Eestimaa peremees Tammsaare teoste järgi. Romaani kandvaks probleemiks on inimese võitlus maaga.Selles näeb Tammsaare kogu elu alust,mistõttu jääb päevakorda seni,kuni elab inimene ja kestab elu maakeral.Võitlus maaga ei ole mõtetu,ükskõik,millised on tulemused,on see võitlus vajalik ja edasiviiv.Võitluses maaga kerkib esile vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on visa,püsiv,armastab oma maad ja tööd.Vurle on,aga vastupidine kehastus,kogu kultuurivõitlus ongi vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on inimkonna säilitaja ja edasi viia. Romaanis on näidatud erinevaid peremehe tüüpe,keda kõiki võiks lugeda Eestimaa peremeesteks,olenevalt ajast,mil elame ja inimestest kes meidümbritsevad.Tammsare on arvatavasti oma poolehoiu jätnud Andresele,aga miks ka mitte Pearule ja uuele peremehele Sassile. Andres Paas peremehena. Andres asub Vargamäele uue peremehena.Tema elu mõtteks saab võitlus maaga,lõppematu töötahe.Andrese edasiste...
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad käisid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. K...
Alexandre Dumas (1803-1870) Alexandre Dumas on üks möödunud sajandi esimese poole prantsuse kirjanduse liberaalse-romantilise suuna esindajaid. Dumas oli oma nooruses Hugo kaasvõitleja ja koos temaga aitas kaasa klassitsismi väljatõrjumisele prantsuse teatri lavalt. Dumas on populaarseks saanud oma ajalooliste seiklusromaanidega. Dumas on kirjutanud üle 301 köite. Kõiki neid teoseid pole Dumas kirjutanud üksinda, need on kirjutatud koostöös terve rea teiste kirjanikega. Tuntuim nendest on Auguste Manuet.Ta on osa võtnud umbes kahekümne teose kirjutamisest, nende hulgas ka «Kolme musketäri» kirjutamisest. Kuid kõigi nende romaanide sarnasus näitab, et põhiautoriks on siiski Dumas. Alexandre Dumas kirjutab oma romaanides tähtsatest ajaloolistest sündmustest. Kuigi ta kasutab oma romaanides väga palju fakte on need ikkagi huvitavad.Ta lisab oma romaanidesse väga palju fantaasiat ja kangelasi....
Mõrv mõisas See lugu juhtus kaua aega tagasi Eestis. Elas kord ühes vanas maamõisas mees nimega Harri King.Ta oli multimiljonär.Ta oli ka väga ülbe ja upsakas.Ta abiellus nägusa neiuga,kelle nimi oli Marta.Neil sündis poeg Kristjan.Nad elasid väga õnnelikult.Kui Kristjan sai 20-aastaseks,olid tema vanemad juba 40 täis.Hr.King arvas,et tema naine on juba liiga vana ja ta lahutas Martast.Ta tõstis Marta koos Kristjaniga majast välja ja ei jätnud neile sentigi.Tol ajal ei pidanud seda tegema,sest polnud veel seadusi.Sellest ajast vihkavad na üksteist. Aasta hiljem abiellus Harri oma sekretäriga,kes oli ainult 19-aastane.Kohe oli näha,et naine oli temaga koos vaid raha pärast.Aga meest see ei huvitanud.Majas elati kolmekesi:Harri,Merli ja teenija Berta.Ühel hommikul ärkas Hr.King varem ja nõudis karjudes Bertalt hommikukohvi.Nad karjusid pool tundi ja siis vallandas Harri Berta töölt.Pr.King läks varsti sop...
PÄEV JURMALA VEEPARGIS. Teema: REISILUGU Sõitsime kooli eest välja kell 7:00.Meil oli kaasas giid Ilmar.Umbes 2 tunniga jõudsime Eesti ja Läti piirile.Giid jutustas meile huvitavat juttu.Edasi sõitsime Riiga.See võttis aega umbes 3 tundi.Jurmala veeparki jõudes saime endale kellataolised andurid.Nendega saime avada ka kapiuksed.Kõige esimesena käisin ma koos Joeli ja Karl Henryga kollases torus,kus oli väga lõbus.Algul kartsime aga pärast käisin ma seal 7 korda!Siis käisin ma mustas torus kus oli väga pime.Edasi käisin ma rohelisis torus koos Pauliga. See oli tavaline ainult et lõpus oli väga tore jõnks.Sarnane toru oli ka sinine aga üksi laskmiseks.Väga tore oli ka ,,KARIIBI MEREL"kus lained olid kohati 3 meetri kõrgused.Kõige põnevam oli veepargis ,,tornaado",mis oli tõesti väga tore:sõitsid koos sõbraga Väga järsust torust alla,sõitsid väga suure kiirusega hiiglaslikule kausile.Kõige pik...
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli tae...
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul"...
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt ot...
Isa aseaine Kerstin Thorvall Kokkuvõte Mangnus ja ta ema Maria elasid kahekesi. Kehekesi elasid nad senikaua, kuni ema Maria kohtas Leffet. See toimus juulis, kui Magnust polnud kodus. Ta oli suvel üheks kuuks sõitnud sugulaste juurde. Leffe ise oli vanglast välja pääsenud. Ta oli kinni istunud ühe pangaröövi pärast. Tegelikult oleks pidanud Leffe ühe aasta kauema vanglas olema, aga kuna ta oli seal olnud nii korralik, siis ta sai ühe aasta varem välja. Sellest ajast kui Leffe ema Maria ja Magnuse juures eals ei olnud ta tilkagi alkoholi võtnus. Maria ei lubanud Leffel alkoholi pruukida, sest kõik teostatud kuriteod olid ju aset leidnud purjuspäi. Leffe oli nii õnnelik koos Maria ja Magnusega. Nad olid nagu "ema, ise ja poeg". Seda olid nad aga seni kui lõpuks Leffe ei suutnud enam alkoholist `ära öelda. Ta pidi minema pooodi süüa ostma...
Koolinädal Koolis toimus koolinädal see toimus 1014 nov.Sellega tähistati kooli sünnipäeva. Iga päev toimus midagi toredat näiteks soengu päevad või midagi sellist. SOENGUPÄEV (esmaspäev) Toimus soengupäev kus kõik pidid tegema pähe toreda soengu. Paljud värvisid pead ja teised tegid niisama toredaid soenguid nagu lokid ja muu säärane. VÄRVIPÄEV (teisipäev) Iga klass loosis välja ühe värvi mis oli sel päeval selle klassi värv.Värvid suurematel klassidel olid 1. 6.klass roheline 2. 7.klass sinine 3. 8.klass punane 9.klass kirju Toimus ka värvi jooks kus igal klassil olid seda värvi lipikud mis oli nende päeva värv.Jooks toimus mööda koolimaja ja iga järgmise lipiku peal oli järgmise lipiku asukoha vihje. PLAYBOX (kolmapäev) Igal klassil oli ette valmistatud mingi staari matkimine. Osa võtsid peaaegu kõik klassid. 5. ja 4. klass esitasid kikilipsu , ...
Raamatu peategelane oli kaptenkomandör Nikolas Batrian. Ühel saatuslikul päeval sai Batrian kõrgemalt juhtkonnalt ülesande korraldada õppepommidega õppehäire. Tegelikult anti tema käsutusesse tuumapommid. Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Süüdlaseks toodi Batrian, kes arreteeriti koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning sed...
Kaotatud lähedane Tere ! Mina olen Gerda Kuusemets. Kui me sündisime sai meist meie pere lemmik laps. Meid hoiti, hellitati kunagi ei jäätud üksi vaid oldi meiega. Lähedased pakkusid enda armastust ja hellust, kuid me ei osanud selle siis veel vastata. Lasteaias saime endale oma esimesed sõbrad koos tegime palju asju mängisime, laulsime, tantsisime ja palju muud. Kooli minnes saime uusi tuttavaid ja häid sõpru. Iga päeva elus ei avaldata oma tundeid, näiteks me ju ei ütle sõbrale, et oled mulle nii kallis ja sinuta olla ma ei suudaks. Ajapikku tekib meil see üks ja ainuke lemmik inimene, kelleta enam olla ei oska. ,,Sõber on see kellega julged olla sina ise" nii on öelnud Pam Brown. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/kurbus). Alles siis kui see kallis inimene on surnud mõistame kui raske on olla temata ja palju me temast sõltusime. Surma puhul me jumaldame lahkunut, ning suun...
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18. Kelle käest said Richard ja ...
docstxt/123020567033639.txt
Baskerville'ide koer A. Conan Doyle teos Baskerville'ide koer algab Sir Charles Baskerville'ga, kes on oma sajanditevanuses mõisas salapäraselt surnud ning tema pärija Henry, kes on kuulnud legendi suguvõsa läbi sajandite jälitavast koerast, kutsub asja uurima Londoni kuulsaima detektiivi Sherlock Holmesi. Kuna tegu on huvitava juhtumiga, alustab Sherlock Holmes uurimist. Alustuseks saadab ta doktor Watsoni Baskerville Halli, kes annab Holmesile teada, mida on teada saanud. Esimeses kirjas on juttu nõmmele põgenenud sunnitöölisest, miss Stampletonist ja tema vennast, Charles Baskerville surmapaigast, doktor Mortimerist ja ka Barrymore'idest. Järgmises kirjas on sündmusi veel rohkem, näiteks jälitasid Henry ja Watson mr. Barrymore'i nõmmele, kus ta viis põgenenud sunnitöölisele süüa ning Watson sai teada, et see sunnitööline on mrs. Barrymore'i vend. Järgmiseks huvitavaks sündmuseks oli, et Henry sai miss S...
Alle kuulus EKL juhatusse ning ajakirjade "Viisnurk" ja "Looming" toimkonda. Aastatel 1946-1952 oli ta "Loomingu" toimetaja. August Alle suri Tallinnas 8.07.1952. August Alle luulekogud on järgmised: Üksinduse saartele (1918), Carmina Barbata (1921), Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust (1925), Ummiklained (1930), Karmid rütmid (1934), Lilla elevant (1923), Epigramme (1944). 9 Kasutaud kirjandus RAAMATUD: Kalda, H. Peep, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Tallinn: Eesti raamat, 2005 INTERNET: Mihhail Lotman , Eesti värss. Kättesaadav: http://www.ut.ee/verse/ 10
Yuppiejumal Ma olin nii palju lugenud, kuulnud Kenderist, et ausalt öeldes, ei oodanud ma sellest raamatust midagi. Sest tavaliselt ju on nii, et kui väga palju ootad variseb kõik kokku ja nii ka selle raamatuga- arvasin et tegemist on tavalise üleshaibitud ja hästi promotud raamatuga, millel tegelikult mingit erilist sisu ning teemat pole. Aga ma eksisin rängalt. Võikalt ilus raamat. Ma ei oska midagi muud öelda. See on kokteil huumorist, tõsistest maailmavaadetest ning mõtetest, õpetustest(see pole mingi moraalitsev kudumisringlaste raamat) . Raamatus kasutatakse ära inimesi: nii tarbijaid kui ka naisi, näidatakse inimeste erinevaid tahke, tundeid ning seda, et igalühel meist on mõju avaldav lapsepõlv. Näiteks Eva, kes oli südamlik, armas, lausa nii armas ja hea, et meenutas mannavahtu ning ajas oma armsusega pisut südame pahaks. Aga teda oli raamatusse vaja, et seal valitseks tasakaal. Teda ...
Minu kool Koolike on meil pisike ja hea, koolist tarkust ma saan, koolist koju tulles kiita siis saan, tarkust täis on mul siis pea. Eesti keeles mul on raske, õpetaja meil on tragi, pidevalt ta kannab tagi, hommikuti pea on mul värske. Tunnis meil on huvitav, kuulame huviga iga sõna, iga harjutus on puuritav. Koolis on meil üks suur pere, vahel vimkat viskame, kooli elu on meil tore. Timo Stogov
Honore` de Balzac "Isa Goriot" Honore' de Balzac'i (1799-1850) üks põhiteoseid ,, Isa Goriot" ilmus 1835. aastal. Balzac alustas kirjutamist väga noorelt, kuid enamus tema loomingust ei saavutanud soovitud edu ja tunnustust. Romaan ,, Isa Goriot" jutustab üldiselt 19.sajandi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on tihedalt üksteisega seotud. Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tem...
Ainult südamega näeb hästi. Mõnikord annab süda palju rohkem vastuseid, kui mõtlemine. Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige, tuleb otsida südamega.Kunagi ei tule teha midagi kasusaamise eesmärgil, vaid südamest. Mõnikord ei olegi vaja selleks palju teha, et sulle kallis inimene rõõmus oleks. Peaasi, et see mis sa teed tuleks südamest.On tähtis, et meil kõigil oleks inimene, kes mõistaks meid ka ilma rääkimiseta ja oskaks kuulata kui on vaja. Meenutage väikese printsi ja rebase kohtumist raamatus ,,Väike prints". Kõigepealt palub ta en...
Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanema...
1909. aastal andis Noor-Eesti, kes oli juba varem puudnud kirjanikku ma-janduslikult toetada, välja tema "Luuletused". See kogu aga ei jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. 2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripärandi luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjalikumalt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres
Nähtamatu Ühel päeval saabus Ipingisse võõras mees, kes kandis kaabut, pikka mantlit, kindaid ning ta nägu oli sidemeis. Tema ainsaks pagasiks oli väike must kohver. Ta läks võõrastemajja nimega "Tõll ja Hobused" ja võttis sealt endale toa. "Tõlla ja Hobuste" omanikud olid Hallid, kes imestasid selle üle milline külaline oli olnud. Ta soovis ainult saada kätte oma pagasit mis pidi saabuma mõne päeva pärast ning rahu ja vaikust. Paari päeva pärast saabuski tema pagas, mis koosnes katseklaasidest ja kemikaalidest. Järgnevatel päevadel oli tal palju tegelemist oma katsetega. Teda võis tülitada ainult söögi pärast, kuid ühel päeval ei toonud Mrs. Hall talle igapäevast toitu ning siis hakkas see teda juba vihale ajama, sest ta oli ikkagi selle eest maksnud. Kuid ühel hommikul tuli Mr. Bunting jutuga, et öösel oli kiriku - mõisa röövitud, kuid röövlit näha ei olnud. Selles hakatigi siis kohe toda võõr...
Asutus Teema pealkiri (töö liik nt. essee) Nimi ja perekonnanimi Klass Kuupäev kuu aastaaeg 01.01.09
Kui Täht õppis tähti P.Mänd Kord läks Taevapealik Tähe juurde ja küsis: ,,Tere,Täht! Kas sa tahaksid tähti õppida?'' Täht selle peale: ,,Hmm... Miks ma peaksin tähti õppima, kui mul on need juba selged?! Te ise õpetasite need mulle. Tähtsamate nimed olid Auriga ...'' Täht ei jõudnud enam jätkata, sest Taevapealik segas vahele: ,,Ei! Ma ei mõtle neid tähti, mis asuvad taevas!'' ,,Mis tähtsa Te siis mõtlete?" küsis selle peale Täht. ,,Ma mõtlen neid tähti, millega kirjutatakse! Näed siin on mõned laused paberile kirjutatud. Kas tahad neid õppida?" ,,Eee... Need pole mingid tähed! Need on lihtsalt mingitest kriipsudest kokku pandud kujutised." Vastas jahmunult Täht vastu. Pealik üritab kuidagi veel Tähele selgeks teha, mis tähti ta mõtleb: ,,Mängid sa lolli või oled sa loll!? Sa ei mõika ikka üldse!Need on tähed millega kirjutatakse, mitte need tähed, mis asuvad taevas. Ka sina ...
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja van...
REIS MAAKERA SÜDAMESSE Autor: Jules Verne Tegevusaeg: aasta1999(siis anti raamat välja) Koht: Saksamaa Tegelased: Professor Hardwigg, Harry(professor oli tema onu),Hans(teejuht) Raamatu sisu: Kuna professor oli suur teadlane , siis ta uuris vanu raamatuid ja kaustikuid , siis ta ükskord leidis ühe raamatu ja kui ta uuris seda Harryga, siis järsku kukkus üks sildike sealt välja , seal oli kirjas midagi sellist millele nad vastust leida ei osanud. Paberil oli midagi ruunikirjas , ja and töötasid selle nimel päevad ja ööd , et välja uurida , mis seal peitub , nad tõlkisid ruunikeelest selle nende keelde , aga selle tulemus oli segased ja imelikud laused. Professor läks lõpuks nii närvi et läks toast ära , Harry aga vaatas et toas on palav ja hakkas endale ühe paberilipikuga tuult tegema , kui nägi et tähed tagurpidi andsid vastuse kätte. Ta ei tahtnud öelda professorile et ta leidis lahenduse , ...
Kuidas ma õppisin jalgrattaga sõitma Minu esimene jalgratas oli vanem kui mina ise. See oli minu vanema venna oma, mille ta sai oma esimeseks sünnipäevaks vanaemalt kingiks. See oli kolme rattaga ja rohelist värvi. Ma õppisin jalgrattaga sõitmist toas, kuna oli talv ja toas sai rattaga sõita. Et ma kukkudes pead ära ei lööks, oli mul kiiver peas. Ma kukkusin rattaga kogu aeg nii, et muhud peas. Ise ma seda ei mäleta, aga ema on mulle sellest rääkinud. Aga kui ma suuremaks kasvasin, siis ma sain ratta, millega sai korralikult õues sõita. See ratas oli mul mitu aastat ja see ratas meeldis mulle nii väga, et ta on veel endiselt vanaema juures alles. Sellele rattale sai abirattad külge pandud. Kõik mu perekonnaliikmed aitasid mul algses tasakaalu hoida. Ma olin umbes nelja-aastane, kui sain jalgrattaga sõitmise korralikult selgeks.
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste se...
See oli seitsme paiku, ühel hästi soojal õhtul Seeonee mägedes, kui Isahunt üles ärkas ja kuulis kellegi häält. See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud ...
Imesid juhtub harva Barbi-Katrin Lõhmus Raamat anti välja Tallinnas 2007. aastal, kirjastuses Tänapäev. Teos võttis osa Noorsooromaanide võistlusest ning nimetati äramärgitud teoseks. Teos räägib sellest, kuidas vanemad oma lastele tihti liiga vähe tähelepanu pööravad, sest on töö ja muude asjadega liigselt hõivatud. Samuti on teoses käsitletud ka kodutute probleeme ja võrreldud üsnagi erinevaid perekondi. See on küllaltki ebatavaline noorsooromaan, sest ei käsitle tüüpilisi teemasid nagu narkootikumid, esimene armastus, pidutsemine, koolielu jms. Teos räägib ühest jõuka ärimehe tütrest, kelle ema on surnud. Ta saab kõik materiaalsed asjad, mida ta soovib, kuid ta ei ole õnnelik, sest tema isal ei ole tema jaoks kunagi aega. Rebecca on 13-aastane väheke naiivne, kuid vahetevahel päris täiskasvanuliku mõttelaadiga tüdruk. Lugu saab alguse sellest, kui tema isa Valdo lubab temaga kinno minna ja jätab ta hotelli ootama. Valdo ...
Südamlik oli ka see, kuidas Valgekihv Scotti armastas ning kuidas Scott jällegi Valgekihva armastas.Ta oli tark mees ning armastas loomi.Aga Hall Kobraski väga halb polnud, kuid tal olid teised harjumused ja traditsioonid ja sellepärast ta peksis Valgekihva.Aga Valgekihv ei armastanud ka Hall Kobras sellepärast nii nagu ta armastas Scotti.Scott oli Valgekihva jaoks suurepärane kaaslane.Nagu näha saavutab heaga rohkem, kui kurjaga. Kasutatud kirjandus 1)http://images.google.com/images? q=jack+london&hl=en&lr=&start=20&sa=N 2)Jack London-"Valgekihv"
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist...
Lektüürileht ,,Kohtumised loomadega" Gerald Durrell 144 lk. Tegelased: G. Durrell, MacTootle, Sebastian, Wilhelmiina, Pavlo jt. 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib Tegelikult rääkis raamat ühe inimeste imelikest/huvitavatest mehe (Gerald Durrelli) kohtumistest loomadega. seiklustest, kus ta kohtus oma ekspeditsioonide käigus paljude haruldaste ja ka vähem- haruldaste loomadega ning sattus peale nende huvitavatele tegemistele. 2.Tsitaadid Tsitaat Lk. Põhjendus ...
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!?...
Kalevipoja teod tänapäeval. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju probleeme, mille lahendamise või ära hoidmisega üks tavaline inimene hakkama ei saaks. Oleks vaja kedagi suurt ja kange isiksusega, kes jõuaks igale poole kuhu vaja ning kellel oleks jaksu kõigi nende probleemidega toimetulekuks. Selliseks tegelaseks võiks olla näiteks Kalevipoeg, eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Kalevipoeg on vägimees, kelle hiiglase tegudega on seletatud ka järvede jõgede päritolu. Esimeseks suureks probleemiks pean mina seda, et tihti hävib kellegi kodu, või hukkub keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ü...
1858 Teoorjuse kaotamine talude ostmine ; romantism ; ülistati eestlust ; Viljandi Perterburg, Tartu 1857 Pärnu Postimees Jannsen 1862 ,,Kalevipoeg" - Kreutzwald 1864 Eesti Postimees 1865 Vanemuise Selts 1868 Laulupidu ; Jakobsoni esimene isamaaline kõne 1870 Eesti teatri sünd 1872 Eesti Kirjameeste Selts ; Aleksandrikooli idee 1878 Sakala Jakobson ; Jakobsoni 2 isamaalist kõnet 20. saj algus · Kultuuriline iseseisvus · Kirjandus ja teater arenesid jõudsalt · E. Vilde, E. Särgava · 1905 . aastal hakkas tegutsema noorte rühmitus ,,Noor-Eesti" ( Gustav Suits, Tuglas) ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Uued kirjandusvoolud : uusromantism (sümbolism, impressionalism, ekspressionism); keeleuuendus- ettepanekud ; rõhk raamatu kujundusele ; rahvuslik kunst Euroopasse 1906 Tartus Eesti esimene kustinäitus, kutseline teater ,,Vanemuine", esimene eestikeelne
nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Bornhöhe looming tähistas eesti ilukirjanduse arengus teatud edenemist. Kirjanikul on tähelepanuväärne kompositsioonioskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt populaarsed, millest annavad tunnistust mitmed suured uusväljaanded ning teatrilavastused. Eduard Bornhöhe raamatuid on tõlgitud vene, soome, leedu ja mongoli keelde. Kasutatud kirjandus: 1) http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/bornhohe.html 2) http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 3) Sisukord 1. Eduard Bornhöhe elulugu. 2. Eduard Bornhöhe looming. 3, 4 . Eduard Bornhöhe kirjutatud raamatud.
E.Borhöhe "Kuulsuse narrid" 1. Jaan Tatikal oli sündides pahemal käel põial puudu. Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas ...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimu...
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid...
teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang Kirjandusvoolud ROMANTISM tundeid ja ideaale rõhutav REALISM kirjandus- ja kunstivool, mis kunsti- ja kirjandusvool; kujunes Lääne- tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Euroopas valdavaks 18. saj lõpus ja 19 saj REALISMILE ISELOOMULIKUD esimesel kolmandikul. Eestisse jõudis 19 JOONED: saj keskel. · taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist ROMANTISMILE ISELOOMULIKUD · elu käsitletakse tasakaalukalt JOONED: · inimesse ja ühiskonda suhtutakse kui
Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õh...
Kilplased 1.Millega lugu lõppes? Kilplasi võib leida igalt poolt ja neid teguviise samuti 2.Kuidas söötsid heina lehmale? Nad arvasid et seovad lehmale nööri kale ja viskavad üle aia ja hakkasid tirima enam nad ei jaksanud ja lasid tagasi siis avastasid lehm on surnud ja pidasid suure peo maha said palju liha 3.Kilplased ehitasid nõukoda kirjelda palgi vedu ja koda Kilplased vedasid palgid ühelt mäe pool üle teisele ja viimane palk kukkus kilplastel käest ära ja veeres õigesse kohta, siis nad mõtlesid palgid uuesti mäe otsa viia ja alla veeretada nii nad tegid. Koja nad mõtlesid et teevad 5 nurkse kujuga sest nad tahtsid et see oleks eriline 4.Miks ja kuidas nad otsustasid oma elu muuta? Neil olid kõik majad ära põlend ja nad otsustasid mujale kolida enne kolimist sõid ja jõid kõik võimaliku ära ja läksid teele kõik eri suunades 5.Kuidas elasid kilplased enne raamatu algust? Algul nad olid ...
Mina olin siin See film räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pu...
taha elada. Otsib mujal enesele uue elukoha. 38 6 Veski ehitamisest jõkke järelejäänud nurgakivi hakkasid kohalikud elanikud Tondikiviks kutsuma. See Tondikivi on praegu alles Ahja jõe veest välja paistmas. Tondikivi lähedal kasvab kaldal ilus mets - Mihklimäe palu. 7 Kasutatud kirjandus M. J. Eisen, 1926, Tartumaa muinasjutud, Tartu, Hermann http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/22.html vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Vanapagan 8
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks...
Nõo Põhikool (Willy Russell) Verevennad (Eesti Draamateater) Lavastaja Tiit Ojasoo Juhendaja: Linda Trummal Koosatja: Annika Adder 10.05.06 Osades Jutustaja Tõnis Mägi Mrs Johnstone Kärt Tomingas Michel(Mickey) Veiko Täär Edward(Eddie) Andres Mähar Mrs Lyons Helena Merzin Mr Lyons Jüri Lumiste Linda Katrin Pärn Sammy Riho Kütsar Lapsed, nukujuhid, pulmalised, politseinikud, naabrid etc Janek Joots Marika Barabanstsikova Indrek Taalmaa Tamlet Tuisk Tantsijad Marika Aidla Maarja Paugus Valmar Pan...
Eestimaa loodus on kaunis ja puhas ,,Mina olen kindel, et kui ma suureks saan, siis ma küll Eestisse elama ei jää. Siin on alati jahe ja tuuline ning isegi suvel ei teki sellist tunnet nagu soojal maal rannaliival." Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil polek...
Kuningas Arthuri lood Arthur oli kuulsa ja ülla kuninga Utheri ja Cornwalli suursuguse daami Igraine poeg. Kuningas Utheril oli nõuandja Tark Merlin , kelle abita ta ei oleks oma vaenlasi võitnud. Kui neile oli poeg sündinud , tõi see kaasa suurt piina. Merlin ennustas Utherile, et ta jääb haigeks ja sureb palaviku kätte , siis aga satub tema poeg Arthur, kõigi õigete brittide lootus , surmaohtu, sest paljud vaenlased tahavad teda tappa. Nii lasi Uther oma poja Merlinil viia kindlasse varjupaika kuni meheikka jõudmiseni .Arthur sai kuningast , kui oli seda tõestanud . Ta tõmbas välja kivist mõõga kus oli kirjas ,et see kes selle mõõga kivist välja tõmbab,on Britannia õigupärane kuningas.Paljud mehed püüdsid ,kuid ainult Arthur suutis seda.Nii sai Arthur teada , et ta polegi õilsa sir Hectori poeg.Nii algasid seilused Britannias. Arthur sai endale Järveemanda käest võimsa mõõga , Excaliburi. Senikaua kui mõõga tupp on ...
Alati on nii, kui kiusaja tahab thelepanu saada vi lihtsalt "lahe" olla, siis ta hakkab endast nrgemaid kiusama,arvates, et teda kardetakse, aga samas ka austatakse. Aga tal pole igus, sest teda kardetakse, aga samas peetakse ka nrgaks, sest ta kiusab selliseid, kellest ta teab, et jagusaab alati. Kui kiusaja neb kedagi, keda oleks hea kiusata, siis lheb ta tema juurde ja hakkab teda narrima, lma ja peksma ning kui ta rgib sellest kellelegi, siis saab nrgem veel ja veel seda kiusu tunda. Aga samas see tugevam ei mtle sellele, et kunagi saab tema selle kik tagasi ja et ta ei olegi nii tugev kui ta ennast arvab olema. Teda austavad ainule tema ohvrid, kes teda kardavad, aga seda ei ole ka kauaks, sest varsti vtavad nemad ka julguse kokku jateevad kiusajale kik tagasi ja mitmekordselt, et ta kahetseks seda, mida kunagi teinud on. Alati kui nhakse kedagi narrimas vi lmas, tuleks vtta kellegagi hendust vi minna ise vahele, aga paljud karda...
Sappho Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630-612, surmaajaks dateeritakse 570 eKr, kuigi see pole päris kindel. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene, mis on Lesbose linnad. Enamik ta kirjatööst on hävinenud, kuid ta maine on säilinud. Biograafia Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleisi tütar ning tal oli kolm venda. Sapphos oli ilmselt abielus. On ka leitud tõendeid, et tal võis olla tütar Kleis, kellele Sappho mitmeid luuletusi pühendas. Sappho rajas Mytileneses tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukutele kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, siis Lesbose saarel oli neidude kasvatus vabamas vormis. Seega arvatakse, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Looming Oletatakse, et Sappho kirjutas umbes 12 000 värssi, neist säil...
,,Läänemere isandad" August Mälk Ata suurvanem Lehho poeg, Alari isa. Ata oli väga rahumeelne ja kaalutlev, üritas lahendada probleeme sõnade, mitte rusikatega. Kaitses oma valduste au ega lasknud kellelgi oma kodukohas ega selle läheduses teha halba ilma karistust teenimata. Erinevalt Alarist oli ta sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi. Alar Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda...
usume kindlast, et rootslane muretses meie eest paremini , kui teeb seda oma eesti mees." Sissejuhatuses räägib õnnelikest ja õnnetuist aegadest, mida kõik maailma inimesed taga igatsevad ja üritavad leida ravi. Lõppsõnas leiab vastused,miks inimesed on kurjad ja kadedad ning esitab küsimusi. Autori essee oli mõtlema panev ja huvitav, nõustun autoriga kindlasti, et kõik ei ole nii kerge tulema. Hindeks paneksin 9 punkti. KASUTATUD KIRJANDUS Hansen Tammsaare, Anton 1990. Kogutud teosed 17. köide. Toimetanud L. Uustalu. Tallinn, 1990: Eesti Raamat
Vägivald meie ümber Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse. Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on levinum just tüdrukute seas ning poisid eelistavad pigem kaklemist ning muid füüsilise vägivalla viise. Me ei kujutagi ette ...
Usaldus on sõpruse võti Iga inimene vajab tunnet, et ta võib kedagi usaldada ja tema peale loota. Usaldus on näiteks see kui ma võin kellelegi oma suurima saladuse öelda teades, et ta ei lähe seda teistele kuulutama, vaid hoiab saladust nii nagu see oleks tema enda oma. Üldiselt ei saa kõiki usaldada, sest kõigiga ei ole me nii lähedased, et oma suurimaid saladusi, muresid ja rõõme jagada. Usaldatakse häid, heasüdamlikke inimesi, keda me teame ja tunneme, kes meie üle ei naera, vaid meid mõistavad. Tavaliselt usaldatakse kõige rohkem oma parimat sõpra või pereliiget. Sõprust pole usalduseta ja usaldust pole sõpruseta. Ükski tõeline sõprus ei pea vastu usalduseta, sest see on oluline. Näite võib tuua usalduse kuritarvitamisest. Sõber räägib mulle oma suurimast murest ja palub mitte kellelegi sellest rääkida. Mina aga mõtlen, et polnud see mingi selline asi, et keegi seda teada e...
Me tuleme suvest. Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et mis ma suvel teinud olen, siis algul oli pea täiesti tühi. Kuigi tegelikult algus läks tõepoolest korda käisin sõpradega igalpool rannas ja väljas. Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus mi...
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luu...
Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu. Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus ...
Peale tõusu tuleb alati langus Palju on räägitud ülemaailmsest majanduskriisist. See on loomulik järg eelnenud majanduse õitsengule, sest on teada-tuntud tõde, et peale tõusu tuleb alati langus. Senine laialdane priiskamine on asendunud krampliku kokkuhoiuga ning varasemalt miljoneid kroone maksnud kinnisvara ostnud inimesed on hakanud seda maha müüma. Majanduskriis on viinud sadu tuhandeid ärisid pankrotti, jätnud miljoneid inimesi tööta ning miljardeid nälga. Kui Eestis on olukord veel talutav, siis Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia vaesemates piirkondades on asi väga hull. Varasem vaesus on kümnekordistunud ning see jätab miljonid kõhud söögita. Eriti hull on olukord Põhja-Koreas, kus vaatamata soodsatele ilmastikuoludele, aastasadade pikkusele põllumajandustraditsioonidele ning välisabile on olukord kriitilisel piiril. Eriti suurt ohtu kujutab alatoitumus väikelastele, rasedatele ning vanuritele. Seetõttu j...
pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
Prantsusmaa Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Töö sisu 4-13 Kokkuvõtte 14 Kasutatud kirjandus 15 2 3 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma ise olen Prantsusmaal käinud. Eriti meeldis mulle Prantsusmaa pealinn Pariis. Sellest tahtsin rohkem teada. Seal on Eefeli torn, Luuvri muuseum ,Versai muuseum, Disneyland, Loomaaed ja palju muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.
Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr. 5), tuginedes Helga Nu ja Jri Viikbergi andmetele. Soovin vaid tpsustada mistet slng - paljud lingvistid samastavad seda metafooride loomisega, keele loovusega. Kui metafooride loomine, loomingulisus keelest kaob, on keel testi hbumas. Kuid eesti slngist veel niipalju, et rohked vrmjud torkavad sealgi kohe silma (krva). Ksimus Ktlinile: Professor Martin Ehala pani Terevisioonis keeletoimetajatele sdamele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel
dünaamilise tiivasirutusajana, mille missioonitundest kantud tööle tugineb järgnev küpsemise ja iseendakssaamise periood. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akateemia liikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Arvan, et president Lennart Meri on oma tööga ja üleüldse eluga väga hästi hakkama saanud. Ta on eeskujuks kogu eestirahvale, innustab meid hoidma ja hindama oma kodumaad
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Mennin...
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale ...
Robinson Crusoe Lugemispäevik Autor: Daniel Defoe Pealkiri: Robinson Crusoe Robinson Crusoe tahtis juba väiksena minna merereisile, kuid tema vanemad ei lubanud. Tema esimene merereis ajas talle hirmu nahka, kuid see ei heidutanud teda. Mõningat aega oli ta orjaks ühele aafrika kaupmehele, aga tal õnnestus tema küüsist pääseda ning sa alustada ise mereretke. Ta rändas Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkruroo kasvanduse millega ta teenis palju raha, kuid ta ei suutnud seda üksinda üleval hoida. Tal soovitati minna Aarikasse orje ostma minna, ning seda ta ka tegi. Robinson asus oma meeskonnaga teele, kuid nad polnud veel kaugelegi jõudnud, kui nende laev jäi tormi kätte, ning kõik peale Robinsoni uppusid ära. Lained kandsid Robinsoni ühele saarele kus ta arvas et ta on üksi. Ta ei mõistnud miks jumal teda nii karistas. Siis aga märkas et...
Kas Tiina on võitja või kaotaja? Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus, et nad ei usu inimesi. Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada.Kuid Tiina erineb aga teistest inimesest ja Tammaru perekonnast ka sest tal on tume veri, ning ta on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina teistele selgitada et ta pole mingi hunt. Tema südametunnistus ei suuda leppida inimest alandavate ja kiusavate oludega. Nõnda satub ta konfliktiTammaru perekonnaga. Inimesed lihtsalt ei...
annaabi.ee 
