Ajalugu Asutas Philips Morris 1924 Lasti välja Marlboro sigaretid mis olid algselt mõeldud naistele Tõi välja esimesed filtriga sigaretid Marlboro oli enimmüüdud tubaka bränd Nad hakkasid sigaretidele kanguse järgi nimesid andma nagu: "Lights", "Ultra-Lights", "Medium", "Mild" Sponsorlus Üks suurim motospordi toetaja Marlboro toetab: F1 Grand Prix Motorcycle WRC ART Grand prix Tooted Mokatubakas: Snus Marlboro Rich Marlboro Amber ...
Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
Miina Härma Gymnasium The Relations Between the USA and Iraq Student: Hendrik Rummel 10.b Teacher: Tiia Timma Tartu 2010 The Table of Contents 1. Introduction...........................................................................................................................2 2. History 2.1. Pre-1980s.............................................................................................................3 2.2. 1980s...................................................................................................................3 2.3. 1990s...................................................................................................................4 2.4. 2000s......................................................................
Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda Nigeeria on Aafrika suhtes väga tihedalt asustatud.Kõige tihedamini on asustatud ookeani äärsed alad ja Põhja-Nigeeria. 50 % rahvastiku elab linnades. 3. Nigeeria rahvaarv kasvab koguaeg alates 1980-2050 . 4. Tabel...
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide ...
Must meri Kristi Heinaste Asukoht · asub Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahel · kuulub Atlandi ookeani ja Vahemere basseini Asukoht kaardil Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett · Tähtsaim suubuv jõgi on Doonau · Teised jõed: Dnestr, Lõuna- Bug, Dnepr, Rioni jt · Bosporuse väina kaudu voolab aastas Musta merre 200 km³ merevett Vee omadused Temperatuur: talvel +6...+8°C ; suvel +25°C Soolsus: pinna lähedal keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääre...
Litosfäär Mõisted: kivim- maakoort moodustavate mineraalide kogum mineraalid- kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimrin...
Kuidas on leiutised muutnud maailma? Aja möödudes on tehnoloogia ning tehnika muutunud ja arenenud meeletult. Inimesed eelmise sajandi alguses poleks ealeski osanud unistadagi praegusel ajal meile iseenesest mõistetavatena asjadest nagu näiteks mobiiltelefonidest, sülearvutitest ning uhketest autodest. Tänapäeval toimub areng edasi ning usun, et umbes saja aasta pärast leiavad inimesed, et 21.sajandi tehnika on väga algeline ning nad ei suudaks oma elu ette kujutadagi nii nagu meie praegu seda elame. Minevikus on leiutatud meile tänaseks väga palju olulisi esemeid. Näiteks üheks maailma tähtsamaiks leiutiseks peetakse telefoni. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. 1875. aastal, Alexander Graham Bell leiutas esimese telefoni, mis reaalselt edastas inimese häält. Tänapäeval oleks üsna võimatu ilma telefonita elada. Tänu sellele saa...
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem ...
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine. Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades.Kuigi enamik templeid on Kesk- Birmas birma stiilis, siis Shani piirkonnas on need sootuks erinevad, nimetagem siis seda shani stiiliks.Tavaliselt on temlid ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse nii pühasid kui ka ilmalikke asju. Tavalised hooned on üldiselt valmistatud...
Island on saar keset Atlandi ookeani. Tallinnast otseteed Reykjavikki on 2 400 km. Islandi pindala on 103 000 km2, seega üle 2 korra Eesti pindalast suurem. Islandi pealinn on Reykjavik. Island oli iseseisev riik alates 900. - 1262. a, seejärel langes ta Norra alluvusse ja hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia. 1918. aastal järgnes sellele omariiklus, kuid Taani kuningavõim jäi siiski veel kehtima. 17. juunil 1944. aastal kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Rahvuspüha tähistatakse 17. juunil. Island asustati 870. aastal. Suurem osa ümberasujaist tulid Norra läänerannikult. Islandi rahva sünniajalugu tuntakse üsna täpselt, kuna aastatel 1100 ja 1200 kirjutatud kirjad on asustamisest, seadlusandlusest ja elust maal tuhat aastat tagasi. Tänapäeva Island on vabariik. Rahvasaadikute institutsiooni nimeks on Althingi (Alingi) ja see koosneb 63 rahvasaadikust. Islandi president on Óla...
Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2. Millistes oludes on otstarbekas ekstensiivne põllumajandus ja millistes oludes intensiivne põllumajandus? Ekstensiivne põllumajandus on otstarbekas väiksema kogutoodanuga ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Intensiivne põllumajandus on otstarbekas spetsialiseerunud ja suurtele põllumajandusettevõtetele. 3. Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste to...
TÖÖSTUS 1. Vasta Brasiilia ülesande küsimustele siia. 1) seal leidub tihedalt erinevaid maavarasid 2) seal on kõige rohkem haritavat maad 3) see on rannikuala, seal asuvad sadamad - head transpordivõimalused 1) ekvatoriaalse kliima tõttu pole Põhja regioonis nii soodsad tingimused kui Kagus 2) seal on väga vähe maavarasid 1) raudtee on ühenduses kaevanduste ja muude tööstuste ja ettevõtetega 2) tihe asustus vaja transporti 1) tänu maanteele paraneb ka Põhja regiooni majandus 2) paremad võimalused kaubanduses 2. Nimeta riike, kus rõivatööstus on tähtsal kohal. Mehhiko, Hiina, Türgi, USA 3. 19. sajandi keskpaiku kujunesid välja sarnased tööstuslinnad nagu Narva, Tampere, Norrköping. Mis olid nende tööstuslinnade kiire arengu põhjused? Arengu põhjusteks olid odav tööjõud, soodsad võimalused tööstuste rajamisteks. 4. Miks on kaasajal suur osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia päritolu? Sest seal on...
Kordamisküsimused. Töötlev tööstus ja teenindus 1. Nimeta vanu, uusi, ja uusimaid tööstusharsid. Vanad-rõivatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus ning tekstiilitööstus. Uued-autotööstus, naftakeemia, põllumajandusmasinate tootmine, kunstkiudude ja kodumasinate tootmine. Uusimad-elektroonika-, arvuti- ja kosmeetikatööstus, kosmosetehnika, telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. 3. Iseloomusta toote elutsüklit Üha kiiremini muutuvad üksikute automudelite elutsüklid. Autost on saanud moekaup ning vana, ehkki töökorras autoga sõita pole enam mainekas. Kui Fordi ja Wolkswageni esimesi mudeleid toodeti aastakümneid, siis nüüd ei pea ükski automudel vastu üle kolme aasta, sest turg nõuab üha uut. 4. Nimeta masinaehituse etapid (5) ja lisa igale etapile paigutuse põhimõtted. 5. Iseloomusta vabal vali...
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Iirimaa rahvastik Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sissejuhatus Tegin referaadi Iirimaa kohta. Selles referaadis kirjutan Iirimaa rahvastiku kohta. Kirjutan rahvaarvust ja muutumisest, rahvastiku tihedusest, iivest, vanuselisest jaotusest, soolisest koosseisust, rahvastiku püramiidist, suurematest linnadest, keeltest ja lühidalt usunditest. Iiri keeles öeldakse Iirimaa kohta Eire ja inglise keeles Ireland. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides. Aastal ...
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädala...
Kuidas leutised on muutnud maailma Ühiskonna areng on toimunud pidevalt. Kogu selle arengu vältel on inimeste arusaam maailmast muutunud. Tänapäeval nii iseenesest mõistetavad asjad tulid siia maailma tänu leiutamisele. Tagantjärele vaadates saab välja tuua mitmeid olulisi leiutisi, mis on mõjutanud ühiskonna arengut. Ühiskond areneb tänu teadmistele. Teadmised levivad kas sõnaliselt (seega tõenäoliselt ka moonutatud kujul) või kirjapandult. Viimast saab käsitsi kirjutades, mis on aeganõudev, või trükkides. Trükitud info jõuab kiiremini ja odavamalt suurema hulga inimesteni. Trükikunst hakkas arenema 15. sajandil keskpaigas, järgneva aja jooksul levis see kiiresti, kuid areng jätkus alles 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval areneb trükikunst tänu infotehnoloogiale. Tänu trükikunsti levikule muutus suur hulk informatsiooni kättesaadavaks paljudele inimestele, kes said seeläbi haritumaks. Tänapäeval on mei...
Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualades...
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
Riigi andmete kogumine (Malta) Õpilane: Klass: Aine: Geograafia Õpetaja: Malta Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks.
Euroopa Liit ? Euroopa Liidu keeled Euroopa liiduga liitunud riigid Euroopa Liidu ühisraha Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prants...
Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele.Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta.tropopaus-õhukiht,millest kõrgemal temp enam ei lange.Stratosfäär--50km kõrgune ja moodustub 20% atmosf. massist.temp kõrguse kasvades tõuseb,sellepõhjuseks on osoonikiht,Osoon neelab peaagu kõik päikselt tuleneva Uvkiirguse,mille tagajärjel õhk soojeneb.Mesosfäär-osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades (50-85km).Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumi...
Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe...
Vasco da Gama Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis Indiasse 20. mail 1498. Tagasi Portugali jõudis ta septembris 1499, kus ta suurte auavaldustega vastu võeti. Ta sai suure rahalise autasu ja mitu tiitlit, mis andsid talle suured õigused. Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus. 1880a oli ta põrm viidud Suuremasse kloostrisse Lissabonis. Vasco da Gama oli abielus Catrine de Ataidega ja omas viis poega, üks neist oli India kuberner aastatel 15051576. 1998a tähistati laialt 500 aasta möödumist esimesest Vasco da Gama merereisist Indiasse. Sama aasta neljandal aprillil avati Lissabonis Euroopa...
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu maailm mõjutab meid kõiki, kuid lahendada saab neid lokaalselt. ,,Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiskondlike protsesside kulgemisele. Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02....
India majandus Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga 10.7%. Eksport: petrooleumitooted, vääriskivid, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid, rõivad. India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12.87%, Ameerika Ühendriigid 12.59%, Hiina 5.59% (2009) Import: toornafta, vääriskivid, masinad, väetis,raud ja teras, kemikaalid India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puu...
VULKANISM JA MAAVÄRINAD VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava vi...
Arvatakse, et tegelikult raiutav kogus on suurem, sest kütteks kasutatava puidu kogust on raske täpselt hinnata. Paraku jätkub ka metsade põletamine põllumaa saamiseks ehk alepõllundus, mis näiteks Kagu-Aasias on tõsine probleem. Sarnaseid kahtlusi on avaldatud Hispaania ja Portugali hiljutiste suurte metsatulekahjude puhul, põhjuseks küll mitte põllu-, vaid elamumaa tekitamine. Raiutava puidu väärtuseks hinnatakse 2005. aastal 64 miljardit USA dollarit ja see GEOGRAAFIA 24 123 on 1990. aastaga võrreldes kasvanud vaid 11%, jäädes seega infl atsioonile alla. Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi. Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt edasi aasta-aastalt langenud. Prognoos 2006
TAIMEKASVATUS Suhkrukultuurid, viinamarjakasvatus ja aiandus. Mis on suhkrukultuurid? Suhkrukultuuride hulka loetakse need taimed, millest saab toota suhkrut või muud magusat ainet Suhkruroog Saccharum officinarum Päritolu: India või UusGuinea saar Kasvuks parim temperatuur 2528°C Talub sademeid 15002500 mm/aastas Kasvuperioodi keskmine pikkus on 240365 päeva Kasvab ekvatoriaalse, lähisekvatoriaalse ja niiske lähistroopilise kliimaga aladel Vajab toitaineterohket mulda Kasvatatakse põhiliselt Brasiilias, Indias, Hiinas, Tais, Kuuba 2/3 maailma suhkrust toodetakse suhkruroost ·Üldjuhul kasvab istandustes ·Taimemahlast tehakse suhkrut ·Suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi ·Lehtedest toodetakse paberit, riiet, kiudplaate, kemikaale ning kasutatakse kütteks ja söödetakse loomadele Suhkrupeet Be...
1. Kuidas liigitatakse teenuseid, millised on avalikud teenused, too näiteid. Tootja-e. Äriteenused (raamatupidamine,kontoriruumide koristamine,tööjõu koolitamine); Isikuteenused(juuksur, solaarium jne); Avalikud teenused:kus raha tuleb riigilt või omavalitsuselt(arstiabi,teede korrastamine,tänava valgustus, politsei, päästeamet) 2. Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist. Too tegurite kohta konkreetseid näiteid? Infotehnoloogia levik, sidetehnoloogia, üha suurem kauplemine teenustega, turistide arvu kasv 3. Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Kui transpordis domineeris rannikuvedu ja jõelaevandus, siis paiknes enamus tööstusettevõtteid sadamate läheduses, jõgede ääres. Raudtee kasutuselevõtt hajutas ettevõtete paiknemist. 4. Analüüsi eri transpordiliikide kasutamise eeliseid ja puudusi? ...
Portugali majanduse analüüs Karl Kõiv 11B 1. Looduskeskonna mõja Portugali majandusele. Portugalis on peamiselt mereline ja mahe kliima, mis tähendab, et talved ei ole väga külmad ja suved ei ole liiga palavad ega kuivad. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood on aprillist septembrini. Riigi põhjaosa on pigem jahedam ja vihmasem, lõunaosa on seevastu soojem ja natuke kuivem.Portugali riigi mandriosa on keskelt poolitatud Tejo jõe poolt, kus põhjapoole jäävad olad on rohkem mägised ja lõunapoole jäävad alad rohkem tasasemad. Kõrgeimad mäed jäävad. Portugali rannajoon on 943 meetrit pikk. Põllumajandus oli vanasti Portugalis väga tähtis, kuna seal on head tingimuse karja kasvatamiseks ja põllu harimiseks. Nagu paljudes arenenud riigites on ka Portugalis põllumajandusega tegelevate inimeste arv väga väike ainult 11,7 ...
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,...
Peruu 1. Peruu rahvaarv: a) Peruus elab umbes 29,250,000. b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal. c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis, Afganistanis. 2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs: a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50) b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või k...
Globaalprobleemid Globaalprobleem on nüüdisühiskonna arenguraskused,mis puudutavad kogu maailma ja mille lahendamiseks on vaja paljude inimeste jõupingutusi. Globaalprobleemid on: *Maa rahvastiku kasv *Loodusvarade ammendumine *Atmosfääri saastumine *Mageveevarude vähenemine *Energiakriis *Liigilise mitmekesisuse hävimine *Vihmametsade hävimine *Osoonikihi hõrenemine *Kõrbestumine *Kasvuhooneefekt *happesademed
Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, ...
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale ju...
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest...
Dior Katre Pohlak Geograafia XI klass Rakke Gümnaasium Moe ajalugu Alates Päikesekuningas Louis XIV valitsemisajast on Prantsusmaa koos Põhja- Itaaliaga olnud rõivamoe keskuseks. Charles Frederick Worth dikteeris täpselt, milline kõrgmood on sikk. Lisaks oli ta esimene, kes lasi oma riideid mannekeenidel demostreerida. Chambre Syndicale de la Couture Parisienne C.F.Worthi algatusel ühinesid moemajad 1868.aastal Chambre Syndicale de la Couture Parisienneks. See koda määrab veel tänapäevalgi täpsete juhiste alusel, missugused moesalongi kuuluvad kõrgmoe hulka. Kes oli Christian Dior? Christian Dior oli rikka keemiavabrikandi poeg. Ta oli õppinud riigiteadus ja muusikat. C.Dioril oli oma galerii, kus ta müüs Braquei ja Picasso maale. C.Diori boheemlasl...
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine ...
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Evere...
Vulkanism ja vulkaanid vulkaan koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide...
J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 ku...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku...
Eesti kivimid Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, s.h UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Lubjakivi kui üht Eesti levinumat ...
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See...
Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu? Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta, kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma tuumaelektrita oleksid riigid veel suuremas sõltuvuses kütuste ja energia impordist. Aga ilma tuumajaamata peaks Eesti osa võtma ...
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ...
Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Aafrika on Sahara kõrbe ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse Marokot, Alzeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Mauritaaniat, Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemir...
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi...
Õpimapp Rootsi rahvastik RAHVAARV Riigi rahvaarv: 9 428 100 inimest Muutused rahvaarvus: Rahvaarv on Rootsis aastatega kasvanud ja kasvanud. Eriti järsk rahvaarvu tõus oli 2005-2006 aasta vahel. See oli tingitud suurest sündimusest ning immigrantide arvust. Nii imi- kui emigrante on rohkem meessoost, kes rändavad tihti seoses tööga. Immigratsioon Emigratsioon 2010 aasta jooksul sisserändamise levinumad põhjused olid: 1.Töö (21%) 2.Perede taasühinemised (20%) 3.Sisserändamine seoses EU/EES vaba liikumise reeglitega (18%) 4.Õppimine/kool (14%) 5.Pagulus (12%) Rahvastiku paiknemine Pindala: 449 964 km2 Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Keskmine viljakus on 1,42 last iga naise kohta. Inimese oodatav eluiga on kuni 81 aastat. Rahvastik: 17,1% lapsed, 65,5%täiskasvanud, 17,4% eakad. Riigi rahvastik ei vanane, kuna noori ja vanu on enamvähem võrdselt. Paiknemise põhjused on lihtsad: Suuremates linnades on rohkem tööko...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest......................
Hispaania Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal) Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaan...
docstxt/131851718640463.txt
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .......................
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koo...
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kii...
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, ...
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nid...
TOITLUSKRIIS Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent 1960 1970. aastatel kujunes olukord juba krooniliseks ning nälg omandas nüüd enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega (ikaldused, üleujutused, sõda) nagu varasematel ajajärkudel . Ajaloost tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega mingis piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõu...
Türgi rahvaarv on umbes 73 miljonit. Rahvaarv aastate kaupa on muutunud sedasi: 1999-16.6 2000-14.9 2001-13.8 2002-13.4 2003-13.1 2004-12.9 2005-12.6 2006-12.4 2007-12.8 2008-13.1 2009-14.5 2010-15.9 Perioodi alguse ja lõpu rahvaarvude vahe. Võrdub loomuliku iibe ja rändeiibe (k.a korrektsioonid) summaga. Rahvastiku asutus on tihedam lääne- ja põhjarannikul ( umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta) ja hõredaim on Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Paljud türklased lähevad Saksamaale ja sellega on Saksamaal palju tülisid sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Põhiosa elanikkonnast moodu...
MAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslike ja majanduslike tegurite m õju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus), asukoht transpordivõimalusteks. Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) AUTOTÖÖSTUS Tootmiskor ralduse muutusi autot ööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja ...
Hüdrosfääri pildid ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html erikpuura.wordpress.com/.../ 9011762.la01.neti.ee/jookraanivett.eu/artikli... www.kgs.ku.edu/Publications/PIC/pic23.html www.waterencyclopedia.com/Ge-Hy/Groundwater.html www.waterencyclopedia.com/Ge-Hy/Groundwater.html http://geoscape.nrcan.gc.ca/ottawa/groundwater_e.php ga.water.usgs.gov/edu/watercyclegwstorage.html
docstxt/1321184219151031.txt
annaabi.ee 
