Lennart Meri (0)

Lennart Meri
Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas diplomaat ja ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri vanema pojana . Tema noorusaeg ja haridustee kujunesid käänuliseks nagu kogu eesti rahva saatus 20. sajandi keskel – esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis. Selle ajajookusl kokku pidi ta üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama . Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude , kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd Vanemuises dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana . Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.
Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni
heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Eesti rahvas ja riik jäävad Meri presidendiaastaid 1992 – 2001 mäletama nooruslikult tõtliku ja dünaamilise tiivasirutusajana, mille missioonitundest kantud tööle tugineb järgnev küpsemise ja iseendakssaamise periood. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akateemia liikmeks.
Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque 'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas.
Arvan, et president Lennart Meri on oma tööga ja üleüldse eluga väga hästi hakkama saanud. Ta on eeskujuks kogu eestirahvale, innustab meid hoidma ja hindama oma kodumaad . Ta on Eesti riigile vundamendi valmis ehitanud, nüüd on järgmiste presidentide kord tema elutööd jätkata. Eesti poleks kindlasti nii edukas kui poleks olnud Lennart Merit, sest ta tegeles väga palju välispoolitikaga. Karismaatilise isiksuse ja osava kõnemehena saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Ta on ajalooline mees, kes ka ise kujundas ajalugu. Lennart Meri mitmekülgne ja laiahaardeline tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti uuemas ajaloos ning väärib kahtluseta edasist tähelepanu ja lahtimõtestamist ka rahvusvahelises kontekstis.
Lennart Meri
2008