Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas leiutised on muutnud maailma (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuidas leutised on muutnud maailma
Ühiskonna areng on toimunud pidevalt. Kogu selle arengu vältel on inimeste arusaam maailmast muutunud. Tänapäeval nii iseenesest mõistetavad asjad tulid siia maailma tänu leiutamisele. Tagantjärele vaadates saab välja tuua mitmeid olulisi leiutisi, mis on mõjutanud ühiskonna arengut.
Ühiskond areneb tänu teadmistele . Teadmised levivad kas sõnaliselt (seega tõenäoliselt ka moonutatud kujul) või kirjapandult. Viimast saab käsitsi kirjutades, mis on aeganõudev, või trükkides. Trükitud info jõuab kiiremini ja odavamalt suurema hulga inimesteni. Trükikunst hakkas arenema 15. sajandil keskpaigas, järgneva aja jooksul levis see kiiresti, kuid areng jätkus alles 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval areneb trükikunst tänu infotehnoloogiale. Tänu trükikunsti levikule muutus suur hulk informatsiooni kättesaadavaks paljudele inimestele, kes said seeläbi haritumaks. Tänapäeval on meil keeruline mõista, mida tähendav hariduse kättesaadavuse puudumine, mis on nii tavaline arengumaades.
Meditsiinis, tuumasünteesi uuringutes ja tavainimese igapäevaelus on kasutusel väga palju lasereid. Laseri idee oli juba Einsteinil, kuid esimese laseri leiutasid kaks ameeriklast 1955. aastal. Esimese laseri tööpõhimõte oli mikrolainete stimuleerimine, kuid juba viis aastat hiljem asendati mikrolained valgusalinetega ja saadigi tänapäevane laser . Laser on tähtsalt kohal info lugemisel, sest CD, DVD ja vöötkoodide lugemine põhinebki just laseritel. Tänu kõige võimsamatele laseritele on võimalik lõigata materjale võrreldamatu täpsusega, mis on oluline eelkõige elektroonikas. Meditsiinis on laser end näidanud eelkõige kirurgiilistes operatsioonides ja ilulõikustes, muutes inimeste arusaama välimisest ilust .
Väga oluline leiutis on ka satelliit. Esimene satelliit saadeti kosmosesse, et uurida atmosfäärikihte, teine viis orbiidile ka juba elusolendi, koera . Kosmose vallutamine kahe rivaalitseva suurriigi, Nõukogude Liidu ja USA vahel oli alanud. Tänapäeval liigub Maa ümber üle 2000 satelliidi. Kaasaegsed satelliidid täidavad teaduslikke ülesandeid, teostades meteoroloogilisi vaatlusi ja uurides Maad ning universumit. Tehnilisi ülesandeid sooritavad telekommunikatsiooniks, asukoha määramiseks ning navigeerimiseks mõeldud satelliidid, mille abil töötavad näiteks autode GPS-süsteemid. Tänu satelliitidele on näiteks olemas televisioon ja internet , ilma milleta arenenud riikide elanikud ei suuda oma elu ette kujutada.
Tänapäeva seisukohalt ja tavainimese jaoks on üks olulisemaid leiutisi kindlasti ka arvuti. Algas kõik sellest, et inimesed tahtsid leiutada midagi, mis suudaks nende eest arvutada. Esimesi arvuteid kasutati vaid sõjalistel eesmärkidel, need olid hiigelsuured ja tarbisid tohutult palju energiat. Juba 30 aasta pärast nägi ilmavalgust esimene koduarvuti. Kõige võimsamaid arvuteid, mis kasutavad tipptehnoloogiaid, rakendatakse eelkõige teaduslikel, uurimuslikel ja sõjalistel eesmärkidel. Arvutid jätkavad oma arengut ka tänapäeval ning pakuvad meile selliseid võimalusi suhtlemiseks, meelelahutuseks ja töö hõlbustamiseks, millest sada aastat tagasi polnud võimalik ettegi kujutada.
Maailma on muutnud veel väga paljud leiutised , aga suurem osa muutustest on toimunud just tänu nendele leiutistele. Samas võib öelda, et leiutamise hetkel ei tea keegi, et ta on leiutanud midagi suurejoonelist, kogu maailma arengut muutvat. Arvatavasti ei oska ka ühiskond hinnata kõiki leitusi, mis tunduvad algul veidrad , kuid milleta saja aasta pärast ei suuda keegi oma elu ettegi kujutada.
Kuidas leiutised on muutnud maailma #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hendriko15 Õppematerjali autor
arutlus kirjeldab kuidas on maailm muutunud tänu leiutistele

Sarnased õppematerjalid

Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Üldpsühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas

Psühholoogia alused
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja

Maailma religioonide võrdlev analüüs
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

.... 311 2.6 TSIVILISATSIOONID UNIVERSUMIS ............................................................................................................................. 312 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................................................................................314 3 Sissejuhatuseks Ülitsivilisatsiooniteooria etendab maailma teaduses kahte peamist rolli. See tähendab seda, et ülitsivilisatsiooniteooriat ehk lühidalt ÜTT-d on võimalik käsitleda kahest erinevast vaatenurgast. Esiteks, ülitsivilisatsiooniteooria on teadusfilosoofiline „ennustus“ või „nägemus“ sellest, et milline võiks olla mõistusliku elu kõrgeim arengu tase Universumis. See näitab seda, et kuhu viib lõpuks inimkonna või mistahes tsivilisatsiooni teaduse ja tehnoloogia areng, mis sai hoogu juurde

elektromagnetism
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun