Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutid I - Holograafiline mälu (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvutid 1 Kontroll töö 2
Holograafilised Mälud
Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas.
Holograafia – on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil.
holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid.
Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad ( WORM ) või ainult lugemiseks (ROM). WORM–süsteem kaasab SLM–i (Spartial light modulaator) , muutes lugemispea lugemis–kirjutuspeaks. Salvestus toimub ruumilise ketta polümeerides valguse mõjul esile kutsutavate keemiliste protsesside abil. Kuna iga hologrammi positsioon nihkmultipleksitud WORM–kettal katab paljusid teisi, peab kogu ketta salvestama korraga ilma peatumata, et saavutada maksimaalset mahtu.
Inimkeeli kahe laseriga tekitatakse kristalli punkt. Sel juhul on mällu salvestatud andmed. Hiljem taasesitamiseks on vaja see punkt kristallist üles leida.
Antud andmekandjate tootjad loodavad tagada turvalise püsimise andmetele rohkem kui 50 aastaks, mis ületab praeguse andmete püsivuse mitmekordselt.
Joonisel on kujutatud holograafilise kujutise saamise ja lugemise meetod.
Holograafilised mälud baseeruvad suurel hologrammide kandmisel samale materjali tasandile . Selleks, et kujutised ei kattuks, muudetakse iga kujutise salvestamisel muudetakse tugilaine langemise nurka vastavale kihile. Tugikiir enne hologrammile pääsemist läbib kallutus süsteemi mis paneb paika tugikiire suuna vastavalt etteantud aadressile . Igale aadressile vastab oma tugikiire suund. Signaali kiir jaotub n kanalite arvuks igasse millest lülitatud modulaator M. Kui modulaator saab juhtiva pinge laseb ta endast laseri kiire läbi. Juhul kui pinget ei tule peale siis muutub ta läbipaistmatuks. Modulaatorite väljundisse tekib kiirte kombinatsioon mis koos tugikiirega salvestub hologrammi kujul. Info kogunemisel salvestusseadmes antakse aadresssisendisse kordamööda kõik aaadressid ja signaalsisendisse vastavad numbrid . (kujutatud joonisel 2)
Joonis 1- Salvestamise ja lugemise põhimõtte skeem
Joonis 2
Arvutid I - Holograafiline mälu #1 Arvutid I - Holograafiline mälu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor postone Õppematerjali autor
TTÜ Arvutid I Teet Evartsoni kodune kontrolltöö.
Esitatud ja arvestatud 2013.
Töö annab ülevaate holograafilise mälu toimimisest

Sarnased õppematerjalid

Exami materajal
50
doc

Exami materajal

· Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast. Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees peamälust ja nende tüübi kindlakstegemisel. Aritmeetika-loogika üksus sooritab operatsioone nagu liitmine ja loogiline korrutamine. CPU sisaldab ka väikseid, kõrg-kiirusel mälusid salvestamaks ajutisi tulemusi ja teatud kontroll (juhtimis) informatsiooni. See mälu koosneb teatud arvust

Arvutid
Arvutid 1 eksam
74
pdf

Arvutid 1 eksam

.................................................................................. 22 Konveier protsessoris (Pipeline) ................................................................................................. 23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction) ............................................................. 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) ................................................................................................... 25 Arvuti mälu ............................................................................................................................................. 30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) ................................................................................ 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) ............................................... 33 Muutmälu (RAM) .............................................................................

Arvutid i
Arvutid I eksami materjal
76
doc

Arvutid I eksami materjal

...........................................................................................................22 Konveier protsessoris (Pipeline)................................................................................................23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction)............................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25 Arvuti mälu ....................................................................................................................................30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM).............................................................................................................

Arvutid i
Arvutid kordamisküsimused
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

etapi ja jõudnud eise, alustada juba teise käsujuures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud, saame siis kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises, alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus, kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiseltajaühikus rohkem.Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieritöö tootmises. 8. Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhteliselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema

Arvutid i
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks Arvuti mälu koosneb mälupesadest, millistel igal on kindel järjekorra number e. aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad juhtimisinfo ja kahekordsed andmeinfo liikumisele)

Arvutid
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Jõudluse kasv ei ole aga tõenäoliselt nii suur, kui 3dnow! puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv. FSB (Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on see protsessori sisemisel taktsagedusel töötav, süsteemi muutmälust palju kiirem aga ka kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks. Celeroni märgistus Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused 2 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2. Personaalarvutites kasutatavad mälud. Nende tüübid ja parameetrid RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid

Arvutiõpetus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun