Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lumivalguke (0)

1 Hindamata
Punktid
Lumivalguke
Kunagi oli üks kaunis kuninganna ja kuningas, kes soovisid saada tütart. Kuid ühel talvisel pärastlõunal oli kuninganna aknalaua juures ja imetles talvis roosi. Vaatas seda mõtlikult ja ütles:“ Oleks minul tütar, nii tugev kui see roos. Nii punane kui veri , valge kui lumi ja must kui eebeni puu.“ Hiljem sündiski kuningannal tütar, just sellise kirjelduse järgi.
Kui kuninganna haiguse töttu suri, oli kuningas sunnitud uuesti abielluma. Ta võtis endale naiseks kuningriigi kaunima neiu . Naine aga oli halb. Ja ta tahtis võimu. Ning selle saamise võimalus tekkis tal siis kui kuningas retkelt ei naasnud ( to suri maha).
Ta ei kannatanud fakti, et keegi võib olla temast kaunim ning ta muretses endale võlupeegli, mis vastab kuninganna küsimustele. Kui peegel ütles, et Lumivalguke on kaunim kogu ilma peal, siis kuninganna vihastas meeletult, ning käses tuua jahimehel lumivalgukese südame.
Jahimehel hakkas Lumivalgukesest hale ja ta käses tal minema joosta, ise viis kuningannale kitse südame. Igastahes, Lumivalguke jooksis sügavasse metsa ja leidis sealt maja, kus juhuslikult elasid 7 vallalist meest, kes olid nõus võtma Lumivalgukese enda poole elama. Mehed olid kusjuures põialpoisid ( vist ).
Kuninganna oli õnnelik kui nägi „Lumivalgukese süda“ ning tõttas peegli juurde ja küsis kes on kauneim kogu ilma peal. Kuid peegel vastas taaskord , et Lumivalguke on kauneim. Kui kuninganna sai teada kus on Lumivalguke siis otsustas ta ise kõrvaldada.
  • Kord riietas ta end riide kauplejaks vms. Ja läks Lumivalgukese juurde kui põialpoisid olid tööl. Ja kinkis Lumivalgukesele vöö ja lubas selle talle ise ümber siduda. Lumivalguke nõustus, kuid kuninganna sidus vöö liiga tugevasti kinni nii et Lumivalgukesel jäi hing kinni. Kui põialpoisid tulid, siis võtsid nad vöö lahti ja Lumivalgukesega oli taas kõik korras.
  • Korral riietas kuninganna end kammi müüjaks. Ja viis Lumivalgukese juurde kui põialpoisid olid taaskord lahkunud. Ning kinkis Lumivalgukesele mürgitatud kammi. Jumivalguke kukkus kokku peale juuste harjamist. Põialpoiste naasedes, võtsid põialpoisid kammi lumivalgukese peast ära ning lumivalguke oli taaskord elus
  • Kord riietas kuninganna end vanaks daamiks ja taaskord läks Lumivalgukese juurde kui Lumivalguke oli üksi. Seekord andis ta talle mürgitatud õuna. Ning kui lumivalgukke seda sõi siis ta lämbus.
    Kui põialpoisid tulid siis ei teadnud nad mida teha. Algas lein. Nad panid Lumivalgukese klaaskirstu ja kui matuseid peeti siis ilmus kohale kaunis prints , kes soovis ta suudelda Lumivalgukest. Lõpuks nõustusid ka põialpoisid ja lubasid seda printsil teha.
    Kui prints suudles Lumivalgukest, siis lumivalgukese kurgust tuli välja õunakild ja Lumivalguke ärkas ellu.
    Lumivalguke ja prints abiellusid ja kuninganna pandi vangikongi.
    Lõpp.
  • Lumivalguke #1 Lumivalguke #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AgneT61 Õppematerjali autor
    Lumivalgukese lugu võetud natukene kokku. Väga detailne tekst!!!

    Sarnased õppematerjalid

    Pöialpoiss ja seitse lumivalgukest
    5
    doc

    Pöialpoiss ja seitse lumivalgukest.

    " hüüdis kuningas kurjalt. Kui Lumivalgekesed koju jõudsid kukkusid kõigil käsitöö kohvrid maha ja jooksid Pöialpoisi juurde. Esimene lumivalgeke ütles: ,,Vaadake, tal on sall liiga kõvasti seotud." Teine Lumivalgeke aga kostis: ,, Sõlmime ruttu lahti!" Pöialpoiss ärkas ja jutustab, mis juhtus. Üks lumivalguke kahtlustades: ,,Vana kaubitseja polnud keegi muu, kui paha Kuningas." Järgmisel hommikul läksid lumivalgekesed jälle tööle. Enne minekut ütlesid nad Põialpoisile, et ole ettevaatlik ja ära lase kedagi sisse, kui meid kodus ei ole. Pöialpoiss lubas neid kuulata. Samal aja astus Kuningas peegli ette. Kuningas rahulolevalt: ,,Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?"

    Kirjandus
    Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
    16
    docx

    Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier

    Tristani ja Isolde lugu Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefle

    Kirjandus
    Hamlet-Terve Raamat
    62
    rtf

    Hamlet, Terve Raamat

    WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k

    Kirjandus
    Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
    41
    doc

    Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

    PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

    Kirjandus
    Vana-Kreeka Antiikkirjandus
    24
    docx

    Vana-Kreeka Antiikkirjandus

    2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr ­ 6 saj pKr) · Antiikne ­ (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk ­ varane kreeka kirjandus (8 ­ 6 saj eKr) ­ Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk ­ klassikaline kreeka kirja

    Kirjandus
    -Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
    26
    doc

    ''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

    ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja

    Antiikmütoloogia
    Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
    17
    doc

    Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

    ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2. Hestia (Vesta) ­ kolme esimese õde 3. Hera (Juno) ­ Z naine ja õde 4. Ares (Mars) ­ Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap

    Kirjandus
    Kreeka mütoloogia
    48
    docx

    Kreeka mütoloogia

    Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun