XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue. · Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete
koolikohustus, trükiti uusi õpikuid, laiendati koolivõrku. 1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsat teadust tehti ka teaduslikes seltsides. 1938.aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse (astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp jt). Kuulsaimad proosakirjanikud olid A.H Tammsaare ja August Mälk. Hugo Raudsepp kirjutas rahvalikke komöödiaid. 1920.a tekkis Siuru rühmitus (Marie Under, Henrik Visnapuu jt) Hiljem ka teine luuletajate põlvkond, keda tunti Arbujatena. Muusikas Eevald Aava ooper „Vikerlased“, Artur Kappi oratoorium „Hiiob“. 1918. Asutati kunstiühing Pallas. Graafikutest tuntuim oli Eduard Viiralt, skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal Pierre Serizat- ajastu mood Madame Rec
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt. 5: Ateljeekoolis õppinud tuntud kunstnikud: Johannes Greenbergi, Ludvig Oskarit, Paul Burman, Otto Krusten, Oskar Kallis, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa 6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna
Elas Soomes · 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) · 1929 -Tartu ülikooli audoktor · Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. · Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli ,,Marie Underi naerev portree". · Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on ,,August Kitzberg" . · Veelgi hoogsamalt valmis tal "Vana Aitsam" · "Itaalia poisikese" · "Mia padrona" August Ludvig Weizenberg · 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas · Külakingsepa poeg. · Kuni 1982 töötas mõisatislerina. · 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26- aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. · 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). · 1890-1914 Peterburis
Kõik kommentaarid