pindala keskkaare kohal AM suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on B ja T : AM CM = ; B T üld- e. blokktegur CB laeva veealuse osa ruumala ehk mahulise veeväljasurve suhe risttahuka ruumalasse, mille servad on L , B ja T : CB = ; L B T pikiprisma tegur Cp laeva ruumilise veeväljasurve suhe silinderprisma ruumalasse, mille põhjapin- dala on AM ja kõrgus L : C Cp = = B ;
mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult lugemiseks (ROM). WORMsüsteem kaasab SLMi (Spartial light modulaator) , muutes lugemispea lugemiskirjutuspeaks. Salvestus toimub ruumilise ketta polümeerides valguse mõjul esile kutsutavate keemiliste protsesside abil. Kuna iga hologrammi positsioon nihkmultipleksitud WORMkettal katab paljusid teisi, peab kogu ketta salvestama korraga
..0,7 nm); b) võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv; c) võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel: kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8 K8, koordinatsiooniarvuga 12 - K12 jne.); d) aatomiraadius (on vahemikus 0,05...3 nm); e) võre kompaktsusaste võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse. Polümorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesendatuks. Metall mittemetall
muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. Mõistmaks spontaanse muutuse suunda, tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Näiteks temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Termodünaamika teist printsiipi on sõnastatud erinevalt. Näiteks Claiuse sõnastused on: · Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni sõnastus:
4. küllastunud aur-aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus Absoluutne niiskus-mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse 5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub 8
Autor: Novaator 6 4. Hawkingi musta augu teooria Mustad augud on ruumipiirkonnad, mille tihedus läheneb lõpmatusele, mis tähendab, et nende gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse neist välja. Hawking uuris koos füüsikateoreetiku Roger Penrose’iga, mis juhtub ainega musta auku sisenemisel: lõpmatusele läheneva tihedusega aine on kokku surutud väga väiksesse ruumalasse, mida nimetatakse singulaarsuseks. Kvantteooria kohaselt ei ole vaakum tühi, vaid on täis osakesi ja antiosakesi, mis tekivad ja kaovad. Kui see juhtub musta augu serval (sündmuste horisondil), siis üks osakeste paarist imetakse auku sisse, teine aga pääseb välja. Seda väljapääsenud osakeste voogu (nn auramist) nimetatakse Hawkingi kiirguseks. Nendel osakestel, mis jäävad augu sisse, on negatiivne mass ja nende
enamasti langevad peamised lõhenevuspinnad tahkudega kokku. Lõhenevus on hea kui osakestevahelised sidemed on nõrgad. · ülitäiuslik · täiuslik · keskmine · ebatäielik · puudub Murre on mineraali omadus laguneda mööda ebaregulaarseid, lõhenevuspindadega mitteühtivaid pindu · tasane · ebatasane · astmeline · pinnuline · karpjas Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm 3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3 Muud omadused · magnetilisus · lõhn · maitse reageerimine hapetega Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal.
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5
Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult palju tähti - kümneid ja isegi sadu kordi rohkem kui kõige suuremates galaktikates. Vaatlusandmed on aga näidanud, et kvasari kiirgus lähtub piirkonnast, mis on väiksem kui Päikesesüsteem. Selleks, et mahutada säärast tohutut kiirgust tekitav mehhanism nii väiksesse ruumalasse, peame appi võtma kogu fundamentaalfüüsika arsenali alates relatiivsusteooriast kuni elementaarosakeste füüsikani. Aktiivsed galaktikatuumad Mida teevad astronoomid, kui nad ei suuda mõnd kosmilist nähtust selgitada? Nad ütlevad, et süüdi on tumedad jõud: mustad augud ja tumeaine, viimasel ajal veel tumeenergia. Just nii toimitakse ka kvasarite puhul - suurem osa astronoomidest on jõudnud üksmeelele, et kvasari kiirgusvõimsuse
Kasutatavamad tegiritd on -veeliinitasandi tegur Cwp laeva veeliiniga piiratud tasandiosa pindala Awp suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B Cwp = Awp/L korda B Joonis 4.7.1 -keskkaaretasandi tegur Cm laeva põiklõike veealuseks jääva keskkaare kohal pindala Am suhe ristküliku pindalasse , mille küljed on B ja T Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T. Cv=(tagurpidi kolmnurk / L korda B korda T Joon 4.7.3 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------ - pikiprisma tegur Cp laeva ruumilise veeväljasurve V suhe silinderprisma ruumalasse , mille põhjapindala on Am ja kõrgus L Cp=(tagurpidi kolmnurk) / Am korda L = Cb / Cm
võreelemendile. Ruumkesendatud kuupvõre: n=2 (8*1/8+1=2) Tahkkesendatud kuupvõre: n=4 (8*1/8+6*1/2) Võre koordinatsiooniarv (k)- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv: ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12. Aatomi raadius (R): ruumkesendatud kuupvõre: 0,248nm tahkkesendatud kuupvõre : 0,203nm Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus ()- võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse: Ruumkesendatud kuupvõre: K8 0,68 Tahkkesendatud kuupvõre: K12 0,74 Peamised sulamid: malm, raud, teras Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit ,
Pascali seadus rõhu muutus mistahes vedeliku punktis kandub edasi samasugusena kõikidesse vedeliku punktidesse. Ühendatud anumate seadus vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised nende tihedustega h1 2 = h2 1 Hüdrostaatiline paradoks rõhttasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõujõud F = ghA = gV , kus V on ruumala, mis saadakse kõrguse h ja põhjapindala A korrutisena. Jõud mõjub sellisesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur, sõltumata sellest, milline on anuma kuju ja palju vedelikku sellesse anumasse mahub Hüdrodünaamika Mittestatsionaarne ehk muutuv voolamine selline voolamine, milles voolamise kiirus U ja rõhk P sõltuvad mistahes vedeliku punktis peale ruumikoordinaatide ka ajast Statsionaarne voolamine voolamine, kus mistahes vedeliku punktis nii kiirus u kui rõhk p sõltuvad ainult ruumikoordinaatidest
saada mistahes keha mass. Üheks tundmatu keha massi määramise meetodiks on kaalumine kangkaaludega. Ühele kaalukausile asetatakse tundmatu massiga keha, teisele kaalukausile aga etalonmassi abil kehaga võrdne koormus. Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga. Kahel kehal võib olla ühesugune mass aga erinevad ruumalad. Näiteks 1 kg rauda ja 1 kg jääd. Järelikult füüsikaline suurus, mis on keha massi suhe keha ruumalasse, ei sõltu aine ruumalast ja on ainet iseloomustav suurus. Seda suurust nimetatakse tiheduseks ja tähistatakse tähega ρ ning arvutatakse valemiga ρ=m/V. Tiheduse mõõtühikuks on kgm3. Küsimused. 1. Kas keha mass muutub kui viia keha ühelt planeedilt teisele? Dünaamika alused. Kehade vastastikmõju. Newtoni esimene seadus. Kinemaatikas vaatlesime keha liikumist ja ei esitanud küsimust, et miks keha liigub just nii aga mitte teisiti
kaudselt. Selle järgi, kui palju säherdune nähtamatu moodustis tähe võbisema paneb. Kuid need hinnangud on üsna ligikaudsed. Nüüd on NASA teadlased mõõtnud ühe musta augu massi teisel meetodil. Nimelt selle järgi, kui palju ainet musta augu lähedasest tähest musta augu poole tõmmatakse. Musta auku kukkuv aine koondub väikesesse ruumalasse kokku ja seega siis ostsilleerub, tekitades röntgenkiirte impulsse. Nende kiirus aga iseloomustab musta augu massi. Kasutades NASA satelliiti, mis mõõdab röntgenkiirgust, leiti, et tähe Cygnus X-1 läheduses olev must auk on 8,7 korda meie Päikesest massiivsem. Tulemusel on kümme korda pisem viga kui eelneva meetodi abil saadul
vastava oleku saavutamise teest. Tööd kulumata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Faasiülemineku entroopiamuut Aurustumisega kaasneb alati aine korrapära kahanemine, seega on aurustumise entroopiamuut alati positiivne. Analoogiliselt saab arvutada ka sulamise entroopiamuudu, mis on samuti alati positiivne ja väiksem kui aurustumise entroopiamuut. Keskkonna entroopiamuut Terve rida protsesse näib eiravat TD II seadust (näiteks vesi külmub). Tuleb meeles pidada, et TD II seadus kehtib isoleeritud süsteemi kohta, s.t sellist
Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteerimise temperatuurid? 2.3. Milline on metallide p6hiliste kristalliv6rede pakketihedus? Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus on võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse: K8: 0.68 K12 ja H12: 0,74 H6: 0.54 2.4. Mls on polümorfism? Erinevate kristallivõrede esinemine ühel metallil erinevate temperatuuride juures 3. Sulamite struktuur 3.1. Loetlege p6hilised tardfaasid metallisulameis. Mehaanilised segud (EI OLE FAASID): eutektikum: L ->A+B eutektoid: -> A+B Tardlahused: asendustardlahus sisendustardlahus Keemilised ühendid 3.2. Kuidas liigitatakse tardlahused
b) Võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv c) Võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv [on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8-K8 (12-K12) jne] d) Aatomiraadius (on vahemikus 0,05-3mm) e) Võre kompaktsusaste võrdeelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võrdeelemendi ruumalasse Metall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elsatsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide olemasoluga nende kristallvõre aatomite välimuses elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka
küllastunud veeauru rõhk jää kohal on väiksem kui vee kohal samal temperatuuril (suurim erinevus -12°C juures(0,27 mbar)). Küllastunud veeauru rõhk osakese kohal raadiusega r on suurem kui tasapinnalise vee korral. Lahuse korral on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui puhta vee korral. Küllastunud veeauru rõhk on väiksem ka laetud osakese kohal. 42. Kuidas tekib looduses kondendatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde. 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 43. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? tähtsaim protsess on õhu adiabaatiline jahtumine tõusmisel konvektsiooni puhul õhk tõuseb püstsuunas õhk võib tõusta ka piki tuulepoolset mäekülge tõusmist esineb ka frontidel segunemine külmega õhuga (kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi.
küllastatud veeauru rõhk. Lisaks temperatuurile sõltub veel mõningatest tingimustest - väiksem jää kohal, kui vee kohal samal temperatuuril - väiksem lahuse korral, kui puhta vee korral - väiksem laetud osakese kohal - suurem osakese kohal raadiusega r, kui tasapinnalise vee korral 30. Kuidas tekib looduses kondensatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde; 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 31. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? - Adiabaatilise jahtumise tõusmisel - Segunemisel külmema õhuga - Aluspinna jahtumisel - Otsese väljakiirguse teel - Sooja õhuvoolu kokkupuutel külmade pindadega 32. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal - kaste - hall - härm - jäide - tahke ning vedel kirme. 33
o Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. o Tööd kulutamata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale o Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. o Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem liikuma o Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel · Termodünaamika III seadus o Korrapärase kristallstruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. · Keemilise tasakaalu tunnused: o toimuvad nii päri- (mittepöörduv) kui vastassuunaline (pöörduv) reaktsioon, o mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega. · Pöörduvate reaksioonide korral:
keemistemperatuur, seda kõrgem võib olla kasutusel suured töövedeliku kogused süsteemi töötemperatuur. tuleb seda arvestada. Näiteks mineraalõli ruumala suureneb 0,7 % 10° C kohta. Suur tihedus Minimaalne vahutavus Töövedeliku tihedus on selle massi suhe ruumalasse. Tihedus peaks olema töövedelikust eralduvad õhumullid võimalikult suur, et sama töövedeliku võivad moodustada reservuaari pinnale kogusega saaks üle kanda suuremat vahtu. Vahu moodustumust saab energiahulka. See omadus on vähendada tagasivoolutorude õige vähemtähtis hüdrostaatilistes süs- paigaldusega, õige reservuaari teemides võrreldes hüdrodünaamiliste
tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. · Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. ·Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0) + S(soojend.0 K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist Standardsed reaktsioonientroopiad
tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. · Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. ·Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0) + S(soojend.0 K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist Standardsed reaktsioonientroopiad
Tahked aineid säilitavad oma esialgse kuju. Nad hõivavad alati ühe ja sama ruumala. Vastupidiselt vedelale ainele saab tahke aine liikuda ainult siis, kui mingi jõud seda tõmbab või lükkab. Olenemata aastaajast on nii suvel kui ka talvel alati õhus veeauru. Veeaur on vesi gaasilises olekus. Vedel vesi, jää ja veeaur on vee kolm olekut. Aur on gaas, mis eraldub vedelikust. Kui viibid näiteks bensiinijaamas, võid tunda bensiiniauru lõhna. Auru on võimalik kokku suruda väiksemasse ruumalasse. Enamik gaase on siiski nähtamatud. Neid me haistame jne. Gaasid võivad liikuda ja voolata. Nendel pole oma kindlat kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Aine olek sõltub tingimustest. Väljast tuppa toodud lumi või külmikust võetud jää sulavad. Tahke olek muutub vedelaks: sulab, veeldub ja soojeneb. Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub,
· Kasutada termoreaktiivset raketist. Nende kõikide soojendamise meetmete peamiseks eesmärgiks on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arenemise tagamine. Betooni väline soojendamine on vajalik õhukeste, vähese soojainertsiga konstruktsioonide betoneerimisel madalatel temperatuuridel. Teisisõnu väline soojendamine on vajalik konstruktsioonidel, mille pinnamoodul on suurem (suhe väliste jahtuvate pindade ala betooni ruumalasse). Soojendamise puhul tuleb jälgida, et betooni ei kuumutataks liiga intensiivselt (betooni kuivamisest ja mahumuutustest tingitud pragude oht) [3]. 3.2.1 Betooni soojendamine õhuga. 7 Betooni soojendamine sooja õhuga toimub infrapunase kiirgusega, soojapuhurite ja soojakute kasutamisega. Nendest enamlevinum on ilmselt puhurite ja soojakute kasutamine,
suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, punktimass. teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2-p1= p (liikumishulga seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muut=impulss) muundumise mõõt. A elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, Upinge selle Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju lõigu otstel, q 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I voolutugevus(A), t pöörlemisele. Pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje
väheneb ja kütusekulu väheneb samuti. Efektiivsemaks saab põlemisprotsessi muuta õhu hulga suurendamisega. Diiselmootorid töötavad paremini õhuliiaga so põlemiskambrisse antakse veidi rohkem õhku, kui seda on vaja pihustatava kütuse põlemiseks. Tavaliselt hoolitseb mootori põlemisõhu eest turbokompressor. Et turbokompressori läbinud õhk on kuum ning seetõttu paisunud, tuleks teda jahutada, et põlemiskambri piiratud ruumalasse võimalikult palju hapniku mahutada. Selleks kasutatakse vahejahutit. Efektiivsust suurendab ka põlemistemperatuuri tõstmine, mis ei ole päris õige, kuna see omakorda aitab kaasa NOx suurenemisele. Kui me soovime vähendada NOx - ühendite hulka, ilmnevad mõned kitsaskohad: põlemistemperatuuri alandamine, mis vähendaks lämmastikoksiidide hulka, muudab põlemisprotsessi ebaefektiivsemaks ja seeläbi suurendab tahkete osakeste ja süsinikoksiidi emissiooni
Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Süsteemi entroopiat mõjutavad: 1)Temp tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma; 2)Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 22. Sõnastage termodünaamika II seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. - Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest
UVFILTER Filtreerib välja teatavat liiki ultraviolettkiirguse, et kaitsta nahka selle kahjuliku toime eest. Kõik loetletud UVfiltrid on ained, mis on kantud kasutamiseks lubatud UVfiltrite nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi VII lisa). VAHUPARANDI Võimaldab valmistada segust paremat vahtu, suurendades selle mahtu ja/või parandades tekstuuri ja/või stabiilsust. VAHUSTUSAINE Muudab vedeliku pindpinevust ja võimaldab selle tulemusena sulgeda väikesesse vedeliku ruumalasse rohkesti õhu või muu gaasi mulle. VAHUVASTANE AINE Aitab vältida vahutamist valmistamisprotsessis või võimaldab valmistada vähem vahtu tekitavaid valmistooteid. VARJEAINE Nõrgendab või pärsib toote põhilõhna või maitset. VISKOOSSUST REGULEERIV AINE Suurendab või vähendab kosmeetikavahendi viskoossust. Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) kasutatakse küünepalsamites. Ohtlik sagedasel tarbimisel potentsiaalne vähitekitaja.
Võre koordinatsiooniarv (k) - võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel) Aatomiraadius (R) – nt. lihtsa kuupvõre K6 korral pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist a. Võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus - võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse (kristallivõrel H6 on see 0,52; K8 – 0,68; kristallivõredel K12 ja H12 – 0,74). Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polü- ja isomorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks (nt. Fe ja Ti). Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust nimetatakse isomorfismiks. Isomorfsete ainete
7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastus: Molekulide korrapärasel asetamisel on erinevaid võimalusi alati vähem ja seega on ka vastava süsteemi entroopia väiksem. Asetades veekihi ettevaatlikult värvilahusele suurendame lahuse ruumala kuid algolekus on värvimolekulid ikkagi ligikaudu oma algses ruumalas (enne vee lisamist). Mingi hulga värvimolekulide paigutamisel suuremasse ruumalasse on alati rohkem erinevaid võimalusi kui nende paigutamisel väiksemasse ruumalasse. Seega jagunevad värvimolekulid isevooluliselt ühtlaselt üle kogu lahuse entroopia kasvu suunas. 8. Termodünaamika teine seadus väidab isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist? Vastus: Universum tervikuna on isoleeritud süsteem. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab
kasutada? See on rakuseinte maksimaalne niiskus, mis saavutatakse puidu veega küllastamisel. Selle näitaja vahetu katseline määramine on mõistetavalt keerukas, sest puitu on katse käigus tunginud ka vaba vesi. Näitaja (WKP) on siiski määratav arvutuslikul teel: WKP = ( 1/ ρB –1/ρ0)ρS 100, kus ρB on puidu baastihedus (arvutatakse absoluutselt kuiva puidu massi suhtena maksimaalselt pundunud puidu ruumalasse); ρ0 on puidu tihedus absoluutselt kuivas olekus; ρS on seotud vee tihedus. 18. Mis on nomogramm ja milleks seda kasutatakse? Puidu rakuseina küllastuspiiri ja hügroskoopsuse piiri määramine on puiduteaduse oluline teoreetiline küsimus, kuid praktikas vajatakse sageli just andmeid ja arvutusmeetodeid puidu tasakaalulise niiskuse kohta. See eeldab käepäraste nomogrammide olemasolu, milles on
Kristallvõret iseloomustavad parameetrid- 1) võreperiood- lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas- aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. 3) võre koordinatsiooniarv- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv 4) aatomiraadius- pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist 5) võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus- võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse. Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polümorfism- Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Kristallivõret on võimalik muuta temperatuuri muutmise teel. Polümorfse muutuse temperatuure on võimalik muuta (alandada toatemperatuurini) legeerimise teel.
algusesse ja viimasest mahalaadimispunktist või marsruudi lõpust parkimiskohta. Nullsõitudeks loetakse ka muud transpordiprotsessiga otseselt mitte seotud sõidud (nt sõit tankima või remonditöökotta) TÜHISÕIT- sõit ilma koormata muudel põhjustel (nt metsaveod, põllumajandust teenindavad veod, piima vedu farmidest) STAATILINE TÄITEASTE- faktiliselt veetud kauba kaalu suhe veoki kandejõusse ühe sõidu jooksul (kauba ruumala suhe koormaruumi ruumalasse) 10 DÜNAAMILINE TÄITEASTE- faktiliselt veetud tonnkilomeetrite suhe tonnkilomeetritesse, mida oleks olnud võimalik vedada sõiduki kandejõudu täielikult kasutades. NB! TÄITEASTET VÄLJENDATAKSE ALATI PROTSENTIDES. VALEMID Kaubaveo omahind (/kg)= auto veokulud kokku (/auto) / veetud arvestuslikud kg Täiteaste(%)= y arvestuslik= Q arvestuslik / q arvestuslik, kus Q
( lC- kujundi raskuskeskme kaugus pinnast; IC- pinna inertsimoment pinna raskuskeset läbiva telje suhtes). Pinnakeskme ja rõhukeskme vahelist kaugust nimetatakse ekstsentrilisuseks (e on alati positiivne, s.t. rõhukese asetseb alati allpool pinna raskuskeset) Rõhukeskme paiknemissügavus: Rõhukese paikneb tasakujundi pinnakeskmes. Rõhutasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõhujõud Jõud võrdub niisugusesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur olenemata sellest, milline on tegelik anuma kuju ja kui palju vedelikku anumasse mahub. Seda asjaolu tuntakse hüdrostaatilise paradoksi nime all. 1.11 Hüdrostaatiline rõhujõud silindrilisele pinnale Hüdrostaatiline rõhujõud F kõverpinnalisele kujundile võrdub kujundi igas punktis pinnale risti mõjuvate elementaarjõudude summaga . Kolmes suunas kõvera
grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.[viide?] Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Temperatuuri langemisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. 5. Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete
temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteem korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 21.Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel? Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0 + S(soojend.0K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist: 22.Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes? Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide
Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. • Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. • Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. – Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. – Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. Entroopiamuut :Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad.: Standardsed molaarsed entroopiad • Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist: T S(T)= ∫ CT dT 0
2. Milliseid optilisi meetodeid kasutatakse disperssete süsteemide mõõtmete määramisel? A. Disperssete süsteemide klassifikatsioon osakeste mõõtmete alusel Dispersse süsteemi iseloomustab dispersiooniaste D, s.o. osakeste mõõtmete (diameetri) d pöördväärtus. D=1/d[m-1]. Teiste sõnadega, dispersiooniaste on 1 m pikkust lõiku moodustavate osakeste arv. 12 Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V kus s0 - eripind, S - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidkeemias vaadeldakse selliseid dispersseid süsteeme, kus aine pole pihustatud molekulidena, vaid esineb suuremate agregaatidena. Molekulaarse pihustatuse korral kaob heterogeensus ning saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia.
heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8); 4) aatomiraadius (R) (atomic radii), s.o. lihtsa kuupvõre K6 korral pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist a; ruumkesendatud kuupvõre K8 korral R=a 4 3 ; tahkkesendatud kuupvõre K12 korral R = a 4 2 ; 5) võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus (_) (lattice compactness step, atomic packing density), s.o. võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse (kristallivõrel H6 on see 0,52; K8 0,68; kristallivõredel K12 ja H12 0,74). Eristatakse veel aatomite tasandpakketihedust (atomic planar density) ja joonpakketihedust (atomic linear density). Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. , polü- ja isomorfism; Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevatekristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks (polymorphism).
Toodud valemis tähistab q rev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 31. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Entroopia kasvab sulamisel, aurustumisel, temperatuuri tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne.
ruumala kui rõhk. Kuid tainas on ju püsival temperatuuril, st. on tegu isotermilise protsessiga. Sel juhul aga peaks kehtima Boyle- Mariotte'i seadus: pV = const. Seega peaks tainas oleva süsihappegaasi rõhk hoopis vähenema. Milles on asi? · Miks rasv kuumal pannil laiali vajub? · Miks toiduained külmas paremini säilivad? · Kas on kasulik osta suuri või väikesi kartuleid? Suuri, sest siis on pindala suhe ruumalasse väiksem, st. koori on suhteliselt vähe. Kui kartulid oleksid 23 kerakujulised, siis pindala S = 4r2 ja ruumala V = 4/3 r3 ja S/V = 3/r , st et kui r = 3 cm, siis on suhe 1 , aga kui r = 6 cm, siis on suhe ½. · Kas kosmoselaevas saab potiga vett keeta? Ei, kuna soojendatakse altpoolt, konvektsiooni pole , siis vesi aurustub anuma põhjast ja lükkab vee potist välja.
· Selge (laguneb kildudeks, kus võrdselt tasaseid ja ebatasaseid murdepindu) · Ebaselge (domineerivad ebatasased murdepinnad) · Puudub (ainult ebatasased pinnad) 54. Mineraali tihedus. Metalse läikega ja mittemetalse läikega mineraalide tiheduse väärtuse umbkaudne piir. Välitingimustes saame mineraali tihedust umbkaudu hinnata, hüpitades võrdluseks käes niisama suurt teadaoleva tihedusega pala.Väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm3). · mittemetalne läige: d < 4 (erand barüüt) · metalne läige d > 4 55. Kaltsiidi ja dolomiidi eristamise lihtsaim moodus looduses? Kaltsiidi eristamiseks on kindel võte 3% soolhappe (HCl) lahus. Tilgutades seda kristallidele, veel parem peenestatud pulbrile, hakkab see "keema" ehk eraldama mullikesi. Toimub keemiline reaktsioon kaltsiidi ja soolhappe vahel, mille käigus eraldub CO2.
leiduvad õhumullid, mikroorganismid, hõljuvad tahked kehad. Oletame, et keskkond, kus heli levib on piiritu ja kõik vastukaja tekitavad elemendid on jaotatud ühtlaselt kogu vee ruumalas. Lihtsustamise mõttes ei arvestata helilaine sumbumist. Kui sellisel keskkonnas levib lühike heliimpulss, siis vastukaja langeb nulli juba mõne sekundi pärast, sest helilaine jõuab levida heliallikast piisavalt kaugele. Sedamööda, kuidas helilaine eemaldub allikast, laotub vastukaja üha suuremasse ruumalasse. Kuna puudub helilaine sumbumine, impulsi summaarne energia jääb samaks. See tähendab, et ajaühikus hajuva energia hulk jääb muutumatuks. Kuid kauguse suurenemine vastuvõtja ja hajutajate vahel tingib vastukaja intensiivsuse vähenemise pöördvõrdeliselt hajutajate kauguse ruuduga. Vastukaja sumbumise graafik Tegelikkuses toimub järgnev. Vastukaja vastuvõtja lähedal on tingitud paljudelt objektidelt peegeldunud heli interferentsiga. Ajavahemikku heli
); pikkusest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt d) aatomiraadius (on vahemikus 0,05...3 nm); eristatakse mitmeid kristallivõre tüüpe. e) võre kompaktsusaste võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi Kristallivõre tüübid ruumalasse. Kristallivõred (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad Polümorfism ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes kui üks kristallivõre tüüp
väheneb samuti. Efektiivsemaks saab põlemisprotsessi muuta õhu hulga suurendamisega. Diiselmootorid töötavad paremini õhuliiaga s.o põlemiskambrisse antakse veidi rohkem õhku kui seda vaja pihustatava kütuse põletamiseks. Tavaliselt hoolitseb mootori põlemisõhu eest turbokompressor. Et turbokompressori läbinud õhk on kuum ning seetõttu paisunud, tuleks teda jahutada, et põlemiskambri piiratud ruumalasse võimalikult palju hapniku mahutada. Selleks kasutatakse vahejahutit. Efektiivsust suurendab ka põlemistemperatuuri tõstmine. Eelpoolkirjeldatud võimalused on kõigile teada-tuntud ning neid on kasutatud juba aastaid. Kui me soovime vähendada NOx ühendite hulka, ilmnevad mõned kitsaskohad: põlemistemperatuuri alandamine, mis vähendaks lämmastikoksiidide hulka, muudab põlemisprotsessi ebaefektiivsemaks ja seeläbi suurendab tahkete osakeste ja süsinikoksiidi emissiooni.
• läbisõidu kasutamise koeitsiendi tõstmine • veomarsruutide parem planeerimine Eristatakse staatilist ja dünaamilist täiteastet. Staatiline täiteaste on faktiliselt veetud kauba kaalu suhe veoki kandejõusse (kauba ruumala suhe koormaruumi ruumalasse). Dünaamiline täite- aste on faktiliselt veetud tonnkilomeetrite suhe tonnkilomeetritesse, mida oleks olnud võimalik vedada sõiduki kandejõudu täielikult kasutades. 8.7. Raudteevedude korraldamine
annaabi.ee 
