Näitena toon 4 kuulise perioodi. Mille järgi tuleks keskmine kuutundide hulk antud perioodil 165,25 tundi. Graafiku Normtund järgne Tegelikkus tund 3 September 160 164 Oktoober 184 161 November 176 160 Detsember 141 176 661 661 Ometigi on reaalne olukord erinev, kuna tabelisse ei anna sisse planeerida haigusi. Mis teevad olukorra veel keerulisemaks. Tabelit täidetakse iga töötaja kohta eraldi, mis kokkuvõttes on üheks võimalikuks
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis John Biggs, Catherine Tang (Tartu Ülikooli Kirjastus 2008) Plahvatuslik huvi tõus konstruktiivse siduvuse vastu käib käsikäes huviga väljundipõhise õppe vastu üldse. (Kolmanda trüki eessõna) Riikliku ja erasektori rahastamise kooslusel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii üliõpilastele kui ka õppimisele ülikoolis. (lk 1) Nüüd kui üliõpilased peavad maksma suuremat õppemaksu, nõuavad nad tõenäolisemalt ka kõrgetasemelisi õppekavasid, mis avaradavad maailma ja mida õpetatakse hästi ja annavad tööle saamisel võimalusi. Teised lähtuvad loogikast, et haridus on tarbe ühik ja selle eest saab maksta on neil õigus saada kraad. (lk 2) Uus ülesanne on nüüd koolidel müüa oma haridust. See teeb ülikoolidest turustava ettevõtte, mis sarnaneb teiste ettevõtmistega, kellel on juhtkond ja müügi meeskond. Sellel kõigel on tohutu mõju haridusele ja teadustööle ja õpetamisele. Meie koondame viimasele tähelepanu....
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ...........................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 ...
epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Angelstok, F. (2002). Materjalid ja tehnoloogiad. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 56 lk. 2. Ashby, M., Cebon, D., Shercliff, H. (2007). Materials Engineering, Science, Processing and Design. Oxford: Butterworth-Heinemann, 514 lk. 3. Kozlov, J. (1988). Materjaliõpetus. Tallinn: Valgus, 184 lk. 4. Kulu, P., Nava, R.-B. (1999). Insenerimaterjalid IV. Tehnoplastid. Tallinn: 1999
Tsaariajal oli õigusvastutus 12-aastaselt. Enesetapmised kui tundlik ühiskonna heaolu näitaja ENSVs oli suitsiidiinstituut, mida juhtib psühhiaater ning neil on ilmunud nende kogemusi kokkuvõttev raamat. Hingeabipunktid: eluliin (emotsionaalne tugitelefon 19-07) Laulev revolutsioon ilus aeg, üldine sotsiaalne optimism, saabus siiski kuritegelik reaalsus Suitsiidid erinevatel aastatel: I eesti ajal olid kõige õnnetumad majanduskriisi aastad. 1922 184 1923 186 1933 - 326 1934 - 337 1935 - 326 1936 - 308 1937 - 230 1994 - 600 2008 - 242 2009 - 269 2010 - 221 Suhtlemisel tuleb näha märke kõrgest suitsiidiriskist: Inimene hakkab sotsiaalsest elust kõrvale hoidma alko/narko tarvitamise suurenemine depressioon tõsine ärevus või sisemine rahutus suremisest või suitsiidist rääkimine Juhtumite analüüsimusel tuleb arvesse võtta kõiki juhtumeid, mille põhjal kujuneb statistiline keskmine.
metalse läikega ladestuda praktiliselt ei sublimeerub temperatuu- kristalne aine, organismis, mis lahustu, küll kuumutamisel ril 113 °C mis on tekitab seesmist aga piirituses. Jood on nõrk ja keeb iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C, mürgistust; jood metallide ja moodusta- pole söövitav, mittemetallide- des vaid omab ravivat ga ta vahetult lillaka auru. efekti. toatemperatuu- ril ei
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
savi, kriit, kips, kaaliumkarbonaat, paekivi, põllumaa. 3 Ül. 2 aadressilt leia riigi kohta järgmised majanduslikud näitajad: economy; koha maailmas saad klikkides vastava näitaja järel/juures oleval „diagrammil“/“tabelil“. Alternatiivne link : http://www.citypopulation.de/cities.html a. SKT in/kohta- 36,525, koht maailmas 7. b. SKT kasv- 0,7 %, koht maailmas 184 . c. Kui suure osa SKT-st annab GDP composition by sector: põllumajandus – 1.2%, Tööstus- 21.9%, teenindavad harud – 76.9%. d. Tööpuuduse määr unemployment rate - 5.6% ja koht mm-s on 129-s e. Tööstustoodangu kasv industrial production growth rate - miinus 2% ja koht mm-s on 149-s f. Hõive labor force by occupation- põllumajanduses 0.7% ja teeninduses 20.3%. g. Interneti kasutajaid- 66
sünni kohta) 5 Alla viieaastaste suremus(tuhande sünni 6 7 6 5 5 kohta) Umbkaudne hinnang suremusele 8 7 7 8 10 Surmajuhtumeid(tuhandetes) 253 211 233 296 362 Migratsioon Migratsiooni tase(1,000 elaniku kohta,protsentides) 6 6 5 6 6 Migrantide arv(tuhandetes) 187 184 156 199 214 Energiamajandus Kanadalased kasutavad rohkem kui peaaegu mõni teine riik maailmas. Resurssidel põhinev majandus on sõltuv tööstustest, mis kasutavad suurel hulgal enerigat, nagu seda on kaevandamine, rafineerimine, metallurgia, puidu- ja metsatööstus ja naftatootmine. Energiat kasutatakse ka transpordil suurtel vahemaadel. Kõige tulemusel on energia tarbimine inimese kohta riigis 18 % kõrgem kui
23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS.....................
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
2012). Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. OÜ juhatuse liikmeid ei pea valima kindla tähtajani (2011. aastani sai seda teha kuni viieks aastaks), kui põhikirjas ei ole tähtaeg ette nähtud ning juhatuse liiget võib osanike otsusel (Äriseadustik, § 184 lg 3) tagasi kutsuda igal ajal, ka etteteatamata ja põhjendamata. Osaühingu tunnused: osaühingul on vähemalt 2500 euro suurune osakapital; osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest; osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu loomine on kerge 1.1. Osaühingu asutamiseks vajalikud toimingud
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Saksa vägesid saatis kiire edu, sest revolutsioonist nakatunud Vene väest polnud enam vastast. Kui patriootlikult meelestatud ohvitserid püüdsidki kohati vastupanu organiseerida, ootasid paljud vene sõdurid sakslaste tulekut valgete lipukestega. Ka mandrilt täienduseks saadetud mehed ei suutnud sakslaste edasitungi peatada. Sakslaste operatsiooni efektiivsusest annab märku ka asjaolu, et Lääne-Eesti saarestiku vallutamisel sai surma ja jäi teadmata kadunuks vaid 184 sakslast, vangi võeti aga üle 20 000 venelase sealhulgas 5 kindralit ning sõjasaagiks langes suur kogus laskemoona ja varustust. Lääne-Eesti saarestiku vallutamisega ja sõjalaevastiku viimisega Läänemerele lootsid sakslased rajada teed Petrogradi peale. Kuid järgnenud revolutsioon Venemaal ja hiljem ka Saksamaal muutsid sõja kulgu. Eesti rahvusväeosad 1917. aasta märtsis, pärast Vene revolutsiooni, algas eesti rahvusväeosade moodustamine.
Meistiliigas osalevate meeskonda arv on kõikunenud 814 vahel. Meeskondade arv on püsinud kümnel alates 2005. aastast. Hooaeg peetakse erinevalt enamikust Euroopa riikidest, kuid sarnaselt teiste Baltimaade, Põhjamaade ja Venemaaga kalendriaasta põhiselt. Eestis kestab hooaeg reeglina märtsist novembrini. Aastail 19921998 oli hooaeg sügisest kevadeni. Külastatavus oli hooajal 2008 keskmiselt 184 pealtvaatajat mängu kohta, mis on Euroopa jalgpalli kõrgliigade madalaim näitaja Meistriliiga hooajad alates 2005 2005 Meistriliiga 2005 võitis ja tuli seega 2005. aastal Eesti jalgpallimeistriks FC TVMK Meistriliiga suurenes kaheksalt meeskonnalt kümneni. Sportlikult kvalifitseerunud Pärnu Tervis loobus meistrliigas mängimast, koha võttis üle esiliiga 2004. aasta hooaja viies FC Kuressaare.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli in...
Hiinlaste arvates võib isegi fluori sisaldus pidurdada laste intelligentsuse arengut. Üle 1,5 mg/l fluorisisaldusega vett ei tohiks tarbida. Kuid Tallinnas ja Narvas seda probleemi ei tohiks olla, et flouri sisaldus on liiga suur kuna me joome puhastatud pinna vett, see esineb enamasti maa kohtades, kus vesi tuleb puurkaevust. 1.3 Radioaktiivsus põhjavees Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.Tegu on loodusliku nähtusega - radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest. Reostus kambrium-vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht. Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Aastased oodatavad efektiivdoosid, mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas, ületasid piirsisaldust 2-7 korda
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
naatriumhüdroksiidi lahusega? 4. 2,24 g kaaliumi asetati anumasse, kus oli 72 g vett. Mitu grammi 5%-list väävelhapet võib neutraliseerida tekkinud leelisega? 5. Mitu g kaltsiumosfaati tekib 444 g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 g 60%-lise ortofosforhappe lahusega? 6. Mitu dm³ vesinikku (normaal tingimustel) saadakse 200 g 36,5% soolhappe lahuse reageerimisel 150 g tsingiga,kui vesiniku kadu on 5%? 7. 160 tonnist püriidist, mis sisaldas 45% väävlit, saadi 184 tonni väävelhapet. Leia saagise %. 8. 4,5 dm³ vesinikku ja 5 dm³ kloori reageerisid omavahel. Reaktsioonisaadus lahustati 5 dm³ vees. Mitme %-line soolhappe lahus saadi? 9. 340 g ammoniaagi sünteesiks kulutati 896 dm³ vesinikku. Milline oli saagise %? 10. 2,24 dm³ süsinikdioksiidi juhtimisel lubjavette saadi 8 grammi kaltsiumkarbonaati. Milline oli saagise %? 11. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 365 g 5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel
172.Desired plant soovitav taim 173.Different design- erinev disain 174.Dips- lohud 175.Discordant - vastuloluline 176.Dissemination of data andmete levitamine 177.Distinctive- eristatav 178.Distinguished silmapaistev 179.Disturb häirima 180.Dormant seisev 181.Drain kuivenduskraav 182.Drainage drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187.Eccentric- iseäralik, veider, boheemne, eksentriline 188.Echo- järelkaja 189.ecology- ökoloogia 190.Efforts underway vaeva nägemine 191.Elaborate viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Al 16 41 43 48 53 58 61 66 73 77 84 91 25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121 35 86 60 96 103 112 120 126 135 150 Jö 104 110 117 125 135 148 154 164 184 70 133 140 150 160 174 187 193 211 237 95 181 170 183 195 211 227 241 257 289 26 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool JOODI RISKIANALÜÜS Referaat Koostajad: Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Füüsikalis- keemilised omadused............................................................................................ 4 3.Kineetika ja metabolism...........................................................................................................5 4.Käitumine looduses........................................................................................
ei hommikul jah M 175 77 56 43 0-1 5 muu nii ja naa jah M 178 110 58 42 0-1 3 võileib ei ei M 180 80 56 43 0-1 3 võileib jah jah M 181 88 56 43 0-1 3 võileib nii ja naa ei M 184 63 57 44 0-1 3 müsli või helbed nii ja naa ei M 193 92 52 45 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 160 52 53,5 38 2-3 3 võileib jah ei N 169 64 56 40 2-3 4 müsli või helbed
M 70 164 ei jah N 49 162 jah jah N 64 164 ei jah M 98 185 ei ei N 38 151 jah jah M 67 168 ei jah M 88 177 ei ei N 82 184 ei jah M 101 199 ei jah suurim kaal 101 väikseim kaal 38 suurim pikkus 199 väikseim pikkus 151 Hinnang normaalkaalus Naiste arv: 7 ülekaaluline Meeste arv: 9 ülekaaluline Alakaaluliste pikkuste summa: 664 alakaaluline Ülekaaluliste kaalude summa: 581 normaalkaalus Meeste keskmine kaal: 80
Aine Rakendusstatistika MHT0031 Arvestusharjutus AGT-2 Nimi xxx Kood Rühm Imiteerimisvalemi kood TRAP S0 0,25 A 7 T0 4 B 6 LS 0,25 D 2 LT 1 n1 n2 n3 n4 n5 n6 1 0 3 6 3 0 A 7 B 6 D 2 T0 4 S0 0,25 U1 0,82262 U2 0,684927 D=2 1. T0=4 S0=0,25 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x y Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtuste -10 0,00 -9 0,00 0 -8 0,00 -7 0,00 0 -6 0,00 -5 0,00 ...
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
7.Рейнкорт Марилиис 84 177 124 8.Константинов 120 Никита 69 178 9.Григорьев Илья 74 181 114 10.Коовит Крете 68 184 117 Таблица 2. Замеры частоты сердечных сокращений в покое и после прохождения 1 км у участников с низким уровнем физической активности. Фамилия имя Частота сердечных Частота сердечных Частота сердечных
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist...
23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogud...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond … Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid Referaat Kartograafia MI. 0208 Juhendaja lektor … Tartu 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
_ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (1974) _IUCN(1948) _WWF (1961) _Greenpeace (1971) Keskkonnateabe kättesaadavus 1. Keskkonnateabe taotlusele vastamise kohustus avaliku võimu organitel 2. Keskkonnainfo peab olema avalik ja kaasajastatud. Infot peab haldama, ajakohastama ja levitama. 3. Huvi ei pea põhjendama. 4. Põhjendama peab info andmisest keeldumist. KYOTO PROTOKOLL _1997 New Yorki konventsiooni täiendus _Jõustus 2005 _2009 ratifitseeris 184 osapoolt, sh 183 riiki ja Euroopa Liit _EM saavutamisega tegeleb 37 riiki lisaks EL riikidele _Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Erandlik, erineva suunitlusega, lepe _Tööstusriigid peavad vähendama tervikuna 2008-2012 kuue kasvuhoonegaasi heitmete vähendamist umbes 8% võrra alla 1990. a. taseme. => Kindlad saastekvoodid Arengumaade jaoks sihtväärtusi ei kehtestatud. => Saaste vähendamine
Iga julgestusgrupp (JG) koosnes 657 mehest, kellest 57 olid staabi koosseisus, 600 meest jagunesid neljaks kompaniiks, igas vastavalt 150 meest. 1941.-1942. aastal formeeriti eestlastest 6 JG. o JG 181 Tartus ja Põltsamaal, ülem: August Vask. o JG 182 Viljandis, Tartus ja Põltsamaal, ülem: Richard Tammemägi o JG 183 Pärnus ja Paides, ülem: Hermann Stockeby o JG 184 Rakveres, Lüganusel, Püssis ja Narvas, ülem: Erich Ellram o JG 185 Tallinnas, ülem: August Kõrgema o JG 186 Jamburgis(Kingissepas), ülem: August Ellandi 1. mai 1942. aasta seisuga oli julgestusgruppide nimekirjas 4050 meest. Need üksused said ülesandeks teede, raudteede ja teiste strateegiliste ning sõjaliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamise, metsadesse jäänud punaarmeelaste kinnipüüdmise ning
Nende olulisus kultuuris. -Cicero on kahtlemata Rooma suurim kõnemees. Tema suurim tegu oli konsulina 63 eKr aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel, Catilina, mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..." - Marcus Porcius Vanem Cato (234149 eKr), Rooma riigimees, väejuht ja kirjanik. Oli 195 eKr konsul ja 184 eKr tsensor; oli senatis äge Kartaago vastane. Oli esimene ladina keeles kirjutanud proosakirjanik. - Gaius Julius Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta
Põhivarade käibekordaja = müügi netokäive / põhivarade keskmine jääk Põhivarade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks põhivarasse investeeritud euro. Näitaja madal väärtus näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. See sõltub põhivara maksumusest, kasutamise ajast ja amortisatsiooni arvutamise meetodist. (11 875 667 + 7 454 645)/2 = 19 330 312 2013. Majandusaasta = 4 004 001/19 330 312 = 0,21 (7 454 645 + 6 914 470)/2 = 7 184 557,5 2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 184 557,5 = 0,30 (6 914 470 + 6 386 709)/2 = 6 650 589,5 2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 650 589,5 = 0,34 Tabel 8. Põhivarade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Põhivarade käibekordaja 0,21 0,30 0,34 Tabelist tuleb välja, et põhivara käibekordaja on kolme aasta jooksul kasvanud. Kuigi, kui
* bilanss, kasumiaruanne, lisad Allikas: RPS, § 3 MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED ETTEVÕTTED Töötajate arv 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Vähem kui 10 97 021 101 891 105 659 106 538 109 722 112 777 119 887 123 744 10-49 5 533 5 705 5 793 5 874 6 281 6 293 6 391 6 548 50-249 1 114 1 115 1 126 1 162 1 200 1 184 1 150 1 172 250 ja enam 165 173 182 191 195 196 194 186 Kokku 103 833 108 884 112 760 113 765 117 398 120 450 127 622 131 650 Allikas: Statistikaamet, 2019. ER025 LÜHENDATUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE mikroettevõtja peab esitama bilansis vähemalt: VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Käibevarad s.h. eraldised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
