Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venezuela, referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Riigihümn
Gloria al bravo pueblo
Pealinn
Caracas
Pindala
912 050 km2
Riigikeel (ed)
Hispaania keel
Rahvaarv
24 287 670 (2002)
Rahvastiku tihedus
30,2 in/km2
Riigikord
Presidentaalne vabariik
President
Hugo Chávez
Iseseisvus
5. juuli 1811
SKT
353 mld dollarit (2009) [1]
SKT elaniku kohta
12 354 dollarit (2009) [1]
Rahaühik
bolivar (VEF)
Ajavöönd
maailmaaeg -4:30
Tippdomeen
.ve
 
Suurimad linnad (koos linnastuga)
  • Caracas- 1 975 000 (3 009 000)
  • Maracaibo- 1 614 000
  • Valencia - 1 409 000
    Rasside vaba ühendus
    Väljendit „vaba ühendus“ tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks . Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi mere rannikul on säilinud kogukond peaaegu puhastverd neegreid, keda on umbes 10%. Puhastverd valgete osakaal rahvastikus on suurenenud kogu 20. sajandi Euroopast sisserännanute arvel. Umbes 300 000 indiaanlast on koondunud riigi lõunaossa ja Maracaibo järve ümbrusse.
    Venezuela on liitriik , mis koosneb 20 osariigist, liiduringkonnast ja kolmest territooriumist.
    Kasutatud kirjandus:
    http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/venezuela_liinametskula.ht m
    http://et.wikipedia.org/wiki/Venezuela
    http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11733
    Venezuela
     
     Venezuela
     Pindala km2
     912 050
     Rahvaarv [1]
     27,7 milj.
     Rahvaarv 2050.aastaks [1]
     42,0 milj.
     Keskmine rahvaarvu kasv   
     2005-2010 [1]
     1,7 %
     Linnarahvastiku osatähtsus 
     (%) (2007) [1]
     94
     Keeled [2]
     hispaania (riigikeel),
     arvukalt pärismaalaste
      dialekte
     Usundid [2]
      roomakatoliiklus 96 %,
      protestantlus 2 %, teised 2
     %
      Inimareng , eesmärgid [4]
     Väljaminekud riigikaitsele
     (% SKP-st) (2005) [4]
     1,2
     Vaesuses elavate inimeste arv 
     kogu elanikkonnast (alla  
     dollari päevas) (1990-2005)
     18,5
     Täiskasvanute lugemisoskus  
     (% üle 15- aastaste hulgas)
     (2005)
     93,0
     Ennustatav eluiga
     (2005)
     73,2
     Koolis käimine (%   
     kooliealistest) (2005)
     91,0
     Tüdrukud/poisid koolis (2005)
     1,01
     5.klassis jätkavad (% kooli 
     alustanutest) (2004)
     
     91,0
     HIV-nakatunud (% vanuses15-
     49 a.) (2005)
     0,7 [0,3 - 8,9]
     Alla 5-aastaste laste suremus
     (1000 elussünni kohta) (2005)
     21
     Emade suremus (100 000
     elussünni kohta) (2005)
     57
     Naisrahvasaadikud (%) (2007)
     18,6
     Ilma puhta veeta elanikkond 
     (%) (2004)
     17
     Interneti kasutajaid (1000
     elaniku kohta) (2005)
     
     125
       Majandus [3]
     Kogu rahvatulu (GNI) USD
     (2005)
     128,1 mrd
     Kogu rahvatulu
     (GNI) elaniku kohta USD 
     (2005)
     4,820
     Sisemajanduse koguprodukti  
     (SKP) iga-aastane kasv elaniku 
     kohta (%) (2004-2005)
     7,5
     Ostuvõime paranemine
     elaniku kohta USD (2005)
     6,440
     Välismaised netoinvesteeringud
     (% SKP-st) (2005) [4]
     2,1
     Ametlik arenguabi
     (% SKP-st) (2005) [4]
     1,1
     Toodete ja teenuste eksport (%
     SKP-st) (2005) [4]
     36,2 (2004)
     Toodete ja teenuste import  (%
     SKP-st) [4]
     20,1 (2004)
     Väljaminekud tervishoiule
     (% SKP-st) (2004) [4]
     2,0
     Väljaminekud haridusele
     (% SKP-st) (2002-2005) [4]
     ...
     Väljaminekud riigikaitsele
     (% SKP-st) (2005) [4]
     1,2
     Kogu väljaminekud (% ekspordi 
     ja välismaiste netotulude 
     hulgast) (2004) [4]
     9,1
  • Venezuela-referaat #1 Venezuela-referaat #2 Venezuela-referaat #3 Venezuela-referaat #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kätlin Kupits Õppematerjali autor
    venezuela majanduslikust olukorrast, rahavatsikust

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Mongoolia
    10
    doc

    Mongoolia

    Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale

    Geograafia
    Egiptuse rahvastik ja asustus
    13
    docx

    Egiptuse rahvastik ja asustus

    Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus.........................................................................................

    Inimgeograafia
    Eesti arve ja fakte 2013
    116
    pdf

    Eesti arve ja fakte 2013

    EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

    Geograafia
    Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
    34
    pdf

    Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

    Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

    Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
    Riikide kokkuvõte
    28
    docx

    Riikide kokkuvõte

    Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

    Maailma majandus ja poliitiline geograafia
    Hispaania uurimustöö
    56
    docx

    Hispaania uurimustöö

    HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Ga

    Geograafia
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

    Geograafia
    Majanduspoliitika
    320
    doc

    Majanduspoliitika

    Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

    Akadeemiline kirjutamine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun