10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
toomasko
Õppematerjali autor
jäävad Prantsusmaa ja Andorra. Hispaaniat ümbritseb Vahemeri ja Atlandi ookean. Hispaania pealinn on Mardid. Riigi pindala on 504 782km². Rahvaarv on 46 120 00 inimest. Rahaühikuna on kasutusel euro.1 Foto 1. Hispaania vapp ja lipp Foto 2. Hispaania asend Euroopas 1 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hispaania/ 5 1.2 Minu reisi esimene päev Meil oli ainult üks kindel sihtmärk, näha jalgpalli mängu. Broneeringud hotellides ja reisikava puudus. Kõik otsustati hommikul kohapeal, mis edasi saab. Mõni päev ei teadnud enne pimeduse saabumist, kus öö veedame. Pakkisime asjad juba eelmisel päeval ja pidime sõitma hakkama Tallinna lennujaama poole umbes kell 5 hommikul. Kui jõudsime Tallinnasse, siis viisime auto Imre(isa) sõbra töö juurde, kaubalennukite ümberlaadimise parklasse
poolega kätt suruma ja mälestusi vahetama. 16 Jutustab Maia (Raud) Kotkas Küüditamine toimus 25. märtsil 1949.a. Olin siis 5-aastane. Küüditati meid Väljapuskari talust ja enne seda aeti meid Vossi talust välja. Olin väike ja ma ei mõistnud, miks me pidime kodust põgenema. Nüüd tean, et lastele ei tahetud öelda, et neid võidakse Siberisse viia. Enne äraviimist me magasime küünis ja naabrite juures. Me peitsime endid ka päev enne küüditamist. Meid äratati kell kolm öösel, sõdurid koputasid aknale. Kui avama mindi, oli ukse taga veel 2 relvastatud sõdurit. Neid oli kokku 6, kaasa arvatud 2 kohalikku. Emale anti aega 20 minutit. Me jõudime kaasa võtta 2 kotti riideid ja ühe söögikompsu, sest unised lapsed (kolm) tuli ju ka veel riidesse panna. Kaasasolevad eestlased käskisid emal võtta kaasa villaseid riideid. Venelased karjusid ja kisasid midagi, millest mina aru ei saanud
" ütles ta ehmunult. "Aga mida siis?" küsisin nördinult. "Me peame midagi tegema, sest nii see asi jääda ei saa!" ütles Stiiv-Maikel. Kostus uksevõtmete kolin ja ukse kriiks. Lapsed tulid koolist. Oli kuulda ka jutuvadinat. "Tere! Kas keegi kodus ka on?" küsis Helen. "Jah, on küll!" ütlesin närviliselt. "Lapsed peavad mängust välja jääma!" sosistasin Stiiv-Maikelile. "Kuidas teil koolis läks?" küsis Stiiv-Maikel. "Hästi!" hüüdsid nad kui ühest suust. "Mul oli täna superhea päev!" kriiskas Helen õhinal. "Oota, las ma räägin enne!" ütles Stiiven, kui Helen tahtis hakata rääkima. "Ei mina," "Mina", "mina", "mina" karjusid Helen ja Stiiven läbisegi. "Aitab!" käratasin neile vihaselt. "Palun rääkige ükshaaval! Kui Helen on 15 ja Stiiven 14, siis las Stiiven alustab!" ütlesin rangelt. "Hea küll!" ütles Stiiven võidukalt ja hakkas rääkima. Täna tuli meie kooli uus tüdruk ja ta on nii kena ja tal on nii ilusad silmad ka
mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides, ent kas üles ja kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel. Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis. Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad tähed selges öötaevas. 21. august, kolmapäev, matka 2. päev Meie rühmal vedas ilmadega kohutavalt. Kõik matkapäevad paistis päike, puhus mahe tuuleke. Kus me ka ei viibinud, meie ümber oli ilus ilm, vastasahelikus sähvisid välgud ja seisis vihmaloor. Igahommikuse rituaalina kummardasime ja tänasime eelneva ilusa päeva eest ja palusime järgnevteks päevadeks sama ilusat ilma
hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda
mulle meeldivad käkid. Mis veel varuks on? " ( Henry Rollins ) Lena sõi koos Bapiga hommikust. Imelik oli seal vaikides süüa. Lena üritas kätega vehkides selgeks teha , et läheb maalima. Ta lõpetas söömise, võttis maalimistarbed ja kavatses minna alla Ammoundinisse. Jalas olid tal Püksid. Tee peal kohtas aga Kostost ja tema eiramise nimel pidi minema ta maalima mägedesse. Tibi-dee. Sina vihkasid seda kohta. Sportlikud, läbinisti ameerikalikud inimesed, kes päev läbi sporti teevad. Viie- viskamine on tavaline. Ma olin tunnistajaks isegi rühmakallistusele. Päevad läbi kulunud hüüdlaused. See teeb su Wallmanis peaaegu õnnelikuks, kas pole? Ma tegin nalja Tib. Muidugi meeldib see mulle. Kuid iga päev rõõmustan ma ka selle üle, et mu päris elu pole selline -- ainult minusarnased inimesed ja teid pole olemas. Oh, ma olen armunud. Kas ma olen seda juba sulle öelnud? Ta nimi on Eric. Ta on treener ja 100%
Saad aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6 7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime. See jahedus, see metsa ja sambla lõhn millega sa saabusid, mida su juuksed veel praegu täis on, seda on õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi peale palaviku. LAURA: Oodake. OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma ootasin ära. LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on ainus asi, mis on olnud saladuseks. LAURA: Oh jumal-jumal. Kuidas ma seda seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. Öelge, kas ma pean teid kartma.
siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua veerand tundi tagasi, siis nagu ei olekski alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist sambla lõhn, millega sa saabusid, mida su kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa juuksed veel praegu täis on, seda on nüüd saad aru? õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi LAURA: Aitab! imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi peale palaviku. midagi. Sa ei pruugi veel teada. LAURA: Oodake
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid