Venitusarmid ehk striiad (ehk armid) - paiknevad naha sügavamas kihis- dermas ning on tekkinud kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks võib striiate tekkeks olla lihtsalt eelsoodumus või tekitab neid hormonaalne ravi (nt rasestumisvastased tabletid). Näiteks USA´s tehtud uuring näitab,et venitusarmid tekivad 90% rasedatel naistel,70% puberteedieas tüdrukutel ja 40% noorukieas poistel(paljud neist tegelevad spordiga) Naistel on striiade esinemise oht kuni kuus korda suurem kui meestel. Venitusarmid tekivad koh...
Põltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga....
Brutselloos Ülevaade Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurgu...
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet.
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
Pärilikud ja Mittepärilikud haigused Koostas: Freddy Valliste Tallinn 2010 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused (geenmutatsioonide tagajärjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi ...
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini...
1. Mendeli II seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimus genotüüpide lahknemine suhtes 1: 2: 1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3: 1. Aa x Aa A a A AA Aa a Aa aa 2. Mõisted Monogeenne tunnus Polügeenne tunnus. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genofond- liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Replikatsioon- Transkriptsioon- RNA süntees Translatsioon- valgu süntees Geneetiline kood- mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele amin...
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
Rakuteooria kujunemine *Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitust nimetatakse Tsütoloogia *Esimene mikroskoop valmistati 1595.a. Hollandi prillimeistri Hans ja Zacharias janssen *Esimene valgusmikrostkoop leitutai 1665.a. Robert Hooki poolt *Saksa teadlane Anton Van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest. Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõig...
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6.Millised on punase raamatu kategooriad? / kirjelda neid. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävimisest. 7.Milliseid ülesandeid tä...
Lina Lina - üks põhilisi naturaalseid kiude, mida inimkond on juba tuhat aastat kasutanud ja mis on selle ajaga ennast ainult heast küljest näidanud. Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kand...
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii ...
Jaan Sild Konspekt Bioloogia Bioloogia seos teiste elualadega Viirused Sarnasus elusaga: · DNA või RNA · Nad võivad muutuda ja areneda Sarnasus elutuga: · Ei ole rakulist ehitust (pole: mitokondreid, tuuma, rakukestad, membraane jne) · Pole ainevahetust · Ei saa iseseisvalt paljuneda Viiruse ehitus DNA või RNA on pärilikkusaine. Pärilikkusainet ümbritseb kapsiid (valguline kate) ja selle ümber on veel ümbris (see on kas krobeline või nagadega, et hakata peremeesrakule külge). Paljunemine
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimu...
E-VITAMIIN Kristjan Jostov KBp-12 Mis asi on E-vitamiin? E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varus...
DVITAMIIN Kristjan Jostov KBp12 Mis asi on DVitamiin Vitamiin D (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena. Dvitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. Dvitamiini toodetakse nahas päikese UVBkiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku Dvitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest. DVitamiini põhifunktsioonid Energia Dvitamiin annab energiat pimedal ajal -- kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest. Nahavaevused Dvitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi. Vererõhu reguleerimine Dvitamiin osaleb vererõhu reguleerimises. Ülekaalulisus Dvitamiini puudujää...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL TT1/PK1 Metssiga Lihatehnoloogia Koostajad:Birgit Väljas ja Aleks Kravtsuk Juhendaja: Eve Klettenberg Olustvere 2012 Kes on metssiga ? Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
Iseseisev töö TOIDUPAKENDI ANALÜÜS ISESEISEVTÖÖ BIOLOOGIAS 2012 Pakendi välimus Coca Cola · Coca Cola pudel on plastmassist. · Silmatorkav on punane silt ja kork. Usun, et punase sildiga üritataksegi inimese tähelepanu võita. · See toode on mõeldud noortele ja rohkem lastele kuna sel on punane silt. · Mina ise Coca Colat ei poolda, kuna see paneb minu kõhu valutama. Aga kui nüüd mingit lööklauset kasutada siis: ,,Coca Cola, ainulaadne maitse!" · Mina viin alati tühjad plastpudelid taaraautomaati. Ega selle pakendiga pole ka muud teha, kui viia automaati. Informatsioon pakendil Rakvere pihvid · Valmistatud on need Eestis Rakvere Lihakombinaadis. · Pole kirjas kus pakendatud on. · Sellel pakendil on informatsiooni ainult eesti keeles. · Säilitada ...
Kool Suitsetamine Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2009 Suituvabad tubakatooted Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida sutsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on n-ö suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise teel või mingil muul viisil. Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabu tubakatooteid. Millised on suitsuvabad tubakatooted ? Snuff ehk nuusktubakas Pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snus Rootsis niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huuletubakass. S.o üks nuusktubka liikidest, kuid osad allikad liigitavad selle närimistubaka al...
Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilit...
Talisibul (Allium fistulosum) on vana kultuurtaim. Hiinas viljeldi teda juba enam kui 2000 aastat eKr. Ida-Aasia maades (Hiinas, Jaapanis, Koreas) on ta suure majandusliku tähtsusega köögivili ka tänapäeval. Toiduks tarvitatakse talisibulal peamiselt ruljaid lehti nagu hariliku sibula pealseidki. Talisibula pealsed on aga lopsakamad ja sisaldavad rohkesti C- vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemneteg...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 021K INIMESE VANANEMINE JA SELLEGA SEONDUVAD MUUDATUSED INIMESE REVOLUTSIOON Ülevaated Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Mis on vananemine? Gerontoloogid (vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine ...
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
SUGUHAIGUSED Annika Alemaa AIDS Tekitajaks-On HIV .Inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus. HIV poolt põhjustatud viirust nimetatakse AIDS-iks. HIV iga võib nakatuda kolmel viisil: -sugulisel teel -vere kaudu -emalt lootele Kõige sagedamini saadakse nakkusi sugulisel teel. AIDS Viirus paikneb organismis vere valgelibledes, seemnevedelikus ja tupesekreedis.Nakatumiseks ei piisa sellest,et need satuksid nahale, viirus peab sattuma verre läbi vigastatud limaskestade või naha, ka süstides otse veresoonde. HIV nakkust ei ole võimalik ravida. Esimesed nähtused on kõhnumine, väsimus, nahalööbed. HERPES Tekitajaks viirus. Herpessesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villid, mis mõne päeva pärast lõhkevad.Tagajärieks on väikesed haavandid. Haigusnähud võivad ...
MINU MENÜÜ HOMMIKUS Kogus Energia(kc Süsivesik Valke Rasva Kiudaine Soola ÖÖK al) ud d 2 lihapirukat 200g 770 50 14.6 56 0 0 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 LÕUNASÖÖ K Kartul 150g 129 27.9 2.7 0.3 3.2 0 Hakklihakaste 100g 202 0 7 17 0 1.2 Aedviljasalat 70g 10.5 1.2 1.1 0.2 0 0 Leivaviil 21g 51.9 12 1.7 0.3 1.1 0.1 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 ÕHTUSÖÖK Makaronid 100g 350 0 7.9 0.2 0 0 Hakkliha 50g 74 0 ...
KORDAMISKÜSIMUSED BIOLOOGIAS: VALGUD JA NUKLEIINHAPPED. 1. Mis on valgud ehk proteiinid? polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja ...
*BIOSFÄÄR: maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. *ÖKOLOOGIA: teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. *ÖKOLOOGID: uurivad ökoloogilisi tegureid, organismide mõju avaldavaid keskkonna tegureid. *FOTOSÜNTEES: sünteesivad taimed nii endale kui ka teistele organismidele vajalikku glükoosi. Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PROD...
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades amin...
Elu omadused. Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik mitme tunnuse koos eksisteerimisel. 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia....
Elu päritolu Elutekke 3 põhiseisukohta · On toimunud pidev elu loomine · Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt ehk kosmosest · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsiooni vormid · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon 1.Keemiline evolutsioon Orgaaniliste ühendite teke 2. Füüsikaline evolutsioon Aatomite ja molekulide teke 3.Bioloogiline evolutsioon Elu areng alates esimestest elusolestest 4.Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Vulkaanipursked olid pidevalt ja tavalised · Maal puudus mullakiht e. kinnituda poleks olnud kusagile. Millest oleks pidanud muld tekkima · Suur osa oli kaetud soojade meredega. Sellele on aga hakatud praegu vastu vaidlema · Õhu asemel olid; N2 ,CO2,SO2,H2,NH2,CH4 · Atmos...
RAKENDUSBIOLOOGIA Fundamentaalteadused ja rakendusteadused Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. Tooge näiteid, kus sellest kasu saab? Bioloogias on samuti... fundamentaalteadused ... ja rakendusteadused... BIOTEHNOLOOGIA rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened, GM- loomad ja taimed. Biotehnoloogia eelised: Säästab energiat Vähem ja kahjutud jäätmed Odav tooraine ja puudused: Ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks. Tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Noored "biotehnoloogid" Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteadustemaja õppelaboris Mida toodetakse biotehnoloogiliselt? Toiduainetetööstuses juba sajandeid: juust, kohupiim, jogurt jt. piimatooted. köögiviljade hapendamine (kurk, kapsas, seene...
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viig...
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht....................................................................
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora SUGUKOND Kaslased Felidae PEREKOND Kass Felis LIIK Ilves Felis lynx 1.4 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia elu molekulaarne tase Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus Füsioloogia organite ja organismide talitlus ning regulatsioon Geneetika pärilikkus ja muutlikkus
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Gluteeni talumatus (Tsöliaakia) K208 Liisi Vaasa Juhendaja: Arno Ratas Tartu 2011 Gluteeni talumatus Me oleme harjunud hommikuks sööma kausitäie hommikuhelbeid või paar-kolm võileiba. Sai ja leib on meie söögilaual igapäevategelased. Me röstime neid, määrime sinna peale võid, lisame juustu ja vorsti. Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on sokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minnes möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa. Me peatume seal, et võtta kaasa paar sooja suussulavat ja pehmet pontsikut või õunapommi, ja kindlasti mitu, sest äkki keegi tahab töö juures veel. Lõunasööki lõpetades leiame ennast mõtlemast, et kas peaks pärastlõunaks midagi veel kaasa võtma. Mis see on, mida me selle midagi all mõtleme? Loomulikult saiake, kas siis magus v...
Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide n...
Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..........................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Seksuaalsel teel levivad suguhaigused, nende ennetus ja ravi Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 Mis on seksuaalsel teel levivad haigused?.........................................................................................4 Seksuaalsel teel levivaid haigusi saab rühmitada:...............................................................................4 Süüfilis:..........................................................................................................................................4 Klamü...
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad. Bakterite kaasa aitamine mulla kujunemisele See protsess kujutab endast keerukat eluta ja eluslooduse vastastikust koostoimet, mille käigus pinnasesse sattunud paljude organismide elutegevuse jääkproduktid lagundatakse heterotroo...
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismide poolt avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. (heledad juuksed, põselohud puuduvad) Pollüütalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vereühmade määramisel) Genotüüp organismi kõigi avaldunud tunnuste kogum (naha värvus, juuste värvus) Genofond on liigi või populatsiooni kõigi geen...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud
Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida,...
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Ragne Regina Pesti NIRK Referaat Juhendaja: Anu Martinson Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub ü...
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
VASK Koostas: Maria Kustala Vask Vask e. cuprum ( ladina k ) Tähis Cu keemiline element järjenumbriga 29 Omadustelt on vask metall vase tihedus 8,9 g/cm3 Tema sulamistemperatuur on 1083 C kraadi Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena: sulfiidina rohelise malahhiidina Vaske leidub ka ehedalt, see tõttu on ta üks vanimatest metallidest Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised: Keemilised: Punaka värvusega Lahjendatud hapetega Valtsitav ja traadiks vask ei reageeri Soojenemisel reageerib tõmmatav metall vask kontsentreeritud Hea soojus- ja väävelhappega ja eraldub elektrijuht mürgine gaas Õh...
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
Geneetika Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Pärnu 2011 Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.Jäätm...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Majandus- ja teenindusõppe osakond AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid .................................................................................
Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra
Naatrium Margus Sööt KBp12 Mis on naatrium? Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall. Kasutamine Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikaj...
Kloor Keimo Aia Kbp-12 Leidumine Looduses Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena, ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena...
Kroom Kristen Volkov KBp-12 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Kroomi on vaja: veresuhkru taseme stabiliseerimiseks, artereite puhastamiseks läbi kolesterooli ja triglütseriidide taseme vähendamise ja rasvade ainevahetuseks, aminohapete transportimiseks, isu kontrollimiseks. Kus esineb kroomi? bioloogiliselt aktiivset kolmevalentset kroomi leidub toidus, toksiline kuuevalentne kroom tuleb tööstuslikust saastest ja on kantserogeense toimega. Kroomi leidub paljudes toiduainetes, kuid väikestes kogustes. Toidu rafineerimine eemaldab osa kroomist. Erinevate täisteratoodete, puu ja köögiviljade, liha ja piimatoodete söömine tagab organismi va...
KALTSIUM Reio Saarniit KBp-12 Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. KALTSIUMI TÄHTSUS Ø täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, Ø oluline roll kudede...
ala e a its k d us o o a l ul g Ni Koostas: Kaja Maiste; Gristi Adrat Juhendas: Maire Kivi Rühm: TTP-10 Asukoht Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas . Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmist...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad ...
bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glük...
Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rakendusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. Tarbeks. Rakendusbioloogia on teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid, luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm. Kuid nagu füüsika ja keemia saavutusi on sageli rakendatud loodust ja
Tallinna Teeninduskool Referaat Inimeste mitmekesisus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Süvaökoloogia platvorm 3. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Inimeste mitmekesisus loob äärmiselt teineteist rikkaliku ja toetava õppimiskeskkonna. Hea meel, et mitmed osalejad on oma organisatsioonis või kogukonnas algatanud pisemaid või suuremaid kaasamisprotsesse. See on siiras kutse inimestele jagada neid teadmisi ja oskusi, mis igaühe rikkalikus varasalves olemas on. Koosloomine on võime ja valmisolek kaasata erinevaid osapooli ühiselt õppima. Koolituse kontekstis on tegu huvitava väljakutsega koolitajale, kuidas luua ruum õppimiseks, kus igaüks saab tõeliselt osaleda? Koosloomise protsessis on kõik võrdsed osapooled, kõik on nii õppijad kui ka õpetajad. Loobuda tahtest oma sõna maksma panna või olla ekspert? Kaasamine algab...
annaabi.ee 
