Impressionism (1)

IMPRESSIONISM ( 1870 – 1880 )
Algus 20. sajandi kunstile. Sõltumatu kunstivool, mis kasvas välja realismist . „Ma maalin seda, mida ma näen“( Courbet ). Impressioon – mulje. Maalivad „vaba akadeemiates“. Koonduvad 60ndatel . 1874 toimus esiemene näitus. Nadari ateljees esimene näitus. Annavad esimesena välja kunstikataloogi. Näitust külastati väga palju, aga mitte ühtegi tööd ei ostetud. Korraldati ka oksjon , aga ka see ei aidanud. Kokku oli üldse 6 näitust. Viimane oli aastal 1886 , aga ametlikku tunnustust nad ei saanud. See tuli alles aastal 1907.
ISELOOMUSTUS

• Tööd peavad olema heledad. Päikesepaistelised, elurõõmsad. Mitte ühtegi nukrat ja sünget pilti. Tööd mõjuvad rahulikult .
  
• Kasutavad puhtaid värve. Pinnad on hästi kirjud . Ühtlast pinda ei ole. Kasutavad laike. Impressionistlikke pilte ei vaadta lähedalt.
  
• Neid ei huvita vorm ega ruum.
  
• Kompositsiooni juhuslikkus. Eeskuju fotograafia ja Jaapani puugravüür.
  
• Motiiv vähetähtis. Maalivad õhku, valgust. Pole ühtegi ajaloolist ega mütoloogilist maali.
  

Teemad: maastikud, figuraalsed kompositsioonid, portree, lilled, natüürmort.

• Maalitakse etüüdlikult – juhuslik moment, mitte lõpuni viimistletud.
  
• Vahe valmis ja pooliku töö vahelt kaob.
  
• Kõik 20. sajandi kunstnikud maalivad kiiresti.
  

EDUARD MANET
Kasutas töödes vanu soliidseid teemasid . Oli rikkast perekonnast. Vulgaliseeimine – labastamine.
„Eine roheluses“ - parodiseerib vana maali.
„Olympia“ - eeskujuks „Urbino Venus “ - Tizian.
CLAUDE MONET
Sündinud Pariisis. Noorusaastad – Le Havre's. Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale – olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel – Alžeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda .
„Impressioon. Tõusev päike“
„ Roueni katedraal “ - sari. Istus terve päeva ja maalis 6 erinevat pilti.
„Heinakuhjad“ - sari. 15 heinakuhja pilti. Maalib talvel, suvel, hommikul , õhtul jne.
PIERRE – AUGUSTE RENOIR
Pärit lasterikkast perest . Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse – maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima – ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema – naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi.
„Tüarlaps lehvikuga“
„Suplejad“
„Jeanna Samary portree“
EDGAR DEGAS
Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale.
„Tantsijad sinises “ - pastellmaal.
CAMILLE PISARRO
Tüüpiline impressionism. Armastab kujutada tänavat. Need lähevad pildi taha kaugusse. Pariisi linnatänavad.
„ Montmartre 'i bulvar“
„Itaalia bulvar“
„Ooperiväljak Pariisis“
ALFRED SISLEY
Armastab kujutada kevadisi üleujutusi. Töötas barbizoonlaste jälgedes.
BERTHE MORISOT
Naiskunstnik. Sündinud Prantsusmaal. Jõukast perest. Abelus E. Manet vennaga.
„Häll“ - ainuke maal, mis näiusel müüdi.
AUGUSTE RODIN
Skulptor. Esimene, kes suudab edasi anda lõpetamatust.
„Mõtleja“
„Calais' kodanikud“
„Põrguvärav“
AUGUST WEIZENBERG
Esimene Eesti rahvusest skulptor. Põhiliselt klassissistlik, aga ka impressionistlikke töid.
„Linda“
AMANDUS ADAMSON
„ Russalka “