Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Nimisõna liited, sufiksid (0)

1 Hindamata
Punktid
Nimisõna liited-sufiksid #1 Nimisõna liited-sufiksid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sallukas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Nimisõna tuletus

Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. ­lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. ­line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ­ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Nimisõnatuletus

Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka -e: oie, ohe, - n

Eesti keel
thumbnail
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

sõnavormina. Seotud morfeemide (v.a jäänukmorfid) kohta kasutatakse ka terminit afiks. Afiks liitub tavaliselt tüvele. Juurmorfeem - tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Kolme liiki afiksid: Prefiksid (tüve ees asuvad) Tsirkumfiks - prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti Keel, milles esinevad anult prefiksid - prefiksikeel Sufiksid (tüvejärgsed) Eesti keeles tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailmakeeltes tavalisemad kui prefiksid. (sufiksikeeled) Infiksid (tüve sees paiknevad) Esinevad palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid. Kliitikud - sõnade morfotaktilistel äärealadel esinevad kliitilised morfeemid. Kliitikud ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, neil võib olla keerulisi paragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid

Eesti keel
thumbnail
17
doc

Inglise keele reeglid

.........................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...........................................................................................10 Artikkel the geograafiliste nimedega............................................................................10 Artikkel a, an.................................................................................................................10

Inglise keel
thumbnail
19
pdf

Inglise keele reeglid

Täisminevik ­ The present perfect 4 Enneminevik ­ The past perfect 4 Ennetulevik ­ Future perfect 5 Üldminevik ­ Past tense 5 Üldtulevik ­ Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne ­ Direct speech 11 Kaudkõne ­ Reported speech 11 Kaudküsimused ­ Reported questions 12 Passiiv ­ Passive voice 12

Inglise keel
thumbnail
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

Ei kasutata eriti, sest on vananenud kõlaga. 36. SEKSISTILIKUST KEELEKASUTUSEST MARKEERIMATA JA MARKEERITUD KEELENDITE NÄITEL. See on teine viis analüüsida seksismi. Kuulub asümmeetria alla, kuid erineb eelmisest. Nt lõvi (lion) on markeerimata mõiste, mida kasutatakse nii ema- kui isalõvi puhul. Aga saab ka öelda teisiti: lion – isalõvi ja lioness – emalõvi (markeeritud). Eesti k puhul mõlemad markeeritud (isa- ja ema-). (Eesti k on markeerimiseks kasutusel veel sufiksid -nna ja -tar.) On tavaline, et markeerimata vorm tähendab meest, naissoo saamiseks lisatakse sufiks meessoo vormile.. Ka naiste kohta kasutatakse tänapäeval markeerimata sõnu. See näitab, et keel ja suhtumised muutuvad. Siiski peetakse mõningaid ameteid, nagu kirurg, professor ja kohtunik, sageli ainult ühe soo – mees- või naissoo – esindajatele omasteks. Naiste puhul lisatakse nende ette liide nais-: naiskirurg, naisprofessor ja naiskohtunik

Eesti keel
thumbnail
9
doc

Eesti keele reeglid

1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

Eesti keel
thumbnail
8
pdf

Eesti keele sõnade moodustamine

pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma). Peale selle on eesti keeles selliseid liiteid, mis võivad rajavas (seninägematu), ilmaütlevas (peataolek), kaasaütlevas esineda ainult viimasena, ehk nendega edasituletisi moodusta- (näpuga­näitamine) jne. da ei saa. Sellised liited on -lt (naiselikult), -sti (kangesti), -mine 170 171 (kolimine), -us (rumalus), -lus (paganlus) ja -ke(ne) (majakene). liide -us enamasti omadussõnadest nimisõnu (ahne → ahnus), Tuletiste sõnaliigi põhjal jagunevad liited nimisõnu, tegusõnu, liide -ne aga nimisõnadest omadussõnu (õli → õline) ning liide

Eesti keel



Lisainfo

Lühikokkuvõte, konspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun