üksteise ilu üle. Tegelaskond: Forese da Rabatta-(Väikest kasvu, kole ja suur seaduste tundja. Oli tagasi tulemas oma valdusi vaatamast). Giotto-(Sama kole kui Forese, oli suur kunstnik kes oskas kõike ümber joonistada. Oli samuti tagasi teel oma valdusi vaatamast). Talumees-(tundis mõlemat meest ja andis mõlemale mantli). Novelli tunnused: Novellis oli sissejuhatus, mis väljendus mõlema peategelase kirjeldusest ja sellest, et mõlemad on parasjagu teel koju. On ka sõlmitus, mis väljendub sellest et mõlemad kaks saavad kokku, ja siis veel haripunk, kus mõlemad jäävad vihma kätte. Ja lõpuks ka puänt mis väljendub mõlema tegelase viimaste sõnade kaudu. Kuues novell Probleemistik: Peategelane Scalza võidab kihlveoga õhtusöögi tõestades, miks Baroncid on kõige aadellikumad inimesed. Tegelaskond: Michele Scalza-(meeldiv, lõbus noormees, kes jutustas huvitavaid lugusid. Oli sõpradega arutelus kes on kõige aadellikum Firenzes).
7. Novelli olemus, tunnused, esindajad; Tuglase või Tsehhovi 1 novelli analüüs · Novell on sündinud Itaalias umb 14. sajandil - Itaalia keeles tähendab novell uudist ja see eeldab, et saad teada midagi uut ja ootamatut · Novelli tunnused: - vähe tegelasi - üks keskne teema - on kindel ülesehitus · Novelli ülesehitus: - SISSEJUHATUS- tutvustatakse kohta, aega, tegelasi - SÕLMITUS- juhtub midagi, millest lugu alguse saab - TEEMA ARENG- kasvava pingega - KULMINATSIOON- loo kõige põnevam koht - PUÄNT- ootamatu pööre - KOKKUVÕTE · Novelli kirjanikud: - Nikolai Gogol (venelane) - Edgar Allan Poe (ameeriklane) - Friedebert Tuglas (eestlane) - Arvo Valton (eestlane) ...
· Sündmused esitatakse kronoloogiliselt · Tegevus areneb tõusvas pinges · Inimesekujutus on staatiline · Lõpeb puändiga Avatud novell. · Tsehhovlik novell, modernnovell · Sündmustik pole oluline · Esiplaanil inimsuhted, tegelaste sisepinged · Lahendusi ei anta · Lõpp jääb avatuks · Kalduvus fragmentaarsusele Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4. Kulminatsioon Tegevuse haripunkt 5. Peripeetia Otsustav pööre tegevuses 6. Konklusioon Üllatuslik lõpplahendus
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus
praegu)Stiil-vabam, loogiline ja täpne sõnastus.kontrollitud info/faktid, üheselt arusaadav Lüürilised tekstid- luuletus, haiku, ballaad, sonett, ood, hümn Iseloom- keskenduvad emotsioonide edasiandmisel; kirjeldavas värsivormis; kirjutatud seotud kõnes; oluliseim tunnus RÜTM; kompositsioon puudub Draamatekstid-komöödia, tragöödia, draama Iseloom- Kirjutatud dialoogina, jutustavas vormis, esikohal tegevus, tegevus toimub olevikus. Klassikaline kompositsioon-ekspositsioon, sõlmitus,arendus, kulminatsioon,pööre,lõpplahendusIlukirj. Tekstide stiili iseloom.-tekst vaba ülesehitusega, kasutatakse kirjakeelt, kõnekeelt, slängi, murret
Kuigi nad olid väga noored, oli nende vahel väga suur armastus, et isegi inglid said armukadedaks. Kuid Annabell suri ja jutustaja uskus, et tema surma võisid põhjustada inglid. Igal ööl jutustaja unistas Annabellist ja nägi tähtedes Annabelli silmade sära. Sissejuhatus: Aastaid palju sest põgusaid lennates läind - laulja viisidki vestavad nii juba ammu mil elas vist tuttav teil' imb, neid, nimega Annabel Lee Sõlmitus: Ei ta igatsend muud kui armastust truud vaid minule surmani. Kulminatsioon: tuul õudne, tuul raudne, tuul, riisuv ta mult, tuul, tappev mu Annabel Lee. See inglitöö, see kiivus! Öö kord saabus suleti randhauda ta mult kõduma - mu ainus, mu Annabel Lee. -tes Aastaid palju sest põgusaid lennates läind.
Schlegel, P. Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit, F. Tuglas ja M. Heinsaar. Klassikalise novelli tunnused: Lühike (1000-8000 sõna) Vähe tegelasi Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses Keskendub ühele sündmusele või probleemile Lisaks eelnevatele tunnustele järgib klassikaline novell kindlat ülesehitust: Sissejuhatus- olustiku kirjeldus Sõlmitus- konflikti esilekerkimine Arendus- pinge järkjärguline kerkimine Kulminatsioon- pinge haripunkt Puänt- pinge lõdvenemisele järgnev lõpplahendus
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕ...
*detaile mitte palju *tihe sündmustik *keskendumine ühele sündmusele, tegelaskarakterile, probleemile või meeleolule *liigset ümbrusekujutust pole, ei kirjeldata väga inimesi ega rõhutata meeleolu *elumahlakas tervik *mõte ilma propageerimata *perspektiivne sügavus; sümboolne tagapõhi 1. Sissejuhatus e ekspositsioon - Tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine 2/3. Arendus e dispositsioon - Sündmustiku areng, sageli võib olla see aste-astmest pingestuv 3/2. Sõlmitus - Novelli alg-ehk sõlmsündmus, mis päästab valla kõik järgnevad sündmused 4. Kulminatsioon - Teemaarenduse haripunkt - kõige pingelisem sündmus, millele järgneb pööre (puänt) lahenduse suunas 5. Pööre (puänt) - Otsustav muutus, mis juhib tegevustiku lõpplahenduseni 6. Lõpplahendus - Õnnelik või õnnetu lõpp
4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15.Mis ülesanne on pinge langusel? Valmistatakse ette lõpplahendus. 16
d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale,
Maupassant „Ehe“ 1. Loe läbi novell „Ehe“ ja analüüsi seda kui novelli. 2. Novelli struktuur: mis on sissejuhatuseks, sõlmituseks (sündmuste arengu algus), teema arendus, kulminatsioon ja puänt Sissejuhatus: Naise tausta kirjeldus. Milline on tema elu, unistused. Sõlmitus: Mees toob töölt kutse üritusele, naine pole sellest, vaimustuses, kuna tal pole midagi peole selga panna. Teema arendus: Mees annab naisele raha tualeti jaoks ja naine laenab sõbrannalt briljantkee. Pidu, kee kadumine, kee otsimine. Kulminatsioon: Sarnase kee otsimine juveliiride juurest ja raha kokku ajamine, et kaotatud kee asenduseks uus osta ja omanikule tagastada. Puänt: kümme aastat hiljem, kui abielupaar oli oma elukorralduses suured
Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5. pööre,sündmused-pinge langeb,juhib lõpplahendusele. 6. konklusioon-teose lõpetus.Lahendus. Võib jääda ka avatuks.Lõpplahenduseks võib olla ka püant-ootamatu. Tegelane-teose sündmustiku kandja või selles osaleja.Tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks.
ainestiku(ajalooline romaan, biograafiline, armastusromaan, detektiivromaan); kujutamisaspekti(arenguromaan, psühholoogiline romaan, filosoofiline romaan); mahu(lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi(värssromaan, kiriromaan). Sonett-jaguneb stroofidesse, koosneb 14 värsireast ja lõpeb viimases salmis puändiga Sümbol-võrdkuju(nt. koit nooruse vabaduse sümbol) Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad, aga erineva kõla ja kirjapildiga Süzee-sündmuste järjestus: sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus Tragöödia-kurbmäng, õilsatel eesmärkidel tegutsev inimene hukkub ebavõrdses võitluses Ulmekirjandus-fantastilise ainestikuga, käsitleb teaduse mõeldavaid saavutusi ja nende mõju ühiskonnale Uudis-lühike, jutustav tekst, eesmärk on teate edastamine. Ei sisalda kirjutaja seisukohti ja hinnanguid
(ntx: näen lõhna, kuulen värve). Muusikaliste vahendite kasutamine (riim, rütm, meloodia). Igasugused assotsiatsioonid. Klassikaline Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja põhineb kindlal süzeeskeemil. Klassikalise novelli tunnusjooned: 1)Lühike 2)Vähe tegelasi 3)Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses 4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus Arendus Kulminatsioon Puänt 5)Tegevuskoht ja aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses 6)Keskendub ühele sündmusele või probleemile 7)Sündmustega kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu ja omavahelisi suhteid 8)Tegelaste arengut ei näidata Tuglase novellid: Tema novelle iseloomustavad: 1)Realistlik täpsus lüürilistundelise aineesitluse kõrval
1. Tuleta meelde novelli kompositsiooni tunnused. Tee skeem. Novelli tunnused: 1) Keskendub ühele olukorrale või juhtumile (ametniku ja tsiviilkindrali kokkupuutumine) 2) Käsitletav sündmus on millegi poolest eriline (ametnik tunneb suuri süümepiinu ja kindral ei taha temaga tegemist teha) 3) Sündmuste käigus tulevad esile tegelaste varjatud küljed (ametnik on väga alandlik ja selgrootu, kindral on tugeva iseloomuga ja ärrituv) 4) Olulisel kohal on sõlmitus (ametnik aevastab ja tatistab kindralile pähe) 5) Sündmuste käsitlus on objektiivne ja jutustav 6) Mingi objekt võib saada sümboolse tähenduse 7) Lõpus on puänt (ametnik sureb) 2. Sõnasta novelli peamõte. Inimene ei lasknud juhtunust lahti ja teda vaevanud süümepiinad said talle saatuslikuks. 3. Milline on novelli puänt? Kuidas see haakub Tšehhovi loomingupõhimõtetega? Ametnik sureb. Tšehhovile on iseloomulik surmaga lõppevad ja lahtise lõpuga novellid
Värssromaan-romaan värsivormis 4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus. Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt. Näidendite lavastamisel kasutatakse klassikalist skeemi: Sissejuhatus iseloomustab tegelasi ja nende omavahelisi suhteid (kes keda vihkab/armastab.) Üsna pea tekib konflikt-lahkheli. See on sõlmitus. Siis pinevus muudkui tõuseb, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Siis toimub sündmustes pööre ja saabub lõpplahendus. Sissejuhatus-sõlmitus-haripunkt(kulminatsioon)-pööre-lõpplahendus Draamateos jaguneb vaatusteks-suurim osa näidendist Stseenideks-osa näidendist, kus tegelaste arv ei muutu. (misneedon) Dialoogivorm tähendab seda et teksti räägivad vaid tegelased(mitte jutustaja). Autor saab
ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel:
Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis nendevanused lapsed mängivad ja söövad. Laste juurde ilmub haldjas Berlyne, kelle tütar on haige. Ta palub, et lapsed otsiksid sinilindu, mis toob õnne. Tütar saab terveks ainult siis kui tal on õnnelikuks tegev sinilind.
Elu kujutatakse suhteliselt tõepäraselt ja lugu käsitleb inimeste argielu ning sotsiaalseid probleeme. Samuti on teose keskmeks peategelase hingeelu ning tema teod. Novellile omaselt on loos vaid üks põhitegelane ja lugu jutustatakse samuti vaid ühest vaatepunktist. Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv. Sellele on iseloomulik sissejuhatus (kus tutvustatakse Jakovit), sõlmitus (kus räägitakse Jakovi suhtest Rotschildiga), kulminatsioon (kus Jakovi naine Marfa jääb haigeks), pööre (kus Marfa sureb ja Jakov mõistab, et on terve elu raisanud vaid kahjude arvestamise peale ning olnud kõigi peale vihane), lahendus (kus Jakov sõbruneb Rotschildiga ja kingib talle oma viiuli). Nagu novellile omane, on lugu ajas ühtne, ning sündmused on kõik üksteisele järgnevad. Selline
ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ja nende ülesanne on peateemat toetada. IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel:
Ta oli alam oma isale, kuid suursugune bandiidi suhtes. Romantismile omast oli teoses Mateo Falcone suursugusus. Ta lasi hukata oma poja, et talle jääks alles tema au. Realistlikult oleks loogiline kui isa oleks ellu jätnud oma poja, andestanud talle ja leppinud sellega et ta ei pruugi kõigi silmis enam suursugune olla. Mateo Falcones on romantismile omane teema au säilitamine, siirus, kangelaslikkus mingil määral, kuid käsitluslaadi poolest sõlmitus, pinge tõus, kulminatsioon, püant vastab teos rohkem realismile(novell). 3. Balzac. Sai hea koolihariduse, lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud et temast saab kirjanik. Ent 1820-ndatel ei läinud see sugugi hästi. 1821-25 avaldas ta 8 romaani, mis aga ei äratanud mingit tähelepanu. Proovis äri, aga läks pankrotti. Kirjutamisest püüdis võlakoormat vähendada
kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur · Imemuinasjutud 1. V.Propi teooria järgi on imemuinasjuttudel sarnane struktuur ja tegelaste funktsioonide ühesugune järjestus: muinasjutu sõlmitus sisaldab hädaolukorda; peategelane lahkub kodust; peategelase kätte satub võluvõimega ese; tuuakse sisse uus tegelane-abimees; peategelane muutub passiivseks, tema eest toimetab abimees; eesmärk saavutatakse. Imemuinasjutud on üles ehitatud kindla skeemi järgi. (,,Saabastega kass", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" 2. Taani rahvaluuleuurija A.Olrik on formuleerinud 16 seaduspärasust, millest
ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kõrgpunkt, pööre ja lõpp-pinge, ent lahendus on jäetud lahtiseks.Tegemist on üsna realistliku, ent vürtsitatud looga, millel on absurdne ja totter lõpp. Novelli jutustamistüüp on järgnev, jutustatakse toimunud loost, kuhu on sisse põimitud kahe tegelase meenutused möödunud ajast. Lugu algab ühe noorpaari üsna tavalise hommikuga nende kodus, ent juba novelli esimeses lauses edastab jutustaja lugejale, et sellel päeval leiavad aset negatiivsed ja tavatud sündmused
paneb lugeja peategelasele kaasa tundma. Novellis "Vanka" hakkab lugejana peategelasest kahju. Selle loomeperioodil esinesid Tsehhovil sarnased, tõsiseid eluprobleeme kujutavad novellid (sotsiaalpsühholoogilised teosed). Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu. Rääkimata teadmistest kirja saatmise kohta. Sissejuhatus Kirjeldatakse Vanka ettevalmistusi kirja kirjutamiseks. Sõlmitus Vanka hakkab kirja kirjutama. Kulminatsioon Vanka kirjutab aadressi koha peale "külasse vanaisale". Pööre Saab teada, et kirju veavad laiali purjus noorukid. Puänt Kiri ei jõua kunagi kohale. Rõõm 1) Sissejuhatusest selgub, et peategelane on noormees Mitja. Peale tema on tegelased veel tema isa, ema, õde ja kaks gümnasistist venda. Novell algab sellega, et noormees jookseb südaöösel koju ning on üliõnnelik. Ta räägib oma rõõmust kogu
Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündmused; sõlmitus – peremees lahkub kodust; teema arendus – Huhuu pääseb puurist välja, kahe looma päevased tegemised ning omavahelised suhted; haripunkt – Popi vahetas ära Isandate loomused, piir tõelise ning une vahel muutus ähmaseks ; pööre – Huhuu toob Popile süüa, loomad hakkavad sõbrunema; lõpplahendus – kasti plahvatus, loomade surm. Novellis „Popi ja Huhuu“ on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet
Stroof- luuletuse sisu tervilik osa ning vormi põhiline väljendaja. Stseen- lavateose väikseim tervilik osa; etteaste. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstaktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. N: koit- nooruse Sünonüümid häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased sõnad. N: nägu- pale Süzee- kirjaniku kuntsikavatuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Kuus põhilist koostisosa: 1) ekspositsioon teose sissejuhatav osa. 2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu.3) Dispositsioon- teose arendus.4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja.
Kunksmoor A.Perviku samanimelises muinasjutus, 1937) Sündmustik-e süzee- kirjandusteoses aset leidvatate sündmuste jada nende esitamise järjekorras (vrd faabula). Süzeed konstrueerided valib autor loo seisukohalt olulised sündmused, ignoreerides teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e tegevuse haripunkt, millest pinge on tõusnud kõrgeimale astmele; peripeetia e pööre, milles olukord hakkab liikuma lahenduse suunas; konklusioon e lõpplahendus, milles sõlmitakse lahtised otsad või viidatakse uuele algusele. Süzees esinevad sündmused võib jagada tuumsündmusteks (süzee arengu
vägesid juhatab Uri. Nende kõigi juhiks saab Reding. Nad räägivad ja arutavad omavahel, et on vabad mehed ning keegi ei tohi neid vangistada. Rösselmann soovib, et kaalutaks ka võimalust teha kokkulepe keisriga. Lõpuks lepitakse kokku, et oodatakse pühi, mil viiakse kingitusi lossi foogtile. Sellel ajal saab rünnata ootamatult. Peale kokkulepet minnakse laiali ning jäädakse pühi ootama. Kõik suundusid koju mehi juurde värbama. Siin maal lõppeb sõlmitus ja teemaarendus. Hakkab kulminatsioon. Kolmas vaatus Kolmanda vaatuse esimeses pildis otsustab Tell, et külastab oma isa Altdorfis ning tema poeg soovib kaasa minna. Hedwig hoiatab Telli, et too hoiaks foogtist eemale, sest foogt kannab viha nende üle. Tell ei näe põhjust muretsemiseks, sest ta peab kinni õigustest. Teises pildis avaldavad Berta ja Rudzen omavahel armastust, kuigi Berta on keisriga sugulane ja Rudzen võitleb keisri vastu
keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud see on mulle täielik uudis." Niisiis saab teose sõlmitus alguse sellest, et Timo kirjutab keisrivastase kirja, sest keiser ise on käskinud tal alati tõtt rääkida. Selles kirjas on öeldud järgmiselt: · Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. · Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit
Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse. Deng Xiaoping- üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane, kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas Dalai-laama- Tiibeti vaimne ja formaalne juht, keda peetakse Buddha taaskehastuseks.
keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud see on mulle täielik uudis." Niisiis saab teose sõlmitus alguse sellest, et Timo kirjutab keisrivastase kirja, sest keiser ise on käskinud tal alati tõtt rääkida. Selles kirjas on öeldud järgmiselt: Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit
mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13.sajand Cervanteslik novell vaba ülesehitusega .Avatud e tsehhovlik novell lõpplahendus puudub, jäetakse lugejale edasimõtlemisvõimalus :Novelli ülesehitus Sissejuhatus tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine .1 : Sõlmitus algsündmus, mis vallandab järgmised .2 Arendus sündmustiku areng, aste-astmelt pingestuv .3 Kulminatsioon teema haripunkt pingelisem hetk, järgneb pööre lahendusele .4 Pööre otsustav muutus, mis juhib lõpplahenduseni .5 Lõpplahendus õnnelik või õnnetu lõpp .6 Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, pärineb Idamaadest, muutus iseseisvaks zanriks 1.sajandil. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid
Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Zanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed", Tammsaare ,,Tähtis päev" VALM tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt ,,Rebane ja hapud viinamarjad" MINIATUUR lüürilise sisuga lühijutt, esitatakse mingi pilt, lühike sündmus, tähtis on meeleolu. Nt
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik.
Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased.
Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süzeeskeem: sissejuhatus Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündmused; sõlmitus peremees lahkub kodust; teema arendus Huhuu pääseb puurist välja, kahe looma päevased tegemised ning omavahelised suhted; haripunkt Popi vahetas ära Isandate loomused, piir tõelise ning une vahel muutus ähmaseks ; pööre Huhuu toob Popile süüa, loomad hakkavad sõbrunema; lõpplahendus kasti plahvatus, loomade surm. 2. Sõnalisteks natüürmortideks võib pidada järgmisi kirjeldusi: ,,Siis tundis ta äkki jälle maa,
7. Novellides on vähe tegelasi. Novellid on lühikesed, maksimum mõnikümend lehekülge. Teoses on üks põhisündmus. Kirjanik ei kommenteeri toimuvat. Pinge kasvab sündmustiku käigus. „Popi ja Huhuu“ - kolm tegleast(Popi, Huhuu, Isand); suures trükis on novelli pikkus 19lk; ainukeseks põhisundmuseks oli Huhuu, kui uus Popi jaoks uus Isand; terves novellis pole ainsat kirjaniku kommentaari; pinge kasvab, alates Isand lahkumisest ja lõppedes plahvatusega. 8. sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevuse. Siin oli selleks Huhuu välja murdmine puurist ja ka Isanda lahkumine, sest peale neid sündmusi hakkas põhitegevus. tegevuse areng – sündmus, mis käivita tegevuse. Isanda lahkumine, kui ta jätab hüvasti ja Popit paitab ning Huhuuga kurjustab. kulmintasioon - pinge haripunkt. Huhuu isetegevus, Popi kartis teda ja paistis, et Huhuu ei ei lõpetagi märatsemist. pööre – pingelangus, muutus sündmuste käigus. Huhuu joomine, Popi ei
51. Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, rühmi ja jadasid 52. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida
tuleb hoolega välja valida. Kollisioon – konflikti eelaste, huvide ja ideede esiletulek Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele;
Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündmused; sõlmitus – peremees lahkub kodust; teema arendus – Huhuu pääseb puurist välja, kahe looma päevased tegemised ning omavahelised suhted; haripunkt – Popi vahetas ära Isandate loomused, piir tõelise ning une vahel muutus ähmaseks ; pööre – Huhuu toob Popile süüa, loomad hakkavad sõbrunema; lõpplahendus – kasti plahvatus, loomade surm. 2. Tegemist on suletud novelliga. Teoses on kaks tegelast, Popi ja Huhuu, ning teos lõppeb ootamatu lõpplahendusega - loomad hukkusid plahvatuses
koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse.
miljöö teose aeg-ruum; kirjandusteoses kujutatud olustik, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab teema teoses käsitletav nähtuste ring. Traditsioonilised teemad on näiteks armastus, võitlus, sõprus, kodumaa, sõda, töö jt süzee teose sündmuste tegelik järjestus, mis lähtub kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku. dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks.
Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus. Kõne – mingi aktuaalse teemaga esitlus, eesmärgiga kuulajaid veenda. Epopüa – viie-osaline romaan. Eesti autorid:
keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast. 19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost. Noor kirjanik võttis osa ka poliitilisest ja kultuurielust. Ta süvenes ka Shakespear´i draamaloomingusse ja lavastas seda sageli. Järgnevad ligi kolm aastakümmet elas ta välismaal. Oma loomingus läks ta üle kaasajateemadele. Seejuures on tema näidendite sõlmitus tihti viidud rohkem või vähem ajas tagasi, et rõhutada valdavalt pärilikkusest tulenevaid asjaolusid, mis on omakorda seotud sotsiaalsete probleemidega. Tema näidenditest võib leida ka naturalismi tunnusjooni. Filosoofilised värssdraamad ,,Brand" ja ,,Peer Gynt" käistlevad inimese elu mõtet, tema kohustusi teise inimese vastu. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. Järgnevad, proosavormis kirjutatud näidendid on
Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus. Ulmekirjandus ehk teaduslik fantastiline Ulmekirjanduse elemente on esinenud kirjanduses läbi aegade.
Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nim. misanstseeniks. Sünonüümid - Häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Süzee - Kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on 6 põhilist koostisosa : ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta, sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Zanr - ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. NTX lüürika - luuletus, sonett, haiku.
Novell on keskaja lõpus tekkinud kirjanduszanr, mis üllatas oma uudsusega. Novellis keskendutakse kindlale sündmustikule ja sündmused esitatakse kronoloogilises järjekorras. Tegevuspinge kasvab järkjärgult kuni novelli lõpus tuleb ootamatu lõpplahendus. Inimestes tuuakse esile vaid mõni üksik iseloomuomadus. Luuakse niinimetatud valmistegelane, kes tegutseb alati mingi kindla mõtte või tunde ajel. Ekspositsioon- tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi Sõlmitus- antakse sõlmsündmus, millest algab järk-järguline tegevuse süzee Dispositsioon- tegevuse järkjärguline arendamine Kulminatsioon- haripunkt Peripeetia-otsustav pööre tegevuses. Konklusioon- Indiaanlaste laager Üldteemaks on inimese elu. Täpsemalt elu ja surma konflikt. Hemingway elufilosoofia. Hemingway oli avalikult sõja ja fasismi vastane. Talle oli tähtis humanism, ent seda tuli tema
jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Süžee – sündmuste esitamine tekstis Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord Skeem – realistlikule romaanile omane, (post)modernistlik ei järgi : 1) Sissejuhatus 2) Sõlmitus 3) Pinge tõus 4) Kulminatsioon 5) Pööre 6) Lõpp-pinge 7) Lahendus Loo korrastatus Anakrooniad – prolepsis ja analepsis Sündmuste kestus (kiirus, rütm) o Stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe o Loo ja teksti vaheline ajaline suhe Jutustamissagedus – loo kordumine tekstis – ühekordne, kordav ja koondav Jutustajatüübid Heterodiegeetiline – väljaspool lugu, vahel ka kõiketeadev
illusioon,ja tema ise on oma mehe mängukann. 2. Mida tead kompsitsioonist. a) kompositsioon vaatluste kaupa Teose tegevus toimub talvel. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Teos toimub samas kohas edasi aga kätte on jõudnud jõulud. b)Freytagi püramiid. Sissejuhatus- tegevus toimub talvel advokaat Helmeri kodus, kes on üks teose peategelane. Seal mängivad veel tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. Sõlmitus- Nora võtab laenu ja hakkab valetama oma mehele laenu kohta. Kulminatsioon- Nora on võtnud laenu, ning helmerile satub postkasti kiri mis teatab talle laenust. Pööre- Läbi suurte valede saab ikkagi lõpiks Helmer teada nora laenust. Lõpplahendus- Helmer on väga vihane Nora peale selle laenu pärast, Kuid tahab ikkagi et Nora tema juurde jääks. Kuna nora on tal hea hüpiknukk, kuid hiljem Nora ikkagi lahkub mehe juurest. 3.Johari aken Helmeri ja Nora kohta. Helmer
annaabi.ee 
