Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marina Ivanovna Tsvetaeva (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
 Марии́на Иваи́новна 
Цветаи́ева
1892-1941
Марии́на Иваи́новна 
Цветаи́ева
• Русская поэтесса, прозаик, 
переводчик, одна из крупнейших 
русских поэтов XX века
• Родилась 26 сентября 1892 года в 
Москве
• Её отец, Иван Владимирович, — 
профессор Московскогo 
университета, 
известный филолог и искусствовед
• Мать, Мария Мейн, была 
пианисткой
• Детские годы Цветаевой прошли в Москве и в 
Тарусе, где сейчас существует цветаевский 
дом-музей
• Марина начала писать стихи — не только на 
русском, но и на французском и немецком 
языках — еще в шестилетнем возрасте
• В 1906 г. мать умерла
• Марина училась в Москве
• В 1908 году Марина Цветаева окончила 
гимназию
• В 1914 году Марина познакомилась с поэтессой 
и переводчицей Софией Парнок; их 
романтические отношения продолжались до 
1916 года[7]. Цветаева посвятила Парнок цикл 
стихов «Подруга».
«Вечерний альбом»  1910  
год
• Марина Цветаева печатала свои 
стихи с шестнадцати лет. В 1910 
году она издает за свои средства в 
типографии А.И. Мамонтова 
сборник стихов "Вечерний альбом" 
(500 экземпляров), посвященный 
Марии Башкирцевой.
• В январе 1912 г. Цветаева вышла 
замуж за Сергея Эфрона. В этом 
же году у Марины и Сергея 
родилась дочь Ариадна
• В 1917 году Цветаева родила дочь 
Ирину, которая умерла от голода в 
приюте в Кунцево
• В 1918—1919 годах Цветаева 
пишет романтические пьесы; 
созданы поэмы «Егорушка», 
«Царь-девица», «На красном 
коне».
Сергее́й Яе́ковлевич 
Эфрое́н
Годы эмиграции (1922-
1939).
• «Поэма Горы»
•  «Поэма Конца»
•  Цикл стихов «Стихи Пушкину» 
• Проза - «Дом у старого Пимена», 
«Сказка матери »
• В 1939 году Цветаева вернулась в 
СССР вслед за мужем и дочерью
• 31 августа 1941 года покончила 
жизнь самоубийством (повесилась) 
в доме Бродельщиковых
• Марина Цветаева похоронена 2 
сентября 1941 года
Творчество
• Романтический максимализм
• Мотивы одиночества
•  трагическая обреченность любви, 
неприятие повседневности, 
конфликт быта и бытия, 
обыденности и жизни души. 
Интонационно-ритмическая 
экспрессивность, парадоксальная 
метафоричность.
Спасибо!
2015

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Мари́на Ива́новна Цвета́ева
  • Slide 4
  • «Вечерний альбом» 1910 год
  • Slide 6
  • Серге́й Я́ковлевич Эфро́н
  • Годы эмиграции (1922-1939).
  • Slide 9
  • Творчество
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Marina Ivanovna Tsvetaeva #1 Marina Ivanovna Tsvetaeva #2 Marina Ivanovna Tsvetaeva #3 Marina Ivanovna Tsvetaeva #4 Marina Ivanovna Tsvetaeva #5 Marina Ivanovna Tsvetaeva #6 Marina Ivanovna Tsvetaeva #7 Marina Ivanovna Tsvetaeva #8 Marina Ivanovna Tsvetaeva #9 Marina Ivanovna Tsvetaeva #10 Marina Ivanovna Tsvetaeva #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clauaxx Õppematerjali autor
Marina Ivanovna Tsvetaeva elulugu, tähtsamad elusündmused, vene luuletaja

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles
272
doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 . . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu
Jaan Tõnisson
3
doc

Jaan Tõnisson

ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890­1976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (1911­1939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (1918­1934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 1891­1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste

Ajalugu
Heino Eller-1887-1970-
14
doc

Heino Eller (1887-1970 )

Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaveriteosed.......................................

Muusikaajalugu
Vene essee teemal-vene ballett
17
odt

Vene essee teemal "vene ballett"

: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,

Vene keel
LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa j

Ajalugu
Siuru
9
doc

Siuru

Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõ

Kirjandus
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi

Riigikaitse
Jaan Tõnison
7
docx

Jaan Tõnison

Jaan Tõnisson Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord · Sisukord ....................................................................... 1 · Elulugu .......................................................................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun