Millal saab inimene täiskasvanuks? Mina arvan, et kõik inimesed on omamoodi. Öeldakse üldiselt, et poisid arenevad aeglasemalt ja saavad hiljem täiskasvanuks. Samas on poisid omavahel erinevad, nende areng on mõnel kiirem, teisel aeglasem, osad neist saavad suureks varajases eas, teistel kulub iseseisva maailma loomiseks pisut rohkem aega. Siinkohal on kindlasti määravateks faktideks kodune kasvatus, suhtlusringkond ja iseenda tahtmine. On mitmed asju mis paneb inimesi mõtlema ja tegutsema. Ehk kui polegi mingeid viisakusreegleid kodust kaasa antud, jääbki inimene lapsikuks ja totraks, ei oska ennast viisakalt vabandada, asjakohaseid nalju visata ja muid selliseid elementaarseid asju. Tehakse vanemas vanuseski asju, mis kuuluksid algklasside rubriiki. Mõni aga on saanud selgeks viisakusreeglid, suhtleb inimestega, kes suudavad ennast valitseda, rääkida kaasa argipäevastel teemadel jne. Nendest paljud on juba vara...
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mill...
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis ...
Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis klaveritunde ning õppis ka tantsimi...
Boriss Akunin „Azazel“ Moskva 1876. Noor mees astub pargipingil istuva kauni daami juurde ning palub teatraalselt luba teda suudelda. Naine keeldub ning noormees laseb ennast maha. Staažikas uurija peab juhtumit labaseks enesetapuks. Tema noor abiline Erast Fandorin näeb aga teos midagi enamat ning avastab uurimise käigus poliitilise vandenõu. «Azazel» on esimene raamat, kus lugejate ette astub tõeline riiginõunik Erast Fandorin, segu klassikalisest inglise džentelmenist ja vene intellektuaalist. The novel opens on 13 May 1876 with a university student, Pyotr Kokorin, committing suicide in the public park in front of a beautiful young noblewoman, Elizaveta von Evert-Kolokoltseva. His will leaves his large fortune to the newly opened Moscow chapter of Astair House, an international network of schools for orphan boys founded by an English noblewoman, Lady Astair. The apparently open-an...
Artikli analüüs „Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstir...
James Fenimore Cooper Üldandmed · Eluaastad 1798-1851 · Ameerika kirjanik · On kirjutanud mere-, rajamaa- ja ajalooromaane Elulugu · James Fenimore Cooper sündis kohtuniku William Fenimore Cooperi ja tema abikaasa Elizabethi peres. · Isa ostis kümmekond ruutkilomeetrit maad ja rajas sinna linna. · 13.aastaselt läks Yale ülikooli · Kaks aastat õppis seal kolmandat ei lõpetanud · Ta visati koolist välja sest lasi naljapärast oma kaasõpilase toaukse õhku. · 17.aastasena läks kaubalaevale madruseks ja sõitis Euroopa vahet · 20-aastaselt päris Cooper oma surnud isa vara. 1. jaanuaril 1811 abiellus ta Susan Augusta de Lanceyga. · 1820 otsustas ta hakata kirjanikuks, samal aastal ilmus ka ta esimene teos "Ettevaatus" Tunnustused · James Fenimore Cooper valiti 1823. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. ...
Üldiselt jääb minule, kui kõrvaltvaatajale mulje, et maridel on suuremad ja paremad võimalused ning eelised udmurtide ees oma keele ja kultuuri säilitamiseks, kuid siiani on seda paremini suutnud teha siiski udmurdid. Olenemata ajast, kus pea üldse udmurdi keelt ei kasutatudki, on see siiani säilinud ning ilmselt säilivad mõlemad keeled ja kultuurid veel palju aastaid edasi, eriti kuna tänapäeval on huvi nende kultuuride vastu suurenenud. Kasutatud kirjandus Aleksejev, A. (14. november 2013. a.). Marid. (K. Taim, Intervjueerija) ERM. (2002). Allikas: Eesti Rahvamuuseum: http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome- ugri-rahvakultuur/Marid ERM. (2002). Allikas: Eesti Rahvamuuseum: http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome- ugri-rahvakultuur/Udmurdid Fenno-ugria. (2010). Allikas: Fennougria: http://www.fennougria.ee/index.php? id=10519 Fenno-ugria. (2010). Allikas: Fennougria: http://www.fennougria.ee/index.php? id=10520 Infokeskus, S.-U. R
Peer Gynt jalutab koos oma ema Åsega ja jutustab talle, kuidas ta napilt surmasuust pääses, kui üritas põtra tappa. Alguses on ema õudsa jutu peale ehmunud, kuid siis tuleb talle meelde, et ta on kelleltki teiselt seda lugu varem kuulnud. Peer valetaski koguaeg oma tegude kohta ja tahtis saada kuningaks. Lähevad Ingridi juurde, et ta naiseks paluda, kuigi abiellub Mads Moeniga. Peer tõstab ema katusel ja läheb üksinda Haegstadi. Peer tahab tantsida, aga keegi peale Solveigi pole nõus. Kui Solveig saab ta nime teada, põgeneb. Peer rääkis inimeste loo: pani pähkli sisse kuradi ja tahtnud seda pärast kätte saada, lasi sepal pähkli katki lüüa ja sellest saigi nende tüli alguse. Ingrid ei taha Madsiga abielluda ja paneb end lauta kinni. Mads palub Peeri endale appi. Peer võtab aga Ingridi sülle ja jookseb minema. Åse jõuab ka lõpuks Peerile järele. Peer ja Ingrid jalutavad kõrgel mäestikus. Ingrid tahab Peeriga abielluda, kuid Peer mõtleb va...
HELLA WUOLIJOKI Üldine • Ella Marie Murrik(1908) • 21.07.1886 – 02.02.1954 • Taagepera vald Helsingi • Kirjanik ja ühiskonnategelane Elukäik • Lapsepõlv Eestis • 1904 läks Soome • 1908 lõpetas Helsingi ülikooli(folkloristika, ajalugu, esteetika) • Abiellus Sulo Vuolijoega • Lahutus 1923 • Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud ma...
"Marie Antoinette" Versailles' lossi elu oli igapäevaselt kiire ja menukas. Sealt käis palju rahvast enamasti läbi. Õukondlased, kuningas, keisrinnad ja teised lossi elanikud elasid rikast elu. Kohati võis see elu olla lämmatav, sest selles lossis oli igapäevane, kindel rutiin. Riigi majanduslik olukord oli tol ajal üsna kehv. Riik oli pankroti äärel. Vaesus ja nälg valdasid paljusid perekondi. Selline eluviis ei olnud minu arvates otseselt õigustatud, nad priiskasid liialt. Osteti uusi, uhkeid riided, kui samal ajal mõned pidid tänaval olema ja külma kätte surema. Toitu raisati ka meeletutes kogustes. Oleks olnud õigustatud sel juhul kui oleks tehtud annetusi vaesematele, haigetele ja näljas olevatele inimestele. Marie Antoinette ja Louis XVI suhe oli keeruline. Marie oli ilus, võluv Austria neiu, kuid Louis seevastu otsustusvõimetu. Louis armastas lihtsat eluviisi ning oma hobisid. Louis oli tagas...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Sarimõrvari mõttemaailm Referaat Autor: Ege-Ly Viirmaa Juhendaja: Irene Pukk Tallinn 2015 Sarimõrvar on isik, kes on mõrvanud rohkem kui kolm inimest pikema aja jooksul kui üks kuu. Mõrvade motiiviks on enamasti psühholoogilise rahulduse saamine ning iga mõrva vahel on nö rahunemisperiood. Mõrvad on sarnased, samas stiilis või on ohvritel midagi ühist: rass, sugu, vanus. Sarimõrv ei ole sama, mis massitapmine ja lõbutapmine. 1. Sarimõrvari tüübid 1.1 Meditsiiniline tapja Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad. Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti. Ta süstis neisse diamorfiini, mille ta...
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika..
Üks ilus päev Kõik peavad ilusat päeva selleks, kus nad saavad tegeleda sellega, mida nad ise tahavad ja piirduvad sellest, mis neile on tähtis ja vaialik. Inimene arvab, et kui saab oma rahuldused rahuldatud, et siis on kohe parem päev ja ei ole enam probleeme. Aga paljude jaoks on ilus päev palju enamat kui mingite tähtsate asjade saamine, mida oli vaja vaid nende jaoks on näiteks ellujäämine, perekonna rahulolu, tervis ja hea enesetunde loomine, aitamine. Kui inimene ei pea muretsema sellepärast, kui tuleb maavärin ja kuhu ta edasi läheb, mingi haigus on küljes, aga ta ei nakatu, ei pea muretsema, et keegi tema elu kallale ei kipu,siis Inimesel on hea enesetunne ja ei ole midagi enamat vaja, et oleks üks tore ja hea päev. Millline päev oleks, kui telekast ei kuule enam sõja uudiseid? Internetist ei loe, et keegi pani käe külge endale kiusamise pärast? Ei ole enam mingit rassisimi ja inimesed toetavad ükstei...
Ta kirjutab linnast kui mahajäetud kohast, kus tunneb ennast üksiku hingena. Kõige lõbusam / rõõmsam luuletus – (lk 36) „Kartuliõis“. See on mõeldud küll esitamiseks lauluna, aga valisin selle, sest selle luuletuse sõnad on lõbusad ja kaasakiskuvad. Luuletus pühendusega sõbrale – (lk 30) „Eluaeg olen tahtnud õue“. Valisin selle luuletuse pühendusega Mikule. Tean, et ka temab peab loodusest väga lugu ja veedab aega pigem õues kui toas. Kasutatud kirjandus 1) http://miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 2) http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=a5d14b587de5e437c24b39723117553e 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding
Mind rõõmustab olla vaba Kõik asjad ei lähe meie elus niikuinii täpselt meie tahtmist mööda. Seega saame juba sellega leppides vabaneda suurest hulgast pingetest. Kui tihti me mõtleme selle üle, kas meie plaanid ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles. Aga ehk ei ole selleks vajadustki. Meie eludes võiks olla üks "Lase lahti" nupp , mis on alati meie haarde ulatuses. Ükskõik, kui raskes olukorras me oleme või mida iganes me oma elult soovime, meil on võimalus lasta kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus...
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodi...
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kang...
„Meister ja Margarita“ Raamatuanalüüs Teose tegevus toimub 20.-30. aastate Moskvas, iidses Jeršalaimis ning igavikulises teispoolsuses. Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse. Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. Esimine põhiprobleem on, miks inimesed on ahned? Raamatust näide, et teatris kus Woland esines, tegi ta triki inimeste peal, kus ta lasi rahal langeda inimeste sekka ja jälgis, kuidas inimesed hulluvad ja raha järele krabavad ning käe sirutavad. Teine põhiprobleem on mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? Margarita muutus üheltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellel...
Raamatud, kui inimkonna elulugu Kirjand Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid. Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime. Aga alati sellest ei piisa siis tuleb abi saada päriselt eksisteerivatelt inimestel. Näiteks A. H. Tammsaare kujutas romaani sarjas ,,Tõde ja õigus" Indreku tegelaskuju enda pealt maha See muudab tegelased reaalsemaks ja lugejatel on lihtsam neile kaasa tunda või nende päras...
Stepihunt(Hermann Hesse) Teose analüüs Tegevus toimub 1920. Aastatel Saksamaal.Romaan räägib Harry elust. Peale seda, kui ta on otsustanud sooritada järgmine päev enesetappu, jalutab ta linna vahel ringi ja astub sisse kõrtsi, kus ta kohtub Herminega, kes paneb Harry-d enesetappu edasi lükkama. Tänu Herminele hakkab Harry jälle elu taluma. Esimeseks probleemiks võiks olla miks depressioonis inimesed ei soovi abi. Harry käitumisest võib välja lugeda, et ta oli depressioonis. Sellele vihjab tema enesetappu soov. asi võib olla selles, et depressioonis inimene ei suuda näha lootust, ning see tõttu ta ei leia mõtet abi otsida. Teine probleem võib olla see, et miks inimesed vajavad teisi inimesi(vaimselt). Algul oli Harry erak ja ei oleks osanud ka sellel küsimusele vastata. Aga peale Herminega kohtumist hakkas Harry inimestega rohkem seltsima. See näitab, et inimesed va...
"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde Analüüs Tegevus toimub 19.sajandi teine pool Inglismaal (Londonis). 40-aastane Dorian Gray näeb välja nagu 20-aastane noormees, kes on tõeline džentelmen ja välimuselt väga kaunis. Ta jääb silma kunstnikule Basil Hallwardile, kes on Doriani ilust lummatud ja maalib portree, mis ei vanane. Basil kiidab Doriani taevani ja Doriani enesehinnang tõuseb lakke. Basili sõber Henry Wotton kohtub Dorianiga, kiindub Doriani ja räägib noormehele oma filosoofilistest mõtisklustest, mis panevad Doriani mõtlema ilu kadumise üle. Ühel hetkel märkab Dorian, et maal on hakanud vananema. Dorian arvab, et on hulluks minemas, tapab kohutaval viisil Basili. Dorian lööb noaga pilti augu, pilt muutub nooreks ja ilusaks tagasi, Dorian muutub vanaks ja koledaks. Hävitades maali, tappis Dorian iseenda. Esimene põhiprobleem on mitu mõrva peab inimene oma elus...
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine ...
“Keisri hull” Jaan Kross Analüüs Tegevus toimub 19.saj algusel Eestimaal. „Keisri hull“ on kirjutatud Jakob Mätliku päevikuna, kes oli Eeva vend ja see keskendub Võisiku mõisa aadliku Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva elule. Timotheus von Bock julges kirjutada keisrile Aleksander I kirja, kus avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord. Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim ...
joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli sõber Teelega, kellega ta käis hommikuti suure paju juurest kooli. Kui kooli tuli Imelik, hakkas Teele temaga sõbrustama ja Arno jäi tahaplaanile. Vahepeal lastakse sakside parv jõe põhja. Tõnissonist ja Arnost saavad suured sõbrad. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Lut s · Ülejäänud, oma pea. Koostaja · Erki-Henri · Meerbach · 14-aastane · Võhma Gümnaasium · Loodan, et meeldis Tänan tähelepanu eest!
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab. Ta suutis väga hästi näidata oma tegelase arvamust tolmusest pianistist, ilma sõnu...
Luule olemus Ei tule luule tuulest Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka … Ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Unes ja luules Luuletus on kui unenägu, luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus. Luuletus on kootud vaikusest õhkõrn sall, mis vaevata Läbi sõrmuse libiseb. Doris Kareva *** Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Juhan Viiding Luule koondportree „Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka.“ „Silmade jaoks kirjutatud luule kuulamine kõrvaga on sageli piinlik ja piinav: hääl rikub luuletuse vaikuse.“ „Luules pole muud tehnoloogiat kui aju keel ja kultuur.“ „Luule saab hakkama ka infrastruktuurideta.“ Aitäh kuulamast!
Naljalugu Ühel kenal päeval astub väike koolijüts Mart kooli poole, aga imestuseks on ta ainuke kes kooli poole tammub. Ta ümises omaette väikest laulujuppi. Varsti jõudis ta kooliukse juurde. Tegi ukse lahti ja astus sisse. Mitte kedagi polnud ringi jooksmas. Mitte ühtegi tema sõpra polnud teda garderoobis ootamas. Viskas oma riided nagisse, võttis oma koolikotti ja läks klassi. Mart on jällegi hämmingus. Isegi õpetaja pole klassis. ,,Kus küll kõik on?" pomiseb Mart omaette. Ta astus klassist välja ja läks koolimaja peale jalutama, otsides teisi. ,,Halloo! Kas siin on keegi? Õpetaja? Kristjan?" hüüdis ta koolimaja koridoris kõndides, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Olid möödunud paar tundi, kui ta otsustas minna koju ja küsida ema käest, et miks kedagi koolis polnud. Mart lausa jooksis koju. Viie minuti pärast oli ta juba kodus. Koduuksest sisse tormates, jooksis ta kohe ema juurde. ,,Ema, miks mitt...
Teosed “Tund enne igavikku” (2012) “Lastekodu” (2003) “Must valgel” (2011) “Arkaadia öö” (2014) “101 Eesti kirjandusteost” (2011) “Ajavahe” (1996) “Eksistentsiaalne Eesti” (2010) “Isiku tunnistus” (2006) “Kriitikakunst” (2000) “Olla kriitik ...” (1986) “Elu keskpäev” (1986) “Mälestus Golfi hoovusest” (1993) “Kusagil Euroopas” (2001) Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veide mann http://www.rahvaraamat.ee https:// www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?Per sonVID=662&lang=et Aitäh kuulamast!
Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast I Teose peategelane on don Quijote, kes on pärit La Mancha külast. Don Quijote polnud hoopiski mehe pärisnimi, vaid seda oli Quijada või Quesada, aga äkki oli see üldse Quijana. Põhjus, miks mees tahtis endale uut nime võtta, oli selles, et mehe unistus oli saada kuulsaks rüütliks ning rüütlil peab olema ka vastav nimi. Don Quijote unistus saada rüütliks tulenes tema (liigsest) armastusest rüütliromaanide vastu, mida ta luges ööd ja päevad läbi. Samuti oli ka tema raamatukogu rüütliromaane maast laeni täis. Nagu rüütlitele kohane romaanides, on don Quijotel ka oma südamedaam, kelle pärast võtta seiklusrohkeid rännakuid ette, kelle nimeks on Toboso Dulcinea. Nimi oli don Quijote välja mõeldud, sest rüütli armastatu nimi peab olema lähedane mõne printsessi ja suure daami omale. Lisaks südamedaamile mõtles don Quijote välja ka oma hobusele nime välja (igal rü...
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus...
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja
JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS Pühendan tõelisele Johnatan Merikajakale, kes elab meis kõigis. ESIMENE OSA OLI HOMMIK JA uus päike puistas kulda üle tasase mere säbarlainetuse. Miil kaldast sõbrutses kalapaat veega ning kutse HOMMIKUEINEKS kõlas õhus, kuni tuhanded kajakad kilades-kakeldes rappesaaki nõudma jõudsid. Vilgas päev oli taas alanud. Kuid kaugel kaldast, paadist ja hõimukaaslastest lendas Jonathan Livingston Merikajakas ihuüksi. Saja jala kõrgusel lainesäbrust sirutas ta oma lestjalad välja, ajas noka õieli, püüdis kramplikult hoida oma tiibu valuliselt pöörlema kiskuvas vinkelkaares. Neid kaardus hoida oleks tähendanud, et ta suudab vallata rapplendu, peaaegu paigal püsida, ning nüüd jõudiski ta aegluseni, kus tuul oli veel vaid näkkusosin ja ookean tema all näis liikumatu. Kissitades silmi kirglikus kesk...
„Kuningas Oidipus”-est tänapäevani Kreeka tragöödiat „Kuningas Oidipus”-t peetakse üheks parimaks sellest ajast. Raamatut on läbi sajandite tõlgendatud väga erinevalt – paljud arvavad, et tegu on saatuse vältimatusega, teised arvavad aga, et raamatu sisu räägib südametunnistusest ja eneseohverdusest. Miks aga raamat tänapäevani inimkonnale nii tähtis on? Olen aus, ja räägin raamatust nii, nagu mina aru sain. Raamatut oli väga raske lugeda ja paljudest sündmustest ei saanud aru. See on kindlasti sellest, et raamat kirjutati umbes 500 eKr ning paljud sõnakasutusstiilid olid erinevad. Kuid kindlasti tuleb see ka sellest, et noored et pea sellist kirjandust oluliseks. Olemas on ju veel miljoneid erinevaid raamatuid, nende hulgas erinevad luulekogud, draamad, ilukirjandusteosed, eluloo raamatud jpm. Miks peaksin lugema just seda 2500 aastat tagasi kirjutatud tragöödiat? Kuid ikkagi valitakse raamaturiiulist tihti just see. Mina arvan, ...
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta kelllegi kahju ei teinud, peale murtud südamete muidugi. Ta ei ol...
Maa õnnistus Maris Vare 11.kl Iseloomusta Iisakut ja põhjenda oma väiteid. Iisak oli mees, kes otsis oma kohta, mille ta ka ükspäev leidis. Ta otsustas, et sinna saab tema kodu. Iisak oli ka väga loogilise mõtlemisega ja suutis kõiges võimalust näha. Sinna sattus ka naine (Inger), kelle ta kohe enda omaks teeb. Kuigi naine ei olnud ilus said nad ikka lapsed ja hiljem ka abielluvad. Iisak oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Ta tegi palju tööd ja sealt tuli ka rikkus. Kuidas mõjutas Ingerit tema välimus ? Inger ei olnud ilus, tal oli jänesemokk. Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai...
Victoria ajastul muutusid meeste ja naiste rollid rohkem määratletumateks kui enne. Naiste tööalased valikud olid väga piiratud. Keskmise- ja kõrgklassi naised jäid koju hooldasid lapsi ning hoolitsesid majapidamise eest. Madalama klassi naised töötasid sageli väljaspool kodu, tavaliselt halvasti tasustatud koduabilistena või töölistena tehastes, vabrikutes, veskites ning põllumajanduses. Naised ei osalenud poliitikas ega tohtinud hääletada. Tekkis kirjandus, mis haris ja valmistas neid ette koduseks rolliks. Palju selle ajastu kirjandusest oli suunatud naistele ning tekkisid ka esimesed profesionaalsed naiskirjanikud. See oli aeg kus naised nõudsid endale kohta, meeste kõrval, et rääkida oma lugu. Naised kasutasid 19. sajandil kirjutamist, kui võimsat vahendit, et oma arvamust kuuldavaks teha ja edendada ühiskonnas sotsiaalseid muutusi ning võtta kontroll oma elu üle enda kätte. Romaanid olid kirjutatud naistele meelelaahutuseks
Maailmakirjandus II Essee Giovanni Boccaccio „Dekameron“ Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330. aastatel sai Boccaccio isaks, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta s...
Palju on maid. Mõned kui käänlevad, Veel rohkem on teid, väänlevad ussid, keegi ei jõuagi kurvides karjuvad lugeda neid. vankrid ja bussid. Ei neile jõuta Palju on teid, nimesid anda mis käia meil vaja. ega neid kõiki Vaata, seal saadab kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi: mõnel kui siledal lehvitab, lehvitab, põrandal käid. ära ei väsi. Mõned on sirged See oli kodu kui asfaldist nooled, ja kodutee, kutsuvad rändama kõigile kõige igale poole tuttavam tee. Kallid üheksandikud, te olete näinud klasse, kes on siin lõpetanud, lahkunud nägu naeru...
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes...
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. ...
1) Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis HugoTreffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941–1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luu...
Must mootorrattur Mati Unt 1. Selle teose armastusintriig seisnes 3 inimese- Kongo, ajakirjaniku ja tema naise Karini vahel. Kongo ja tema hea sõber ajakirjanik olid tulnud N. väikelinna, kus olles tuli ajakirjanikule meelde üks ebatavaline uni. Unenäos nägi ajakirjanik, et tema naine on teda petnud ,,musta mootorratturiga". Kongol oli kunagi ammu olnud flirt Kariniga. Ajakirjanik vaevleb piinade käes, et Karin teda ei armasta nii nagu tema seda teeb. Samahästi võib seda armastusintriigi pidada kui mineviku juhtumiks, mis on unustatud, kuid ajakirjanik vaevab end pidevalt ikkagi nendes mõtetes. 2. Näilise ja tegeliku vahekord teoses on tugevas seoses. Ajakirjanik nägi unes ja tihti fantaseeris endale, kuidas tema naine võib olla koos kellegi teisega. Ajakirjanik väärtustas oma elus valesid asju, pööras liiga vähe tähelepanu oma naise armastamisel...
Kohanemisvõimest sõltub edukus Kohanemisvõime on sobivus mingis teises keskkonnas. Teistes olustikes kohanemist arendab suuresti õppimine, kas koolis või eraelus. Õpitakse ikkagi eelkõige oma tehtud vigadest. Kuidas oleks sobilik kohaned teistes oludes? Uues keskkonnas on kohanemine ainult iseenda teha, keegi ei tee seda teie eest ära. Iga persoon kohaneb uutes oludes erinevalt ning selleks kulub omajagu aega. Mõnel inimesel kulub olustikuga harjumiseks nädal või isegi kaks, aga samas teistsugusel võib see võtta paar kuud, kas või aasta, välistatud pole ka aastate pikkust harjumist uute oludega. On erinevaid inimesi, kes on kõrge või madala kohanemisvõimega. Kõrge kohanemisvõimega inimeste eelisteks on kohaneda erinevate muutustega, selline inimene leiab omale parima ning kasulikuma lahenduse ebasoodsas olukorras. See vastu madala kohanemisvõimega inimene ei soovi olla paindli...
Sport Muusika Loomad Laste film Varia 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 Kes on Kaspar Koolman? VASTUS Kes on Kaspar Koolman? VASTUS: Kehalise kasvatuse õpetaja Mis spordialaga tegeleb Kaspar Koolman? VASTUS Mis spordialaga tegeleb Kaspar Koolman? VASTUS: Korvpalliga Mis spordiala iseloomustab lühend F1? VASTUS VASTUS Mis spordiala iseloomustab lühend F1? VASTUS: Vormel 1 Kes on pildil? VASTUS Kes on pildil? VASTUS: Usain Bolt Mis spordialal peetakse võistlust ,,Tour de France"? VASTUS Mis spordialal peetakse võistlust ,,Tour de F...
William Shakespeare Karolin Siimer G1BK2 Williami elust 23.04.1564 Stratfordis Avoni jõe ääres Peres oli 8 last 1582. a abiellus Anne Hathawayga Tal oli 3 last 1587. a läks Londonisse Dramaturg ja näitleja Williami elust 1596. a suri noorim poeg Hamnet 1602. a suri tema isa Oma teater Ta suri 23.04.1616 Williami loomingust 154 sonetti 36 näidendit 1595. a „Romeo ja Julia“ 1601-1602. a „Hamlet“ „Romeo ja Julia“ Vägivalda võitev armasutuse lugu Kahe vaenutseva suguvõsa lapsed Abiellumine ei tule kõne allagi Munk Lorenzo abiga loodeti abielluda „Hamlet“ Printsist, kes tahtis kätte maksta kuningale Keerulise ideestikuga Sündmuspaik loss Sonetid Armastusest Sõprusest 90. Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, ku...
Artur Alliksaar Koostajad: Ann Suurhans Sandra Pilter Faktid • Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. • Tema looming on kõnekas, sõnaleidlik, sageli metafoorne. Elulugu • Sündis 15.10. 1923 Tartus rauteelase pojana • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12....
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sisse...
Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega tule alati probleeme ja seda on ju tänapäevalgi iga nurga peal näh...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja m...
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne po...
Vürst Gabriel Hans von Risbiter ratsutas teel koos Kaspar (Agnese isa) von Mönnikhauseniga ringi kui kohtas Gabrieli ja hakkas tüli norima, kuid viimase jõud käis esimese omast üle. Ka Agnes oli ratsutamas ning nähes mehi veendus, et Risbiter oli võitluses alla jäänud, sest tal polnud isegi mõõka enam käes. Kaspar von Mönnikhausen kutsus Gabrieli oma teenistusse, kuid viimane keeldus. Kuigi Gabriel tahtis Tallinna minna, kippusid ta jalad mõisameeste laagri poole, kuhu Kaspar teda selle õhtuni kutsunud oli. Ta otsustas laagrisse minna, kuhu jõudes võideldi veidi Risbiteriga, kuid Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud. Õhtul algas joomapidu ning Gabriel otsustas ööbida rohuaias. Paar tundi maganud tungisid venelased laagrisse ning oli kuulda püssipauke. Gabriel märkas mõisas Agnest ning läks teda päästma. Gabriel võtt...
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma. Vanamehe juures teesklesid nad alati kahekõnet :”Mis sul süüa on?” “Potitäis kollast riisi kalaga. Tahad ka?” “Ei ...
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
,,Isa Goriot" Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot'i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinu...
Lumivalguke Kunagi oli üks kaunis kuninganna ja kuningas, kes soovisid saada tütart. Kuid ühel talvisel pärastlõunal oli kuninganna aknalaua juures ja imetles talvis roosi. Vaatas seda mõtlikult ja ütles:" Oleks minul tütar, nii tugev kui see roos. Nii punane kui veri, valge kui lumi ja must kui eebeni puu." Hiljem sündiski kuningannal tütar, just sellise kirjelduse järgi. Kui kuninganna haiguse töttu suri, oli kuningas sunnitud uuesti abielluma. Ta võtis endale naiseks kuningriigi kaunima neiu. Naine aga oli halb. Ja ta tahtis võimu. Ning selle saamise võimalus tekkis tal siis kui kuningas retkelt ei naasnud ( to suri maha). Ta ei kannatanud fakti, et keegi võib olla temast kaunim ning ta muretses endale võlupeegli, mis vastab kuninganna küsimustele. Kui peegel ütles, et Lumivalguke on kaunim kogu ilma peal, siis kuninganna vihastas meeletult, ning käses tuua jahimehel lumivalgukese südame. Jahimehel hakkas Lumivalgukesest hale ja ...
Raamatu sisukokkuvõte Moodsa Aja sarjast Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli. Just selle Carla pärast Mario Olga maha jättiski, kui Carla oli vanem ning nad said alustada suhet. Pärast mehe ära minekut hakkas Olga analüüsima nende suhet, et mis neil küll valesti läks, sest tema jaoks toimis nende suhe hästi. Varsti langes Olga sügavasse musta auku ning ta oli nii vaimselt ja füüsiliselt täiesti läbi. Ta muutus ropuks, unustas enda ja oma kodu ning laste e...
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpet...
Majutamise ja toitlustamise õppesuund „ÕITSEV MERI” NIMI KURESSAARE 2016 1. 5 TSITAATI „Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd. „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri. „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada. „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi m...
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda ho...
Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris...
„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib ...
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest. Alguses ei saatnud teda edu – kõik läks edasi endist viisi ja pöörased mõtted aina süvenesid. Ta oli oma mõtete...
KEVADE Milline oli Arno, kui tuli kooli? Ta tuli 1 korda siia kooli. Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno an...
Stendhal Martin Neustus 11. klass 1783 1842 Täielik nimi Marie Henri Beyle Prantsuse kirjanik Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi Kirjutas ka esseid ja biograafijaid Pärit on Stendhal jõukast perest Oma lapsepõlve veetis Stendhal Katoliku preestri hoolde all Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku. Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel Peale sõda asus ta elama Itaaliasse, kus sai insipratsiooni teoste kirjutamiseks Oma esimese romaani kirjutas ta 1827. aastal ,,Armance" Kõik inimesed jagas ta punasteks ja mustadeks Tuntumad teosed ,,Punane ja Must" (1830) ,,Parma Klooster" (1839) ,,Armance" (1827) ,,Vanina Vanini" (1829) ,,Punane ja ...
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 In...
Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elam...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu
annaabi.ee 
