartu Ülikooli ühines Alver äsjaloodud esimese eesti korporatsiooniga Fraternitas Estica, mille tuntuim liige oli Konsatantin Päts. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina Moskva ülikooli. Aastatel 19111915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks. Mais 1917 valiti Alver Läänemaa maakonna-komissarina Haapsalu linnavolikokku, mis omakorda ta Haapsalu Linnavolikogu esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Eesti vabadussõjas
20. sajandi alguses jätkus ikka see aastaid kestnud venestamine ja kohalike saksa päritolu mõisnike surve. 1905. aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus. Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud. Tuli võimule Ajutine Valitsus, komissariks sai Jaan Poska. Valiti riigikogu ehk Ajutine Maapäev. 1917. aasta septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiveerusid Venemaal enamlased. Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riiklikust iseseisvumisest. 1917
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning
Nikolai II Romanov Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov. 2000
.............................................................................. 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917. aasta suvel.........................................................................................11 Sõjasündmused......................................................................................................................12 Oktoobripööre Eestis.............................................................................................................14 Sammud iseseisvuse poole................................................................................................
Reval) · 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone (arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby) · 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend · 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel · 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus · 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utsilistse-ks. · 1906 Hakati õpetama eesti keelt vabatahtliku õppeainena · 1916 Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi. · 1917 Realistid astusid A. Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu. · 1918 Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati revaler Ober-Realchule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool. · 1919 Moodustati eesti õppekeelga Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. klassi) · 1921 Võeti kasutusele must-kuldne koolimüts ja valmis kooli esimene lõpumärk
Radikaalsete arvamuste tõttu pandi Teataja detsembris 1905 võimude poolt seisma. Sel aastal sai Pätsist linnanõunik ja ka linnapea abi. 1909. aastal ilmus Päts ise Tallinna kohtuniku ette kunagise Peterburi tööliste manifesti Teatajas trükkimise eest istus aasta Peterburi Krestõi vanglas. Vanglast vabanenuna toimetas Päts jälle (1911-1916) Tallinnas ilmuvat Tallinna Teatajat, kuigi tsensuuri tõttu enam suurt vabadust ei olnud. 1916. Veebruarirevolutsioon avas 1917. aastal uue võimaluse poliitiliseks tegevuseks, Pätsist sai märtsis Tallinna miilitsaülem, kuigi enamlased sundisid teda peagi sellest ametist lahkuma. Juunis 1917 sai Pätsist Eesti sõjaväelaste ülemkomitee president, ja tema peamiseks panuseks võib pidada ka rahvusväeosade loomist. Sel aastal vaieldi veel teravalt, kas Eesti peaks olema üks tervik, või oleks Põhja-Liivimaa endiselt eraldi, siin jäi Pätsi leer peale ja eestlaste alad siiski ühendati.
Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid 1917. aasta veebruaris 1917 Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27. veebruaril 1917 meeleavaldused maha suruda, kuid armeeväeosad keeldusid ja paljud tsaariarmee osad läksid rahva poolele üle. Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23:40 loobuma troonist. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim.
Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Oktoobrirevolutsioon • 25. okt – Petrograd enamlaste kontrolli alla. • 26. okt – arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed. • II nõukogude kongress, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu. Selle juhiks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. • Rahudekreet. • Maadekreet. Nõukogude võimu kehtestamine • Suurtööstuste ja mõisate riigistamine, • 2. nov 1917 – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon, • dets 1917 – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele, • 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
