.................................................................................................................2 Kloori avastamine............................................................................................................ 3 Asukoht perioodilisustabelis............................................................................................4 Lihtaine omadused...........................................................................................................4 Leidumine looduses......................................................................................................... 5 Saamine............................................................................................................................5 Kloori ühendite kasutamine............................................................................................. 6 Kloori ühend vesinikkloriidhape......................................................................................6
KLOOR LIHTAINETE OMADUSED VIIA rühma mittemetall Järjekorranumber on 17 Aatommass on 35,453 Halogeen Rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas Chloros- kahvaturoheline Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega Enamlevinud ühendiks on keedusool 2,5 korda raskem kui õhk Sulamistemperatuur on -100,98 °C Keemistemperatuur -34,6 °C Kloor lahustub vees halvasti Cl2 + H2O HCl + HOCl Ei reageeri ainult väärisgaasidega KLOORI AVASTAMINE 1648. aastal sai J. Glauber niiske keedusoola kuumutamisel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas “soolapiirituseks” J. Priestley nimetas selle soolhappeks 1774. aastal leidis Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi – kloori. 1811
Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana keemiatööstuses rakendatakse teda
Kloor Margus Henning AAP-11 2012 Sisukord · Mis on kloor ? · Milline ta välja näeb ? · Milleks teda kasutatakse ? · Kus teda leidub ? · Viited Mis on kloor ? · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element · Kloor on mittemetall · Kloori järjenumber on 17. · Kloori aatommass on 35,453 Milline ta välja näeb ? · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Milleks teda kasutatakse ? · Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis (laipade desinfitseerimiseks) · Keemiliste ühendite valmistamisel soolhappe, kloorlubja, hüpokloriitide jne. tootmisel. · Kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks paberi ja tekstiiltööstuses Kus teda leidub ?
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu
rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ja tööstus ning elamuehituses konstruktsioonielementidena
Kõik kommentaarid