Tatiana Kashirina of Russia set a new world record in the 75kg snatch by lifting 151 kg. Lu of China set a new world record by scoring a total 379 in the Men's 77kg weightlifting. Kim Un Guk of Democratic People's Republic of Korea set a world record in the Men's 62kg category with a total of 327 kg. Zulfiya Chinshanlo of Kazakhstan set a new world record in the women's 53kg weightlifting in the clean and jerk by lifting 131 kg. Cycling British team of Sir Chris Hoy, Philip Hindes and Jason Kenny set a new world record in the Team Sprint. Gong and Shuang of China set world record women's Team Sprint Track Cycling with a time of 32.422 seconds. Britain's 3000m team comprised of Dani King, Laura Trott and Joanna Rowsell set a new world record time of 3:14. Britain's cycling team comprised of Clancy, Thomas, Burke and Kennaugh set a world record in 4000m team pursuit with a time of 3:51
Home reading Google+ vs Facebook: The Comparison Kevin Curran*, Scott Morrison, Stephen Mc Cauley Faculty of Computing & Engineering, University of Ulster, Derry, Northern Ireland e-mail: [email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23. hassle nägelus 24. skew viltune 25. devote pühe...
Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste) 058 460 kulu 15 938 136 11 475 149 Tooraine ja materjal 230 653 179 066 131 672 Edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad 3 097 143 3 134 594 2 484 706 Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik j...
1 85 7225 63 3969 99 9801 162 26244 114 12996 2 145 21025 107 11449 9 81 117 13689 160 25600 1188 3 151 22801 114 12996 109 1 149 22201 95 9025 4 54 2916 123 15129 65 4225 131 17161 102 10404 2160 5 87 7569 72 5184 147 9 27 729 40 1600 6 91 8281 82 6724 46 2116 128 16384 80 6400 1276
jooksul. · Kas neid võib rakendada ületunnitööle? Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (TLS §44 lg2). Ülesanne 123 Seoses üleminekuga kolmevahetuselisele tööle keeldus naistöötaja, kellel oli aastane laps, tööst öövahetuses. · Kas tema keeldumine on põhjendatud? Jah · Kas töötaja nõudolekul tohiks teda rakendada öötööl? Jah TÄHTAEG 14. Nädal Ülesanded: 125, 126, 127, 128, 129, 131, 132, 136, 137 Ülesanne 125 Seoses toimunud tootmisavariiga oli vaja lukksepad ja keevitajad puhkepäevadel tööle rakendada. · Kuidas tööandja võib antud juhul töötajaid nende iganädalastel puhkepäevadel tööle rakendada? Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS §44 lg4).
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstni...
valmistatakse kõrgtemperatuuril töötavaid seadmeid ja keemiatööstusaparatuuri. Paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad puhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlad. Puhas hõbe ja eriti kuld on nii pehme ja kergesti kuluvad, et neid saabki praktikas kasutada ainult sulamitena, mis on tunduvalt kõvemad ja mehhaaniliselt vastupidavad. Kasutatud kirjandus · www.wikipedia.org/wiki/Sulam · Üldine keemia lk 131 · Keemia õpik 10 klassile lk 168-169 · Anorgaaniline keemia lk 135 · www.miksike.ee/.../9-1-5-1.htm
Äriõiguse kaasused ÜL 126: Jah, võib küll $ 13 lõige 4 ÜL 127: Jah, on kehtiv. $ 34 lõige 2 ÜL 128: Jah, vastutab. $ 34 lõige 2 ÜL 129: Ei vastautab, kuna nadest on möödas ainult 2 päeva. $ 34 lõige 2 ÜL 130: Automaatselt moodustavad. ÜL 131: Ei saa, kuna usaldusosanik ei saa tegelda juhtimisega. $ 13 lõikega 3 läheb vastuollu. Ärinimi peaks olema A TÜ. ÜL 132: Puidutöötlemise TÜ. $13 lõige 3. ÜL 133: $ 132 lõige 1 ja $ 133 lõige 1 ja $ 34 lõige 2. Bruno vastutab 9000 krooni ulatuses ($132 lõige 1) ÜL 134: $ 132 lõige 1. Ei pea kartma, et tuleb uuesti maksta ÜL 135. $. 133 lõige 2. Võivad 1000 krooni ulatuses sisse nõuda ÜL 136. $ 102 lõige 2. Vastutab, viie aasta jooksul
Kiviõli 1. Keskkool Päikesesüsteemi väikekehad referaat Koostas: Kevin Tammearu Kiviõli 2009 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või e...
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Araski 2 2 2 Assamalla 131 129 129 Järsi 3 3 3 Järvajõe 24 24 24 Kadapiku 13 12 13 Kaeva 17 16 16 Kerguta 13 13 10 Koiduküla 5 5 5 Koplitaguse 10 10 9 Kuie 36 35 32 Kullenga 28 28 29 Kursi 40 40 41 Lemmküla 1 1 1
otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Keevitusviiside võrdlus Kaitsegaaskaarkeevitus Parameetrid MIG 131 TIG 141 Detaili materjali Mittelegeer- Mittelegeer- keevitatavus Madalleeger- Madalleeger- Kõrglegeerterased Kõrglegeerterased Al-, Cu- ja Ni sulamid. Al(Mg-Si), Cu-, Ti ja Ni sulamid Suurim paksus Ülemine piir puudub Kuni 6mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii...
Juba mitu aastat oli tuhandete teiste vääriselupaikade seas vaid üks võetud ajutise kaitse alla esmajoones seal kasvavate seenharulduste tõttu. 2007. aastal sai see laiendatud kujul umbes ruutkilomeetriseks Liiva-Putla looduskaitsealaks. Euroopa viiest seenekaitsealast on Liiva- Putla vist ainus, kus tähelepanu all on peamiselt metsaseened, mujal on tähtsamaks peetud rohumaade omi. Kaitse paberil ja tegelikkuses Eestis viis rahvusparki, 100 looduskaitseala, 131 maastikukaitseala, 143 uuendamata kaitsereiimiga ala, mitu tuhat kaitsta soovitatud või (riigimetsades) ka osalt kaitstud vääriselupaika. Viimasel aastakümnel on kaitsealade asutamisel ja tsoneerimisel arvestatud mükoloogide ettepanekuid, näiteks Kurisoo looduskaitseala asutamise põhjenduses. Mais 2007 oli meil 509 Natura 2000 loodusala, mis osalt kattuvad eelnimetatutega, osalt aga ulatuvad neist üle ja hõlmavad ühtekokku umbes 16% Eesti maismaast. Nende eristamisel
Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku kohta Kreeka ( Elláda) Pealinn: Ateena ( Athínai) Rahvaarv: 11,1 miljonit Pindala: 131 625 km² SKT: 19 400 OJS elaniku kohta Hispaania (España) Pealinn: Madrid (Madrid) Rahvaarv: 43,0 miljonit Pindala: 504 790 km² SKT: 22 900 OJS elaniku kohta Prantsusmaa (France) Pealinn: Pariis (Paris) Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 543 964 km² SKT: 25 500 OJS elaniku kohta Iirimaa (Ireland/Éire) Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath) Rahvaarv: 4,1 miljonit Pindala: 70 273 km² SKT: 32 300 OJS elaniku kohta Itaalia (Italia) Pealinn: Rooma (Roma) Rahvaarv: 58,5 miljonit
2 127 0,619 0,419 -0,86988436 0,007598 3 128 0,621 0,417 -0,87466906 0,007576 4 129 0,623 0,415 -0,87947676 0,007554 5 130 0,625 0,413 -0,88430769 0,007533 6 131 0,627 0,411 -0,88916206 0,007513 7 132 0,629 0,409 -0,89404012 0,007493 8 133 0,631 0,407 -0,89894209 0,007474 9 134 0,633 0,405 -0,90386821 0,007455 967 1092 1,037 0,001 -6,90775528 0,006413
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 8 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: Matb-23 perekonnanimi: trollolloo Üliõpilaskood:troll oloooo Juhendaja:Eduard Töö tehtud: Töö Töö arvestatud: Kimmari 28.04.2012 esitatud:29.04.2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Vastavalt variandile pakkuda sobiv keevitusprotsess, tuues välja protsessi iseloomulikud omadused. Anda lühikirjeldus materjali ettevalmistamisest ning kirjeldada keevitusprotsessi. Pakkuda võimalusi detaili keevisliite kvaliteedi kontrolliks. Keevitusviisid TIG(141) MIG(131) Keevitatakse teraseid, Lai keevitavate materjalide ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Kärol Järviste SR 131 DOKUMENDIHALDUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne Juhendaja: Anne Ilp Rapla 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Dokumendihalduse praktika sooritasin Tallinnas Sotsiaalkindlustusametis. Enamiku aja viibisin arstliku ekspertiisi osakonnas ning ühe nädala Tallinna büroo ja klienditeeninduse majas. Peamiseks tegevuseks oli praktika jooksul arhiivi korrastamine isikute toimikute sorteerimise näol
eest. Sellest lähtuvalt tuleb teenindajal väga tähelepanelik olla. Kasulikud on medittsiini alased algteadmised. (http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/teenuste-ohutus.html ) Vaadatud 09.02.2014 a. Keemilised ohutegurid 1. Keemiliste ainetega töötamiseks tegevusluba. 1.1. Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus. Taotluses esitatakse: taotleja nimi ja kontaktandmed; taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 2. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 2.2. Iluteeninduses kasutatakse palju keemilisi aineid. Nende kasutamine, hoidmine ja töötlemine on seadusega reguleeritud. (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011055? leiaKehtiv) Üldsätted 1
Optimaalne lahend säilib kuna muutus jääb lubatud piiridesse! 2. Kui pähklitega ja kookoshelvestega toodete kasumid tõusevad 0,25 -ni, teised jäävad samaks, siis: A) võrreldes esialgse optimaalse lahendiga toodetakse pähklikooke rohkem kui varem; B) võrreldes esialgse optimaalse lahendiga jäävad toodangu mahud ja kasum samaks; C) kasumi suuruseks kujuneb 131,75 . D) ülesanne tuleb uuesti lahendada enne kui otsustada, millised muutused optimaalses lahendis toimuvad. E) mitte ükski nendest. Põhjendus stabiilsuse analüüsi tabeli põhjal: Optimaalne lahend säilib kuna pähklite ja kookoshelveste hindade tõus jääb lubatud piiresse ning muutuste summa on väiksem kui 100% Pähklite ja Kookoshelveste kasumid olid esialgsed samad, ning mõlemal kasvas see 0,03
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
6 September 771 896 125 14,625 2,925 17,55 7 Oktoober 896 1003 107 12,519 2,5038 15,0228 8 November 1003 1119 116 13,572 2,7144 16,2864 9 Detsember 1119 1255 136 15,912 3,1824 19,0944 10 Jaanuar 1255 1362 107 12,519 2,5038 15,0228 11 Veebruar 1362 1493 131 15,327 3,0654 18,3924 12 Märts 1493 1628 135 15,795 3,159 18,954 Kokkuhoid kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem 1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 100 Optimaalne kulu 100
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
083 203.037 213.19 145.7 1714.3 1800.02 193.549 2816.533 2957.36 655.65 7697.064 7697.06 849.199 10513.597 10654.42 -153.383 -263.999 -1442.71 Lennufirma jääb prognoosi kohaselt kahjumisse!! 809 10439 10960.95 14083.7192 180640.376 189672.39 Dets. 07 Kokku 2007 KOKKU 2008 513 7067 7420.35 131 1252 1314.6 61 574 602.7 13 101 106.05 91 1445 1517.25 809 10439 10960.95 4.834 43.364 52.04 4.620 59.866 68.85 0.340 4.101 4.31 1.701 20.506 19.48 4.865 45.314 47.58 1.529 18.437 18.44 0
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud.
2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18. Suusatamise MK, Otepää n,m sprint finaalid / ETV / 139 000 / 10.9% 19. Edekabel* / ETV / 136 000 / 10.7% 20. Mf Kormoranid / ETV / 131 000 / 10.3% Nagu näha, on üle poolte vaatajate eelstanud ikka ETV-d. Emaus saateid vaadatakse ETV-st või Kanal kahest. Eesi televisiooni logo: ETV2-e logo: Kanal2 ja TV3 Mõlemad kanalil on 24 tunnine programm. Mis annab vaatajale võimaluse 24h telekataga istuda. Kanalitel omavahel on suhteliselt sarnane programm vastavalt nädalapäevadele. Esmaspäevast reedeni on programmid väga sarnased, Kanal 2 alustab programmiga kell 6
Tartu Kutsehariduskeskus Pehme tooli furnituur Juhendaja : Aivar Krull Koostaja : Angel Zeiger Õppeaasta 2013/2014 Pehme mööbli iga toode koosneb kandvatest konstruktsioonidest karkassist ja pehmetest funktsionaalsetest osadest pehmetest istmetest, seljatagustest ja äravõetavatest patjadest. Pehme osa koosneb alusest, vetruvast osast ja kattematerjalidest (kangastest). Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest. Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20...25 mm, omavahelised avade kaugused 200...300 mm. Elastseteks alusteks on võr...
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 ...
nimetuste kaupa; 2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht; 9 3) lepingu tähtaeg; 4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirje ldus ja tehnilised nõuded; 9) kasutusse antava asja kasutusotstarve. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] (8) Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse -eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vaja-likku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti kaitse korralda jaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti kaitse korraldajal seda tööd korraldamast. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.0 4.2007] (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vajalikke töid kaitse -eeskirjaga
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
lõikes(allikas: statistikaamet.ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999 Eesti 202774 188110 288008 273197 159151 228753 3 Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000- 2009(allikas: statistikaamet
Avalikkusele suunatud tahteavalduste tühistamine ei ole lubatud. Tühistamise alused: TsÜS § 90 lg 1; koosseisud: eksimus (TsÜS § 92), pettus (TsÜS § 94); ähvardus ja korral väärivad kaitset eelkõige tahteavalduse tegija huvid. Vastuvõtmist vajavate tahteavalduste puhul väärivad tegija huvide kõrval vägival (TsÜS § 96), raskete asjaolude kokkulangemine (TsÜS § 97); tühistamine esindaja kohutuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 lg 1), kaitset ka saaja huvid.Tahteavalduse saaja huvid ei vääri kaitset, kui: ta teab, mida avaldaja silmas pidas vaatamata avaldatu erinevusele eriseadustest tulenevad alused. tegelikust tahtest; Saaja ei tea avaldaja tegelikku tahet, kuid piisava hoolsuse ülesnäitamisel võinuks või pidanuks teadma. Tühistamise tähtaegsus. (vt TsÜS §-s 99). Keelatud on üldjuhul täht-tähelise tõlgendamise keeld
on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) ...
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunu...
Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12
R.; Dudley R. L.; Dubnick M. J. 1996. lk 51-53) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID 1. Gitelson Alan R.; Dudley Robert L; Dubnick Melvin J. 1996. By Houghton Mifflin Company, ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem" 4. Väljaanne, lk 51-53 2. Alari Purju ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" AS Informare, Tallinn 1991 3. Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabarigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131 4. Alari Purju 09.10.2009 http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_majanduses_1990_aasta tel/Rahareform_muutuste_olulise_m%C3%B5jutajana/ 5. Eesti Pank http://www.eestipank.ee/node/24275 6. Einar Värä 10.2009 http://www.estonica.org/et/H %C3%BCperinflatsioon_Eestis_1991-1992/) 7. Gonzalo Lira 2010 http://gonzalolira.blogspot.com/2010/08/how-hyperinflation- will-happen.html 8. Mike Hewitt 2007 http://www.kool.ee/?7870 Tabel 1
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz SEMINARIDE 1 JA 2 KIRJATÖÖD Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Esimene seminaritöö......................................................................................................5 2. Teine seminaritöö.......................................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 9 Viidatud allikad............................................................................................................... 10 3 SISSEJUHATUS Seminaritöö eesmärk on ...
Kasvukohatüüp Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi Kokku Vanuseklass Valmivad 35,7 82,5 94,5 48,2 260,9 Küpsed 76 160,7 140,2 17,9 394,8 Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8 Kokku 227,4 453,2 376,3 226,5 1283,4 Tagavara jaotus kasvukohatüüpide järgi 500 450 Tagavara tihumeetrites 400 350 300 250 ...
V üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1894. aastal. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aasta juubelit. V laulupidu on Tartus peetutest viimane. Koore juhatasid Karl August Hermann, Johannes Kappel ja Konstantin Türnpu ning puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Peotoimkonna sekretär oli Jaan Tõnisson. Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 1.6 Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai IIkroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhtideks Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Ruutliikme kordaja ja 1) lk 42-44 , ül 154-156; Ruutfunktsioon ja 34. 18. 10. 06 Funktsioonid y=ax2+bx lineaarliikme kordaja. ruutvõrrand. Ruutfunktsioon ja Nullkohtade, haripunktide, 1) ül 128, 129, 131, 138, 161, 185 35. 19. 10. 06 ruutvõrrand. kordajate leidmine. 188, 209 Ruutfunktsioon ja Ruutfuktsioon y=ax2+bx+c. 1) lk 47-49, ül 172-174 36. 19. 10. 06 ruutvõrrand. Paraboolide joonestamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
