Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885- 1897)
IMPRESSIONISM( 1870 1880 ) Algus 20. sajandi kunstile. Sõltumatu kunstivool, mis kasvas välja realismist. ,,Ma maalin seda, mida ma näen"( Courbet ). Impressioon mulje. Maalivad ,,vaba akadeemiates". Koonduvad 60ndatel. 1874 toimus esiemene näitus. Nadari ateljees esimene näitus. Annavad esimesena välja kunstikataloogi. Näitust külastati väga palju, aga mitte ühtegi tööd ei ostetud. Korraldati ka oksjon, aga ka see ei aidanud. Kokku oli üldse 6 näitust. Viimane oli aastal 1886, aga ametlikku tunnustust nad ei saanud. See tuli alles aastal 1907. ISELOOMUSTUS Tööd peavad olema heledad. Päikesepaistelised, elurõõmsad. Mitte ühtegi nukrat ja sünget pilti. Tööd mõjuvad rahulikult. Kasutavad puhtaid värve. Pinnad on hästi kirjud. Ühtlast pinda ei ole. Kasutavad laike. Impressionistlikke pilte ei vaadta lähedalt. Neid ei huvita vorm ega ruum. Kompositsiooni juhuslikkus. Eeskuju fotograafia ja Jaapani puugravüür...
REALISMIST POSTMODERNISMINI 1. Missugustesse ajapiiridesse realism kirjandusvooluna paigutub? I.1830-1870: relism areneb paralleelselt romantismiga II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L. Tolstoi suurromaan kaasajast on ,,Anna Karenina".Teos otsib vastust järgmistele küsimustele: · Milles seisneb inimeses hüve ja milles kurjus? · Mis on inime...
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
fakulteediga. Seal avastas ta, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja nii õppis ta iseseisvalt kontrapunkti, harmooniat ja muusikalisi vorme. Lõpuks sai temast üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid. Tal oli mitmeid õpilasi, kes ka ise said kuulsateks heliloojateks. 1874. aastal tegi algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ning kirjeldav väljenduslaad.
Tuntuim laul on ,,Kaunimad laulud" . Alo matiili ,,Kaunimad laulud" said ka inspiratsiooni Saeelmanni muusikast. Karl Augut Hermann oli esimese ärkamisaja tähtsaim ühiskonna ja kultuuri tegelane ja teda kutsuti rahvavalgustajaks. 1851-1909 sünni-surma daatumid. Pärit oli ta põltsamaalt üsna vaesest kodust, isa oli tal sepp. Jõudis rahalistele rakustele vaatamata tänu oma andekusele ülikool, tartus 3 aastat usuteadust ja saksamaal leibzigis keleteaduste doktorina 1880 lõpetas.Imetusväärselt laiahaardeline: lektor tartu ülikoolis, toimetas ajalehte eesti postimees, andis välja eesti esimese grammatika õpiku ja lauseehituse raamtu,koostas eesti esimese eesti kirjanduse ajaloo raamatu, võitles eesti keele thtsuse eest, tegeles poliitilise tegevusega kui ka kooli haridusega. Muusikaline tegevus: tema muusikaline haridus piirdus põltsamaa khelkona koolis saadud haridusega ja tallinnas ja peterburis saadud eratundidega
Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio"). Läte on kirjutanud ka viis kantaati, orkestriavamängu ,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti (1902), klaveri- ja viiulipalu. Varasema loomingu moodustavad lühikesed, lihtsa meloodia ja harmooniaga salmilaulud. Mitmed 1880. aastatel kirjutatud laulud näitavad tema püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni. Läte laulud on rütmiliselt palju mitmekesisemad ja huvitavamad kui senine, rütmi poolest üsna staatiline eesti muusika. Läte on eesti muusikas esimesi, kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid. Teosed Kooritööd: ,,Pilvedele", ,,Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Malemäng", ,,Külakõrtsis",
mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada soti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. Esimesed jalgrattas Eestis Eestisse jõudsid esimesed jalgrattad tõenäoliselt juba 1850. aastate paiku, kuid esialgu ei pööratud neile erilist tähelepanu. Alles 1880. aastatel, kui moodne jalgratas maailmas oma suurt võidukäiku hakkas tegema pääses ka meil lahti tõeline ,,jalgrataste hullus". Loomulikult leidis jalgratas, kui uus ja imepärane leiutis kohe suure populaarsuse aadliringkondades. Jalgratas oli suurmood ja selle vastu, kes hästi sõita oskas tunti suurt lugupidamist. Velosipedisti nime kandmine kujunes auasjaks. Noored aadlikud korraldasid omavahelisi võidu- ja väljasõite
Georges Clemenceau Georges Benjamin Clemenceau sündis 28. septemberil ning suri 24. novemberil 1929. Clemenceau oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik . Ta oli Prantsuse peaminister 1906- 1909 ja uuesti 1917-1920. Juba peaaegu viimasel I maailmasõja aastail juhtis ta Prantsusmaad ning oli üks peamisi hääli tagades Versailles 'rahu. Clemenceau sündis Mouilleron-en-Pareds , Vendées , Prantsusmaal. Clemenceau ema Sophie Eucharie Gautreau (1817-1903) oli pärit Huguenoti perekonnast. Tema isa Benjamin Clemenceau (1810-1897) oli küla arst, kes lootis, et tema poeg käiks tema jälgedes. Tema isa toetas 1848. aasta revolutsiooni, mis taga selle, et ta kasvas üles tugevas vabariiklike vaadetega peres. Pärast õpinguid Nantes Lycée sai Georges bakalaureuse 1858 aastal. Seejärel otsustas ta registreeruda meditsiinikooli nagu tema isa. Oma esimese paari aasta jooksul Nantes koolis, nagu ta ise märkis, oli segadustt...
Edgar Degas Elulugu Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei ...
* palju heledaid ja intensiivseid toone * elurõõmsad ja päikeseküllased tööd * puuduvad piirjooned (kindel kontuur) Kunstnikud: * Edouard Manet * Claude Monet * Edgar Degas * Auguste Rodin (skulptor) Neoimpressionism 1885 -1899 * mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruumilisus Kunstnikud: * Henri Matiss`e * Raoul Dufy
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuu...
ja hingeelu kujutus, Jules de Ridala, meeleolu loov, Goncourt, Marie vaimukas ja mänglev Juhani Aho, Under väljendusstiil Knut Hamsun SÜMBOLISM 1880. a Sai alguse luulest. Charles Friedebert Belgias ja Sümbolistide arvates Baudelaire, Tuglas Prantsusmaal peab kunst püüdma Stephane tabada absoluutseid Mallarme, tõdesid, millele pääseb Paul ligi üksnes kaudselt. Verlaine
Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa Monet on sellest katedraalist mitu maali teinud Gooti stiil Ehitus algas 12.sajandil, kuid seda lõi välk väga mitmeid kordi ja mõni osa sellest põles maha ja pidi uuesti ehitama. Valmis sai 1880 151m WESTMINSTER ABBEY Inglismaa 1090 69m Gooti stiil SALISBURY KATEDRAAL Inglismaa 123m Gooti stiil 1220 ORVIETO TOOMKIRIK Itaalia Ehitust alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Gooti stiil DOODŽIDE PALEE Gooti stiil Itaalia, Veneetsia 1424 STRASBOURGI TOOMKIRIK Saksamaa Gooti stiil 1892-1897 STRASBOURGI KATEDRAAL 1015-1439 Saksamaa Gooti stiil TRONDHEIMI KATEDRAAL Norra Gooti stiil 1070-1090
Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale? Väga paljud eesti kunstnikud, heliloojad said hariduse sankt-Peterburis – konservatooriumis, kunstiakadeemias. Eestlased töötasid geograafiaühingus, aga samuti ka teaduste akadeemias. – näiteks akadeemik, arst ja keeleteadlane Ferdinand Johann Viideman. Mõned eestlased olid sõjaväeteenistuses Peterburis, teenisid tsaari õukonnas. Meie Jakob Hurt oli Peterburis pastoriks Jaani kogudusele. Siis, 1880 aastal ainuüksi peterburis elas 20 tuh eestlast. Aga üldse Venamaal elas 20 saj algul 154 tuh eestlast. Kujutate ette? - Sa paned mind imestama , professor! Niisugune tunne, et sa spetsiaalselt valmistusid loenguks. - Jah, ma tõesti valmistusin, istusin raamatukogus, internetis. - Tubli! - Aga kes see Jakob Hurt on, ega mitte sinu vana-vanaisa? - Ma arvan, et ei. Kohe ma näitan teda teile. Tema portree on kõikide 10 kroonistel
INFOOTSING 2b 1.SAAGA Riigiasutused 1.1Leida Omakaitse Tartumaa Maleva poolt väljastatud telefonogramm nr. 150 14. Juulist 1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ?
Tema psüühiline tasakaal kõikus pidevalt kogu tema elu jooksul. Tema tööd muutusid halvemaks ja 1876. aastal jättis ta maalimise tahaplaanile ning keskendus õpetamisele ja religioonile. Varsti peale seda lõpetas ta religiooniõpingud, kuid jätkas religioosset teed. Ta ühines kivisöekaevurite rühmaga ning elas Piiblit lugedes ja tutvustades pidevas vaesuses. 1879. aastal hakkas tema huvi religiooni vastu taanduma ning ta alustas jälle maalimist. 1880. aastat peetakse tema elu pöördepunktiks, sel aastal hakkas ta jälle intensiivsemalt maalimisega tegelema. Sel ajal maalis ta hulgaliselt söekaevureid. Aastatel 1881 1886 kohtus Vincent paljude maalikunstnikega ning asus katsetama vesi- ja õlivärve. 1885. aastal valmis tema esimene suurepärane töö "Söekaevurid". 1886. aastal õppis ta Antverpeni Kunstiakadeemias. Kahe aasta pärast sai ta lähemalt tuttavaks Gaughin´iga, kellega plaanis koos tööle hakata, nagu
ja tunnetega (nagu ilmselt ka kõik teised teosed). Kunstnik on selle teose loonud õli lõuendil. Vincent Van Gogh oli Hollandi maalikunstnik. Ta sündis 30.märts 1853 ning suri 29.juuli 1890.Van Gogh oli postimpressionist. Tema kollektsioonis oli umbkaudu 900 maali ja 1100 graafilist tööd. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. Ta astus 15. novembril 1880 Brüsseli Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Ta õppis sealanatoomiat, samuti standardseid valguse ja varju ning perspektiivi kujutamise reegleid. Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire,
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi ...
a. Eesti Postimees 1865.a. "Vanemuine" 1869.a. Üldlaulupidu Tartu Eesti Põllumeeste selt http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 Haigestus 1880.a. 1889.a. tagasi Tartus 13. juuli 1890 Tartus Maarja kalmistul Monument Pärnus Rüütli tänaval http://entsyklopeedia.ee/meedia/p%C3%A4rnu3/parnumaa_parnu_johann_voldemar_jannsen_skulptuur http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm Perno postimees Pero Postimees ehk Näddalileht Esimene eesti keelne ajaleht Alustas ilmumist 17.06.1857 Pärnus. Friedrich Wilhelm Borm Rahva harimine, uhkuse
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust,...
1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru- Nigulast, kuna kolmas koor Vaivarast ei pääsenud osa võtma
grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. Impressionistid leidsid,et tuleb maalida sellistena nagu me neid näeme, mitte nagu teame neid olevat. Pildis kujutati kõike valguse ja õhtu kaudu ja kuna objekti on võimalik tajuda erinevas valguses erinevalt, on võimalik ühest motiivist maalida rohkelt erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasutanud
......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25
varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava kõrval ja tekitama täiusliku tunnetuse etendusest ning kõigest sinna juurde kuuluvast. Väike tantsija Degas'i Väike neljateistaastane baleriin sai valmis aastail 1880 1881. Skulptuuri kõrgus on 99 cm. Esialgu tegi kunstnik kuju vahast, hiljem valati see pronksi. Degas lisas kujule riidest seeliku ja juuksepaela. Selle skulptuuri modelliks oli noor balletitudeng Marie van Goethen. Vastupidiselt harjumuspärastele elegantsetele
) ___________________________ filmi ________________________________ 2002. aastal. Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel: "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905 1908)
Jules Verne ,,Viieteistkümneaastane kapten’’ Analüüs Karlo Leok 7.C Klass Tallinna Reaalkool 1. Miks valisin selle teose? Kuidas käis valikuprotsess? Ma valisin selle teose, sest ma olen seda varem lugenud ning mulle meeldis see. Ma mõtlesin, et nii jääb mulle selle raamatu sisu paremini meelde ja ma saan parema hinde. Üldse on Jules Verne üks mu lemmikuid kirjanikke ja see võib olla ka üks valiku põhjuseks. Just selle teose valisin ma just enne kirja panemise tundi. Valikust käisid ka läbi ,,Näljamängud: Lahvatab leek’’ kui ka ,,Augud’’. 2. Jules Verne-st ja tema teostest. Jules Verne oli prantsuse päritolu kuulus kirjanik, kes sündis aastal 1828 ja suri aastal 1905. Tema kirjanikukarjäär algas aastal 1848. E...
Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-
Tekkis lõhe uue voolu juhi Jakobsoni ja alalhoidlikuma Jannseni vahel, kusjuures noor ja radikaalsem haritlaskond kaldus enamikus Jakobsoni poolele. Jannsen ja tema ajaleht tõrjuti varsti juhtivalt esikohalt tagasi. See mõjus Postipapale masendavalt. Viimast korda säras Jannseni kui avaliku tegelase täht tema organiseeritud II üldlaulupeol Tartus 1879. aastal. Peagi murdus aga ta tervis: papa Jannsenit tabas 1. detsembril 1880. aastal halvatus, mistõttu ta täielikult kirjanduslikust ja ajakirjanduslikust tööst loobuma pidi, jäädes avalikust elust juba lõplikult eemale. Ja kuigi dr. Gustav Hirschi ravi tulemusel sai Jannsen kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Oma vanaduspäevad veetis Postipapa väimehe Heinrich Rosenthali juures Tallinnas, viimased eluaastad aga Tartus. 1889. aastal tähistas Jannsen seal ka oma 70
Rahva barrikaadidele" korjajad" 1857 1849-1850 vagun" 1763- 65 1803 Köler"Ema portree" Monet"Impressioon. Monet"Roueni katedraal" Renoir"Suplejad" 1857 Tõusev päike"1873 1893-1894 1883-1884 Renoir"Näitlejatar Jeanne Manet"Eine roheluses"Rodin"Mõtleja" Van Gogh"Tähine öö"Gogh"Autoportree Samary portree"1877 1862-1863 1880 1889 seotud kõrvaga"1889 Gauguin"Sainte-Victoire´´i mägi"Toulousse-Lautrec Ammende villa Pärnus 1897 ,,Bruant´i kabaree reklaam"1892 1905 Estonia teater Tallinnas La Sagrada Familia kirik Beardsley"Paabulinnurüü" Redon"Ronk" 1983 1883 1894 1882
nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, Balti erikorra ja Balti aadli privileegide kaotamist ning Vene seaduste jõustamist Eestis. Erinevad lähtepunktid ja arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest ning juhtide isiklik rivaalitsemine, mis paisus rahvuslikes organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks, viisid 1878 suurlõheni. Appi võeti 8 demagoogia ja võimudele saadeti kaebekirju – kõik see nõrgendas rahvuslikku liikumist. 1880 läks Hurt Peterburi kirikuõpetajaks ja radikaalse suuna esindajad võtsid rahvuslike ürituste juhtimise üle. 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn, mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika. Juhan Liiv Sündis 30. Aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandimehepojana, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Töötas aastail 1885 – 1892 ajakirjanikuna Tallinnas (Virulane). Viljandis (Sakala) ja Tartus (Olevik)
Juhan Liiv 1864-1913 Luule Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Süg...
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6 Neerude töö................
Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig- Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Koidula käis palju reisimas ja kui ta tagasi tuli, ta tervis halvenes. Siiski ta jätkas oma tööd. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: tema
nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende 4 üle emalt ikka jälle seletust pärimast."(3) Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.(4) Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Siis tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik hästi. Poiss õppis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi.(4) Proua vaeva tasus ema tööga sukkade kudumise ja seebi keetmisega.(1) Edasi suundus ta Tallinnasse Saksa Kreiskooli, kus Vilde õppis ja sealt visati ta 1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
Sügise jooksul pidas ta seltsis viis ettekannet, milles kõneles külvikordadest, aiandusest, hobusekasvatamisest ning puukoolist. 1871. a. alustas Jakobson ,,Teadus ja Seaduse põllul" II osa trükkiandmist. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamis-juhendeid. Veel ilmus tal raamatuid "Kuidas põllumees rikkaks saab" 1874. aastal, "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" 1876. aastal, "Sakala kalender põllumeestele" 1880. aastal jpm. Nende raamatutega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele 2.6 Esimene üldlaulupidu Veel oli üheks üldrahvuslikuks ürituseks, millega Jakobsonil kokku puutus oli esimese üldlaulupeo korraldamine. Laulupeo mõte tekkis küll Jannsenil, ent tegelikuks korraldajaks sai "Vanemuise" selts kui tolle aja kõige elujõulisem eesti organisatsioon. Jannsen pöördus 30. jaanuaril kirjalikul teel Jakobsoni poole, paludes tema ja teiste
Pärast 1870. a-t astus ta Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai sobingusse mõisnikega ning muutus rahvusliku alguse rahvuseepose koostamise mõte. liikumise võitleva, demokraatliku suuna ja selle Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlase pärimusi, juhi C. R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi.
Monet oli üks Prantsusmaa tuntumaid maalikuntsnikke. Alguses oli karikaturist. Tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Monet sai algul mõjutusi G. Couret'i ja hiljem E. Manet'i loomingust. figuraalkompositsioon ja maastikumaal. on jäädvustanud maastikku vabas looduses erinevatel päeva ja aastajadel. Kandis puhtad ja heledad värvid sidumata pintslitõmmetega lõuendile ning saavutas sellega säreleva valguse mulje. on loonud mitmeid tuntuid kunstivõtteid. Maalis lõpuni välja. "Eine vabas looduses" ,,Tõusev päike" ,,Moonipõld" ,,Udu Londonis" "Vesiroosid" Renoir lõpetas kloostrikooli.Tagasihoidlik, ei armastanud kelkida. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali. Kui teised kunstnikud loobusid musta värvi kasutamisest, siis Renoir ei loobunud. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tas...
Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt Eestimaa ajaloos. Inimesed, eelkõige talupojad said rohkem õigusi, mis aitas elujärge parandada. Valdades hakkas olema omavalitsus, mille peamised eestvedajad olid talupojad. Üldine eluolu paranes ja ümbruskond arenes kiireti, peamiselt tööstuse ja efektiivsema põllumajanduse osas. Kehtestati koolisundus, mille tulemusena eestlased õppisid lugema, kui ka kirjutama.
Elulugu Carl Robert Jakobson sündis 26 Juuli, aastal 1841 Tartus. Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja s...
Sel ajal l kerkivad esile ka rahvusliku liikumise tunnustatud juhid : Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega. Tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Valitsusringkonnas olid esialgu näinud eestlaste rahvuslikus ärkamisev astujõudu baltisakslastele. Seetõttu ei peetud ,,talupojarahva" eneseleidmist ohtlikuks. Kuid peagi suhtumine muutus
EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõtt...
Ekspressionism Krasulina Anastassia 11A klass Tallinn 2013 Ekspressionism levis 20. Click to edit Master text styles sajandi alguses, peamiselt Second level Third level Saksamaal. Eelkäijateks Fourth level võib pidada foove ja Edward Fifth level Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Esimene laine Tekkis 20. sajandi alguses Saksamaal. Ekspressionistid Click to edit Master text styles kujutasid kõike dramaatilises Second level valguses, deformeerides sel Third level Fourth level eesmärgil esemeid ja inimesi. ...
rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Ees...
IMPRESSIONISTI PERIOOD Provence ja Pariisis 18701878 Cézanne ja tema elukaaslane MariaHortense lahkusid Pariisist enne PrantsusePreisi sõda 1870. Sel perioodil leidis ta taas inspiratsiooni maalida mastikke. Kui sõda lõppes, kolisid nad taas tagasi Pariisi. Minnes tagasi oma kodulinna, hakkas ta saama isalt igakuist toetust 100 franki, mis aitas tal ära elada. Kui tema isa sai teada tema elukaaslasest, hakkas ta neid toetama 400 frankiga. Aastal 1880 kolisid nad ikkagi ära ja jäid siis pikemaks pidama L'Estaquei. Seal maalis ta koos Renoir'i ja Monetiga. PROVENCE PERIOOD 18781890 Tihtipeale nimetatakse seda perioodi ka konstruktiivseks perioodiks. Sel perioodil abiellus ta Hortensiga. Sel ajal katkes sõprussuhe ka Émile Zolaga. Tema maalimine jäi tol hetkel tagaplaanile, ning keskendus rohkem perele. Mõned aastad peale abiellumist said nad endale ka poja. VIIMANE PERIOOD 18901905
Albert Einstein Albert Einstein was a Germanborn theoretical physicist. Einstein is often regarded as the father of modern physics. Einstein published more than 300 scientific papers. His great intelligence and originality has made the word "Einstein" synonymous with genius. Early life Albert Einstein was born in Ulm, but the family moved to Munich in 1880. Albert attended a Catholic elementary school from the age of five until ten. In 1894, his father's company failed and in search of business, the family moved to Italy. Einstein wrote his first scientific work, "The Investigation of the State of Aether in Magnetic Fields", in 1895.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
