10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-08-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisqnna
Õppematerjali autor
,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist
raamatukangelane, kes ealeski sealt raamatust välja ei pääse ning end muuta ei saa. Elo Viiding on ühes oma artiklis toonud välja 9 stereotüüpset Juhan Viidingu lugejat, üheksa Juhan Viidingut ja ma usun, et seda loetelu on võimalik väga palju veel täiendada, alustades näiteks minu omast. LUULE Ma usun, et Juhan Viidingu luulet on võimalik tõlgendada ja näha väga eri moodi ja seepärast esitan siinkohal vaid oma nägemuse Viidingu luulest ja selle olemusest. Tema luule on kuidagi raske, sügav. Salme ja ridu valdaks justkui mingisugune rõske surutis, valdab tunne, et need sõnad ja tähed on kirjutatud väga vaevaliselt ja piinarikkalt. Ilmselt mängib siin rolli ka fakt, et ma olen tutvunud tema elulooga ja tean tema kurba saatust. Olles kuulanud teda ette kandmas paari luulerida, kumiseb alatihti iga luuletuse juures kõrvus see salapärane hääl, milles ennist rääkisin. Iga sõna tundub olevat läbi kaalutletud ning sõna tähtsus ja jõud on aetud
Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat
kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade vaheldumisest, kriitikute positsiooni muutumisest ja ühel või teisel perioodil domineerivatest võtmemõistetest. Veel enam me saaksime ülevaate sellest, kuidas erinevad kriitikud erinevatel aegadel on kujutanud luule olemust, milliseid elemente peetakse sellesse kuuluvaks ja milliseid mitte, kuidas on seda püütud kirjeldada või kirjeldamisest mööda minna (viidates "kirjeldamatule", "ülevale"). Sest Doris Kareva luule on algusest peale tahtnud olla olemuslik, algne, põhiline, tuumne olla justkui ise luule kvintessents. Iga üksik tekst peaks siis mõjuma nõnda, nagu poleks ta üksnes lõpetatud, vaid ka lõplik; iga viimane rida mitte lihtsalt (selle luuletuse) viimane, vaid "kõigi luuletuste" viimane, kõigeviimane rida üleüldse. Kareva senise luule võiks nende järgi jaotada kolme perioodi: (1) varane enesejaatus,
Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi.
ee/print.php?sid=3520 Lugejate arvamus • „Ma näen Dorises haruldast, peaaegu ülemeelelist põlvkondliku inimliku kogemuse tuuma. Ülemeeleline seepärast, et Dorises näib olevat inimlik ja kirjanduslik seotud mingil eriti vahetul ja loomulikul viisil, tal on ühtviisi silma nii inimestele kui sõnadele. Dorisel on ühtaegu hea kirjanduslik pagas ja eriline intuitsioon - ta oskab igapäevaseigas kujundit näha ja sellele üldistava mõõtme luua. Doris on kihvtim kui tema luule - vabandagu, kes suudab, mu ebajuubellikku jõhkrust.“ (Kalev Kesküla) Tänan kuulamast! Kasutatud materjalid • http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva • http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaata-kes-kan dideerivad-tanavu-riiklikele-kultuuripreemiatele.d?id=677 56983 • http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-apollo-tunnu stas-lainud-aasta-parimaid-eesti-autoreid-loe-kes-said-auh inna.d?id=67675281 • http://www.vm.ee/?q=node/18996 • http://kultuur.err
aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastajana, esitas luule- ja lavakavu, neist ,,Öötöö" (1987) oli kabareeprogramm. 21.02.1995. aastal lõpetas Viiding oma elu suitsiidiga. Ta on maetud Tallinnasse Metsakalmistule. Looming: Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülge ja tihti muutuv, ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest, aga Üdi ise sai
Keldris söönd ja keldris kakand. Pole keldrist väljas käinud, pole välisilma näinud. Kõik, mis kehtib keldri õhus, kehtib ka ta peas ja kõhus. Ta ei ole isehakanud Ta on sünnist saati kakand. 6.1 1960ndate luule Luule uuenemine kuuekümnendail oli kogu kirjanduse uuenemise käivitaja ja domineeriv zanr. Kuuekümnendate keskpaigaks oli muutunud kogu luulepilt. Luule oli väga vähe nõukogulik. Perioodi märksõnadeks oli traditsiooni taastamine ja luule avardumine. Seda näitab selgesti kunagiste arbujate lubamine nõukogude eesti kirjandusse (Alver, Sang, Merilaas). Käis võitlus vabavärsi eest ja vastu, mis sai ka ajendiks põlvkondade ja ideoloogiate vahelises võitluses. Tänu 1960
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid