rajada oma ettevõtte, Detroit Automobile Company, mis aga paari aasta pärast pankrotti läks. Seejärel ehitas Ford võidusõiduauto, mille võidukas esinemine 1901. aastal pälvis investorite tähelepanu. 1093. aasta juunis asutas Henry Ford koos kaaslastega Detroiti eeslinnas Dearbornis Ford Motory Company. Juba kuu aega hiljem müüdi ettevõtte esimene auto.1906. aastal sai Fordist firma president ja suurim omanik. 1.oktoobrist 1908.Võeti kasutusele mudel T. Autoga oli väga lihtne sõita,lihtne ja odav parandada. Selle hind oli $ 825 1908 (hind langes igal aastal). 1919. aastal sai Fordi perekonnast ettevõtte ainuomanik ning firma presidendiks asus Henry poeg Edsel, kes jäi sellesse ametisse kuni oma surmani 1943. aastal. Henry võttis ameti uuesti üle, kuid andis selle1945. aastal üle oma lapselapsele Henry Ford 2'le. Aastal 1920 Ford Motor Company jätkuvalt kasvab kiiresti. 1925 Ford
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja
Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas
kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7
XIX ja XX saj vahetus teeb selge vahe sisse elukutseliste ja asjaarmastajate muusikute vahel. Professionaalid tulevad enamasti Peterburi konservatooriumist ja nende eesmärgid ulatuvad märksa kaugemale lihtsatest koorilauludest. Ennekõike tuleks nimetada monumentaalse loomelaadiga Rudolf Tobiast (1878-1918) ja Artur Kappi (1878-1952). Kuid näiteks Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" (1909, esimene selles ñanris) peab korralikku esiettekannet ootama kolmveerand sajandit. 1908 kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini. Sümfoonilise muusika sünd on seotud Tartu ja Vanemuisega, kus 1900 hakkas tegutsema eestlaste sümfooniaorkester, mis 1908 muutus suvemuusikaorkestriks ja tõi esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumad teosed. 1909 tähistati Tartus eesti muusika päeva, kavas juba eesti heliloojate sümfooniline muusika.
Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille
joonistuskursused · Ekspressionism · Maastikumaalija · Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" - "Pargimotiiv fontääniga" "Capri maastik" 1922-1923 Nikolai Triik · 1884-1940 · Õppis Peterburis Alexander Stieglitzi kunstikoolis, kust ta varsti välja visati · 1905 õppis A.Laikmaa kunstikoolis · Innukas Eesti kunstielu agardamisel · Ühingu Pallas liige · 1933 sai professori tiitli "Perseus" 1908-1913 "Konrad Mägi portree" 1908 - Õli Eesti vabadussamba teenetemärk Vabadusrist Eduard Wiiralt · Kodanikunimega Eduard Viiralt · 1898-1954 · õppis Tallinna kunst-tööstuskoolis ja Pallases (kunstnike ühing) · Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas · Realism, graafika · On elanud 14 aastat Prantsusmaal, sh Marokos. Samuti Rootsis ja siis uuesti Pariisis, kus ta ka 54. aastal suri. · Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja
kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats Rannamaastik, 1913-1914. Õli Saaremaa rand, 1913-1914. Õli Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 13: Konrad Mägi: Lilleline väli majakesega, 1909. Õli, papp Maastik punase pilvega, 19131914. Õli, lõuend
vokaal ja koorimuusikat ja lastemuusikat) Paljud kooorilaulud said rahvusliku liikumise ajal väga populaarseks. Tuntumad neist "Kungla rahvas", "Oh, laula ja hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas meloodia, muretu optimism, kerge lõbusus, aga ka lihtsameelne ilutsemine. Oma elu lõpul katsetas Hermann ka ooperiga 1908. aastal jõudis ettekandele muusikaline lavateos ( nn. lauleldus) "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad". Tunnustused 1901 valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav. Karl August Hermanni mälestussammas asub Põltsamaa lossipargis (Alfred ZolkLeius, 1934).
1892-1941 · , , , XX · 26 1892 · , , -- o , · , , · , - · -- , -- · 1906 . · · 1908 · 1914 ; 1916 [7]. «». « » 1910 · . 1910 .. " " (500 ), . · 1912 . . · 1917 , · 1918--1919 ; «», «-», « ». (1922- 1939). · « » · « » · « » · - « », « » · 1939 · 31 1941 () · 2 1941 · · · , , , . - , . ! 2015
aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks. "Vanemuise" juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu "Estonia" ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati "Estonias" lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. EESTI OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles on palju kunstiliike; kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks
http://www.armenian- genocide.org/genocidefaq.html 27.04.2011 Dearborn. 1999. Fact Sheet: Armenian Genocide. http://www.umd.umich.edu/dept/armenian/ facts/genocide.html 27.04.2011 Wikipedia. Armenian Genocide. http://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_Genocide #Hamidian_Massacres. 2C_1894.E2.80.931896 27.04.2011 Wikipedia. Young Turk Revolution. http://en.wikipedia.org/wiki/Young_Turk_Revolution 27.04.2011 Stjepanovi, D. The Young Turk Revolution and the 1908 Annexation of Bosnia-Herzegovina. Balkanalysis. http://www.balkanalysis.com/blog/2006/04/25/the-young-turk-revolution-and- the-1908-annexation-of-bosnia-herzegovina/ 27.04.2011 Matossian, B, D. 1994. The Young Turk Revolution. Its Impact on Religious Politics of Jerusalem (1908-1912). Jerusalem quarterly. http://www.jerusalemquarterly.org/images /ArticlesPdf/40_The_Young_Turk.pdf 27.04.2011 United Human Rights Council. Armenian Genocide. http://www.unitedhumanrights.org
aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks kinonäitamise kohtadeks Karja värava lähedal asunud puithoone, kus korraldas sageli etendusi
HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux-Arts). Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistli...
advogaat. Igor käis palju isaga teatris kaasas, millest sündis ka eluaegne kiindumus lavamuusikasse. Igor õppis aastate 1901-1905 aastani Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides muusikat. 1903. aastal hakkas Igor õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni, harmooniat ja orkestratsiooni. 1905. aastal ta kihlus oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nosenkoga ja nad abiellusid 1906.aastal. 1907. aastal sündis neile poeg Fjodor ja 1908. aastal Ljudmilla. 1908. aastal kirjutas ta teose ''Tulevärk'', mis oli pulmakingituseks Rimski-Korsakovi tütrele. Seda ei ole arvestatud tema peamiste tööde hulka. Selle teose ühel üritusel kohtus Igor Djagileviga, kes esitas tellimustöö. Tellimustööks oli ''Tulilind'', mille esietendus oli Pariisis 1910. aastal. ''Tulilind'' on kirjutatud Vene muinasjutu ainetel ning selles on kuulda veel Rimski-Korsakovi mõjusid ja kohati ka impressionistlikku koloriiti. Peale seda kolis Igori pere Sveitsi
190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 . 1923 , , : « », « », « , » . . 1922 1924 . 20 1922 . 1923 . 1924 21 1924 18 50 . 18--19 1923 23 27 . . 1991 .
Eestisse jõudis jalgpall 20. sajandi algul, kui Inglise kaubalaevad külastasid Tallinna. Nende kaubalaevade madrused oskasid jalgpalli mängida, ning koolinoored käisid vaatamas peale kooli, kuidas nad seal mängivad. Algul hakkasid poisid pallil järel käima, kui see kaugemale veeres, ning mõne aja pärast võtsid inglased nad mängu. Inglased tõid neile Inglasmaalt palle, millega nad mängima hakkasid. Aastal 1906 mängiti jalgpalli paljudes kohtades Tallinnas, ning 1908. aastal hakkasid koolipoisid meeskondi tegema. Esimene ametlik meeskond registreeriti Abramsi, Reinansi ja Isaki poolt, mille nimeks nad panid ,,Meteor". Nad kutsusid oma treeneriks Eestis elava inglase Urchardi, kes tellis Inglismaalt meeskonnale särgid. Teine Tallinna meeskond ,,Merkuur" loodi varsti pärast ,,Meteori". ,,Merkuuri" asutajateks olid peamiselt Tallinna trükitöölised. 6. juunil 1909 peeti Lasnamäe karjamaal esimene ametlik võistlus. Paljud
11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 ...
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., ...
Woom'iks". Winston Churchilli isa suri 24. Jaanuaril 1895. aastal 45-aastaselt. Isa surm jättis Churchillile väga tugeva jälje ja hirmu varase surma ees, mistõttu tundis noormees, et peab kiiresti jätma endast märgi maailma.2 1 http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill Abielu ja lapsed Churchill kohtas oma tulevast abikaasat, Clementine Hozier'i, aastal 1904 ballil Crewe'i kojas. Aastal 1908, kohtusid nad uuesti õhtusöögil, mille korraldas Leedi St. Helier. Churchill leides, et ta oli istuma pandud Clementine'i kõrvale ja varsti peale seda algaski nende eluaegne suhe. Abielu ettepaneku tegi Churchill maja peal Blenheim'i Palees 10. Augustil aastal 1908, väikeses Diana Templis. 12 septembril 1908. aastal abiellusid nad St. Margaret'is Westminister'is. Märtsis 1909. aastal kolis paar majja aadressil 33 Eccelseston'i väljak. Nende esimene laps, Diana, sündis Londonis, 11
Sinu Nimi (5 (17) 1882 -- 6 1971) -, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - -...
Sisukord Konrad Mägi lk. 3 Elulugu lk. 4 Looming lk. 5 Kasutatud kirjandus lk. 8 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878 1925) 3 Elulugu Kondrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaa Hellenurme mõisas ja suri 15. augustil aastal 1925 Tartus. Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel. Konrad Mägi võttis osa õpil...
Ivan Orava mälestused Andrus Kivirähk Mart Linnas 12 a Raamatust · Andrus Kivirähki märkmed · Eesti Päevalehe huumorirubriik · Raamat 2008. a · Ajalooliste sündmuste kujutamine moondatult. Ivan Orav · Sündis 1. septembril 1908 · Marurahvuslik vabadusvõitleja · Sepp · Suri 19. juunil 2009 Kõrvaltegelased · Eesti vabariigi aegsed avaliku ilma tegelased: poliitikud, kirjanikud, kunstnikud · NSV Liidu juhid "Ivan Orava mälestused" kui postmodernistlik teos · Narratiiv · Mäng- mäng ajalooliste isikutega · Anarhia- 1944. aasta segadus · Juhus- Siberi rongi avarii · Kombinatsioon- Päts koos oma rahvaga Põrgus · Tänan kuulamast! Küsimusi?
Teater Eestis 19201940 Teatrielu algus Eestis K.Jungholzi pani aluse ühiskonna teatrile (1901 1905,"Taara"seltsi juures). 1906.aastal muudeti kutseliseks Tartu "Vanemuine" ja Tallinna "Estonia". Esimene algupärane operet 1908. aastal. Kolmas kutseline teater Pärnus "Endla" Teatrielu areng Ilmus teatri,kunsti ja kirjandusajakiri Tallinnas. 1917.aastal peeti esimene näitlejate ja teatritegelasete kongress. 1921. aastal asutati Petrogradis. Kutselised teatrid asutati ka Viljandisse ja Narvasse. 1920.1930. aastail täiustati teatrielu. "Estonia" draamatrupp viidi Draamateatrisse. Tähtsamad tegelinskid "Vanemuise" juht K.Menning A
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
Kubism,Futurism,Naivism Oskar Pihl Andres Luik Roomet Libe Kubism 1907. aastal Pariisis Kubism- kuubist lähtuv kujutamine Louis Vauxcelles Kubismi voolud ja perioodid analüütiline kubism sünteetiline kubism Varajane kubism (1906-1908) Kõrg kubism (1909-1914) Hilis kubism (1914-1921) Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaania kunstnik Kubismi rajaja imiteerimine Perioodid Sinine periood (19011904) Roosa periood (19051907) Aafrika kunstist mõjutatud periood (19081909) Analüütilise kubismi periood ehk cezanne'ilik periood (19091912) Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919) Kubism Eestis Veidi hiljem ja märksa teisel kujul Jaan Vahtra
A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. Elukäik 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 18991902 Tartu Reaalkool. 1903. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust, algul vabakuulajana. 19151918 võttis farmatseudina osa Esimesest maailmasõjast Pihkvas, Varssavis, Dvinskis, Vilniuses ja Vitebskis, samal perioodil ka abiellus. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. 1922. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. 1941 sai temast Eesti esimene personaalpensionär.
Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi Konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. 1916
koorid ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes". ... Vokaalsümfooniline looming "Sõjareekviem" Olivier Messiaen 1908 1992 Prantsuse helilooja Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt. Maailmakuulsuse tõi teos "Kvartett aegade lõpust". Muusikaline traktaat "Minu helikeele tehnika".
turbulentsi, mis põhjustaks vaatlusi häirivaid moonutusi. Samas on suurlinnade lähedus ja eriti Los Angelese linnastu kasvust tingitud valgusreostuse suurenemine süvakosmose vaatlusi oluliselt häirima hakanud ning seetõttu on observatoorium spetsialiseerunud eelkõige helioseismoloogiale ja interferomeetriale. Mount Wilsoni observatooriumis tehti mitu 20. sajandi olulisemat avastust. Observatooriumis on kaks Hale'i konstrueeritud ajaloolist teleskoopi, 1908. aastal valminud 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917. aastal valminud 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop. Observatooriumi haldab alates 1989. aastast Mount Wilsoni instituut. Mount Wilsoni observatoorium annab koos Rahvusvahelise Astronoomiauniooniga välja Michelsoni auhinda panuse eest optilise interferomeetria arengusse. Ajalugu Aastal 1889 katsetasid Harvardi ülikooli professor William Pickering ja teleskoobimeister
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. ...
“Kimalase lend” Nikolai Rimski-Korsakov Egeli Paama Helen Rohtla Kristi Kütt 11HU Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) ❖ Vene helilooja; ❖ Mereväekadettide kool; ❖ kohtumine Mili Balakireviga; ❖ õppejõud Peterburi konservatooriumis; ❖ dirigenditöö ja rahvalalukogumiku koostamine. Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ Laulis täpset viisi juba 4-aastaselt ❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks ❖ Lendab Tsaari juurde ...
Henrik Visnapuu 02.01.1890-03.04.1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul"...
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda
Ferdinand Graf von Zeppelin Familie 8. Juli 1838 Konstanz Schloss Girsberg, Schweiz Isabella Freiin von Wolff Helene von Zeppelin Starb am 8 März 1917 in Berlin Leben Militärakademie,Ludwigsburg 1858 das preussische Heer 1863 USA 1870-1871 diente er dem preussischem Heer 1891 nahm er als Generalleutnant Abschied von der Armee Luftschiffe 1900 erstes Luftschiff-LZ 1 1908 die Militärverwaltung- Luftschiff LZ 3 1910 erste kommerzielle Luftdienst Hindenburg Deutschland-New York 6. Mai 1937 Die Wasserstofffüllung 36 Menschen kamen zu Tode Wichtigkeit Erste kommerzielle Luftfahrten Militärische Möglichkeiten Vor- und Nachteile von die Luftschiffen Vorteile: Nachteile: Still Leicht zu zerstören Trugen Leicht zu erkennen
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene
, , 10% , , - 3-4 , . , , . , , oblastite . - , - -, peakonsulaadiga. , . kultuuriatasee Veidemann , . . , , . , harrastusseltsid. Mainigem Palmse ( 1873 ), Spordiseltsi, "" ( 1884). , , - 10 () , 1917- 40 000 . , 1990- rahvusseltside , (-, , , , , Tcherepovetsis, ). 1998- - (VESL) , . " -", 1908 , , . . 11 http://www.translate.google.ee/translate_t?hl=et# http://www.yandex.ru/ http://www.google.ru/ http://www.annaabi.com/aine-39-gymn-ained-p-1 12
Paljud koguni arvavad, et kubism tekitas revultsiooni 20.sajandi kunstis. 1907.aastal valmis Picassol maal''Avignoni neidudest''. Üldiseld valitsebki teoses Cezanne'i laad. Siin on nähtud sugulust neegri plastikaga, kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtav reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. 1908. aastal maalis Barque rea samas stiilis maastikke. 1911.aastal toimus esimene suurem kubistide näitus. Vahepeal Olid kubistide read tunduvalt täienenud, kuid ''Avignoni neiud'' vanade ja noorte kubistide looming erines http://static1.fotoalbum.ee/fotoalb um/26/531/026531849f867e.jpg tunduvalt. Mõned noored kubistid said inspiratsiooni futuristide loomingust ja kujundasid
• work as an apprentice machinis • In 1882, he returned on the family farm • married Clara Ala Bryant in 1888 • In 1891, he became an engineer with the Edison Illuminating Company • His 1st vehicle named the Ford Quadricycle, tested in 1891. • a second vehicle, was completed in 1898 Ford Motor Company • On June 16, 1903 • $28,000 capital • a new land speed record (147.0 km/h) Model T • was introduced on October 1, 1908 • steering wheel on the left • $825 • By 1918, half of all cars in America were Model T's Ford Airplane Company • In 1925 • Ford 4AT Trimotor • June 11, 1926
Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise kasutamise reegel Konverentside tulemusel valmis brosüür "Eesti kirjakeele reeglid", mille koostas J. V. Veski 1912. aastal
Raud"Kalevipoeg kivi Mägi"Tee Tartust Kallis"Kalevipoeg kellukest Matisse"Elurõõm" Heitmas" Viljandisse" helistamas"1915 1905-1906 Dufy. ,,Kummardus Kirchner"Autoportree Dix"Sõda" Picasso"Avignoni naised" Mozartile" 1910 sõdurina"1915 1929-1932 1907 Brague"L´Estague" Brancusi"Preili Pogany Balla"Koera ja keti Carra"Kihutav ratsanik" 1908 portree"1912 dünaamika"1912 1914 Kandinsky"Sügis Mondrian"Kompositsioon Malevits Arp"Enne minu sündi" Baieris" 1908 sinise,punase ja kollasega"1921 "Puuraidur"1912 1914 Arp"inimkonkretsioon" Duchamp"L.H.O.O.Q." Duchamp"Fontään" Miro"Arlekiini karneval" 1933 1919 1917 1924-1925
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
", "Eesti muusika iseloomulik ilmend." Peagi leidis Tobias, et ta ei saa ennast Eestimaal heliloojana vajalikul määral teostada. Samuti polnud siin võimalik läbi viia tema kujutletud oratooriumireformi. Seetõttu otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Sõiduraha kogumiseks, aga ka laiema tähelepanu äratamiseks ja rahaliste toetajate leidmiseks korraldas ta Tartus ning selle õnnestumise järel ka Tallinnas autorikontserte. Need olid samuti ühed esimesed omataolised eesti muusikaloos. 1908. aasta jaanuaris sõitis ta esmalt Pariisi, et tutvuda sealse muusikaelu ja heliloominguga. 1908. aasta lõpus asus Tobias elama Leipzigi. 26.11.1909 toimus sealses Andrease-kirikus tema "Joonase lähetamise" esiettekanne autori juhatusel. Ettekanne ebaõnnestus puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, piiratud võimetega esituskoosseisu ja Tobiase kehva dirigeerimisoskuse tõttu. Tobias, kes oli sellele üritusele pannud kõik oma lootused
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel...
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg Le billard http://artista.guillaume-alexandre.com/i/bra_billard.jpg Patience http://wisdomportal.com/Aug31/Braque-Patience(324x422).jpg Still Life Pitchers Still Life With Violin Guitare et verre http://www.kmm.nl/routeplanner/images/450/KM%20109.172.jpg L'Estaque, The Harbour ht...
Heino Eller Vivian Praks 11b Elulugu Sündinud 7.märts 1887 Tartus Eesti helilooja pedagoog Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu ...
· Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil
Ludvig Puusepp Sündis: 3 detsember 1875 Kiievis, Suri: 19.oktoober 1942 Tartus (maovähki) Ta oli arst ja arstiteadlane, teda peetakse üheks kaasaegse neurokirurgia rajajaks. Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku. 1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk