Kuna inimesi lihtsalt ei ole võimalik ei hetkega ega päevadega unustada. Eriti neid keda pead tähtsateks/olulisteks. Sina võid helkuri unustada, aga Sind ei unustatatta. Ma ei ela selleks, et teised minu elu elaksid. Vabanda, aga erinevalt sinust , tahan ma ka ENDA elu elad . Kui näidatakse sulle ust, vaata aknad ka üle. Nii palju head, nii palju mälestusi ja just mälestused on need, mis mul sinust järgi jäänud ! Kaob üks , kaob teine , tuleb üks , tuleb teine . Kaotatud jäävad südamesse ning elu läheb edasi. Sõprus on kui vaas mis seiasb laua äärpeal ja ootab oma kukkumist .Kui ta kukkub , siis veab kui saad selle kokkulappida , aga see ei pea enam niihästi vett kui varem . Ära kunagi katkesta sõprust, sest parandades jääb sõlm sisse ja sõlmitud sõprus on alati karm. kui sõber armub , kaotad temast üle poole ! Ma usaldan sulle oma saladused, ja sina ütled need välja siis, kui see sulle kasuks tuleb !
viisakal viisil kaelast ära. Samas on autori kompromissikunst üsna läbinähtavalt traageldatud. Mõistagi ei saa "halva biograafiaga" peategelane olla positiivne ja nii katsub Kaugver oma tegelast (iseennast) omakasupüüdliku küünikuna esitada. Et ta aga ei oska enda ja tegelase vahele erilist distantsi luua, on tema moraalne enesehalvustamine võltsivõitu. * * * "Neil meestel, kes Siberist tulid, oli kohe nagu mingi kompleks, et kaotatud aeg tuli tasa teha," ütleb Kaugveri sõber Jüri Tuulik. "Naiste poolehoiu võitmiseks ei näinud ta ise mingit vaeva ilusa mehe ja sarmika suhtlejana ajas ta neil käigupealt pea segi," meenutab kirjaniku tütar Katrin. Tolle elujanu nahka läks ka kirjaniku esimene abielu. Pärast abielu lahutamist 1958. aastal säilis Raimondil ometi sõbralik kontakt tütrega (kellele
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
säravad igavesti. Aeg tekitab mälestusi, nii häid, kui ka halbu,. Vahel ongi hea, et on halvad mälestused, siis teame teinekord kuidas teisiti käituda, et oleks rohkem häid mälestusi! Mäleta mind alati sellisena nagu ma olin, mitte sellisena nagu sa tahtsid, et ma oleks. Mälestused teevad haiget, aga sina teed rohkem. Remember me and smile, for it's better to forget than remember me and cry. Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis, kaotatud ja kadunud, kõik minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. Mäletsus on see, mis ei kao kunagi ning toob endas esile parimad ja halvimad ajad Naljakaid aforisme. Please go away, I'm allergic to losers. On mul selline nägu peas et mulle läheb korda mida sa minust arvad ? Sa näed nii jube välja,et kui sa rannal liival istuksid,üritaks koerad sind nagu junni maha matta. Kui jumal mõistust jagas, olid sina ilmselt peldikus!
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist  kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj  17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest  tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti  sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
asjadest, maailmas toimuvast ning kõigest, mis tema ümber oli. Ka tänapäeval kasvavad paljud lapsed ilma isata. Mõne isa on hukkunud õnnetuses, teise isa aga pole lapsest kunagi huvitatud olnud. Iga laps igatseb siiski oma isa (ka ema) olenemata sellest, miks ta ühega neist või mõlemaga koos pole. See tuleneb vajadusest inimese järele, kes oleks talle eeskujuks, aitaks teda elus. „Sõda, millel ei ole nende jaoks mingit mõtet, kes peavad võitlema, on alati ette kaotatud.“ („Dina raamat“ lk 500) Kui sõjas võitlejate jaoks pole oluline, miks nad seda teevad, ei saa ka head tulemust oodata. Neil inimestel on täiesti ükskõik, kas nende pool võidab või mitte. Teine võimalus on see, et nad pole nõus sõjas osalema, kuna nende endi elu on kõige olulisem. Las sõdivad need, kes on valmis oma eluga riskima võidu nimel. Lõpptulemuseks võib olla väga väike arv sõdureid ühel poolel ja palju rahvast teisel pool
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepÃ
Kõik kommentaarid