Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rothschildi viiul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viiul, jakov, pulmades, kahjude, viiulimängija, koguaeg, arvestust, mängima, kirste, hoolinud, lemmiklooma, lõplikultLinnake oli väike, külastki väiksem, ja seal elasid peaaegu ainult raugad, kes surid nii harva, et otse tuska tekitas. Haiglasse ja vanglasse nõuti aga surnukirste väga vähe. Ühesõnaga, äriasjad läksid halvasti. Kui Jakov Ivanov oleks olnud kirstumeistriks kubermangulinnas, siis oleks tal tõenäoliselt olnud oma maja ja teda oleks kutsutud Jakov Matveitsiks; selles linnaräbalas kutsuti teda aga lihtsalt Jakoviks, kuid uulitsanimeks oli tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis, milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi, kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam. Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu
Kirstu tegi ise ja ka Taaveti lauluraamatut luges ta ise Marfale, et mitte maksta. Naine oli terve elu olnud Jakovis sõltuv ja isegi viimsele teekonnale minnes ei tekitanud liigset tüli. Lugu on oma olemuselt üsna sünge. Minu arvates on see suure tähendusega, et peategelane oli kirstude valmistaja. Sai ju ta ometigi mingeid kulusid oma elus kokkuhoida, tehes ise oma naisele kirstu. Kahjuks ei selgu seda, kas ta sai ka nii öelda enda pealt kokkuhoida. Jutust ei tule välja, kas Jakov tegi endale kirstu või mitte. Oli ju teada, et kohe sureb ka ära. Selles novellis pole jutustaja eriti pööranud tähelepanu deitailidele. On lühidalt kirjeldatud linna kus tegelased elavad, kodu, põhiliselt peategelase tegemisi ja mingil määral ka kõrvaltegelaste omi. Samas jutustaja suudab peategelase mõtteid lugeda. Neile on selles jutus antud üsna palju ruumi ja tähendust. Alat eii pruugi jutustaja ja tekstuaalne autor ühtida. Pole teada autori otseset seost kirjedatud
"Rothschildi viiul" A. Tsehhov Koostas : Elor Lember AUT-21 Katkend rääkis vaesest mehest nimega Jakov Matveitsiks, hüüdnimega Pronks. Ta elas väga väikeses linnas, enda viletsas vanas onnis. Vaese töömehe onnis oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, naine Marfa, ahi, kaheinimese-voodi, surnukirstud, höövelpink ning muu majakraam. Jakov töötas surnukirstude valmistajana, mis ilmselgelt erilist kasumit väikeses linnas sisse ei too. Kirstumeisterdamise kõrvalt tõi talle väikest tulu ka viiulimäng, teda kutsuti vahest
Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Remarque teosed ära põletada sõjavastasuse tõttu ning temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. 18. Anna ülevaade Hemingway loomingust! Hemingway on kirjutanud novelle, romaane, lühiromaane ja ka lühijutte. Hemingway loomingus olid põhilisteks teemadeks surm ja vägivald, sest ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusid. 17aastaselt avaldas ta oma esimese kirjandusliku teose. Tsehhov. Rotschildi viiul 1. Kus ja millal toimus tegevus? Riik, linn, aastaaeg jne? määratle võimalikult täpselt! Tegevus toimus ühes väikeses linnas, mis oli isegi külast viletsam, kus elasid põhiliselt ainult raugad. 2. Kes olid loo peategelased? Loo peategelasteks on Jakov, Marfa, Velsker. 3. Kellele tegi kirstumeister vastumeelselt kirste, miks? Jakov tegi kirste vastumeelselt lastele ja ta tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles ta iga kord:
selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel Tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga
vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud.
on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta
- Käidi ka teist korda kirikuõpetaja juures noomitusi saamas, kuid ka luba laulatuseks - Pulma ilmusid ka kutsumata külapoisid, nende seas Laulu-Lullu, kes saladuslikult Andresest, Marist ja Jussist laulma hakkas, mis peale Andres vihastas, ja poisid välja viskas, Lullu lubas kätte maksta - Mari päris, millest laul rääkis, Andres mainis kaudselt, Maril õnnestus hiljem laulu sõnad leida ning need läbi lugeda, laul tekitas tüdrukus halva tunde XXIII - Mari samamoodi koguaeg nukker nagu Krõõtki, pole enam rõõmus, Andres pakkus uue tüdruku võtmist, kes oleks naisele abiks, kuid Mari keeldus - Kõrtsis oli ikka veel viinaraha kõrtsmiku käes hoiul, tahtis selles lahti saada, mehed hakkasid jooma, Pearu ja Andrese vahel läks jälle nokkimiseks, jutt läks Lullu laulule, mille sisu teadsid pms kõik, tuli välja, et Pearu oli see, kes selle laulu taga oli ja Lullu seda pulma laulma saatis, kättemaksuks Andrese vingerpusside eest
Paraku oli laps väeti ja nõrguke. Andres lohutas Marit sellega, et siis kasvab poisist hoopis tark ja arukas laps. XXV Eespere talus sibas nüüd 7 last: Krõõdalt 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Indrek oli kõige väetim ning aina nuttis. Liisi ja Maret olid võõrasemale abiks Indreku hoidmisega, kuid neid tüütas see poisi virisemise tõttu ruttu ära. Niipea, kui Mari poissi hoidis jooksid lapsed mängima ning lasid end kaua tagasi kutsuda. Neil oli oma väikene Vargamäe. Mini-Vargamäe oli meisterdanud karja-Atu. Enamus ümberkaudseid tegelesid kartuli kasvatamise ja müümisega, et kiiresti rikastuda. Andres arvas, et kartulid on rohkem tüliks, kuid ometi kaalus ta võimalust nende kasvatamisega kätt proovida. Kõrtsileti ääres läks taas Pearul ja Andresel omavaheliseks ärplemiseks. Võrreldi, kes on jõukam ning suudab rohkem Katariina II pildiga sajaseid lauale laduda
õppimas. Rebeca ja Pietro armastusega isegi lepiti ja nad kihlusid aga Amaranta oli tasse ka armunud ja oli väga kibestunud ning ütles, et laseb neil abielluda vaid üle tema laiba. Siis viis Ursula ta puhkama eemale. Vahepeal suri vana mustlane , keda polnud vahepeal keegi märganudki.. Ta uppus. Siis maeti Rebeca vanemad, kelle kondid töömeeste poolt olid seina pandud. Aga Jose läks hulluks ütles, et ajamasin on katki, et koguaeg on esmaspäev ning laamendas kogu labori sassi , et läks ligi 20 meest , et teda rahustada. Ta pandi puu külge. Hiljem ehitati talle palmikkatus ka vihma ja päikse varjuks. Aureliano Buendia ja Remedios Moscote... Nad laulatati. Remedios oli väga küps selle kohta, et ta nii noor olivanemad õpetasid talle kuuga kõik vajaliku selgeks, ning ta oli väga mõistlik, ja armastas oma meest väga. Laulatusel veeres küll sõrmus minema, kuid muidu sujus kõik hästi. Paater Nicanor Reyna, kes
Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem tütar, kes hakkas ema järgi küsima. Kui Indrek tahtis ta oma õe juurde saata, siis ta keeldus, öeldes et see kiusab teda. Kuid nagu välja tuli , siis oli kogu vaidlus selle üle, et Tiki tahtis endale uut nukku, aga ennem pidi vana ära kaduma, ja selleks tahtis Tiki nuku pea katki teha, aga õde Tiina ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis nad välja mängima, ainult Tiki jäi Indreku juurde rääkima, kuna ta ei tahtnud lahkuda. Peale natukest aega rääkimist saatis Indrek ka Tiki välja ja jäi mõtlema räägituile. Nimelt viimasel ajal oli ta pidevalt kuulnud nii noorte kui vanade suust sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et ta tunneks ennast isegi paremini kui tal poleks raha ja kannataks puudust. IV Mõne päeva pärast tuli Indreku juurde ka Vesiroos, kes seletas , et ta on pankrotis ja isegi
saanud. Keiser sattus linna uuesti ülesehitades majandusliku laostumise äärele. Ta ei võtnud linna ülesehitamisel enam aluseks vana linnaplaani ning see muutis põhjalikult linna ilmet. Ta lasi endale ehitada suure hoolikusega rajatud paleekompleksi andes sellele peaaegu eksootilise ilme. 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema , kuid tema mõrvakomploti toetajaid ei tabanud õnn, ning Nero jäi elama. Tegelikult oli Nero peale oma ema mõrvamist koguaeg elanud hirmus, et teda võib sama saatus tabada. Ta oli oma ihukaitset tugevndanud, sest ta teadis, et tal on kõrgemates ühiskonnakihtides palju vaenlasi. Nero ei osanud enam eristada sõpru vaenlastest ning ta käitumine muutus aina ettearvamatumaks. Hullumeelsuse künnisel, peitis ta ennast omaenese paleesse, laskis linnamüürid vahisõdureid täis tippida. Iga kahtlane isik võeti kinni, kuulati üle ja mõisteti surma.
Trigorin hülgas ta ning läks oma vana armukese juurde tagasi. Ka teatrilavadel läks Ninal kehvasti. Niina pidas Trepleviga kirjavahetust ning märkis iga kirja alla, et ta on kajakas. Jaamast jõudsid kohale Arkadina, Trigorin ja Šamrajev. Treplev oli vanad probleemid unustanud ning ta ulatas Trigorinile käe. Trigorin teatas, et väga paljud tunnevad Treplevi vastu huvi. Maša ütles isale, et ta Medvenkole hobust annaks, aga isa keeldus. Medvenko otsustas jala koju minna. Hakati lotot mängima, Treplevil polnud tuju ning ta läks jalutama. Šamrajev ütles, et Treplevit sõimatakse ajalehtedes. Šamrajev tuletas Trigorinile meelde kajakat, mille Treplev oli maha lasknud ja mille topist Trigorin tahtnud oli. Treplev jäi üksinda tuppa, tal oli rahutu tunne. Ta vaatas aknast välja ja nägi Niinat. Niina küsis, kas Treplev on üksi ja käskis kõik uksed lukustada. Niina ütles, et ta ei ole julgenud Treplevi juurde minna, sest ta kartis, et Treplev vihkab teda
olles, kuid siis oli juba liiga hilja. Peagi abiellub Andres Mariga, püüdes täita Krõõda tühjaks jäänud kohta. Kuid meest tabab varsti uus katsumus- epideemia, mis võtab temalt kolm last.Senisest karmikäelisest mehest oli saanud väsinud ja eraklik mees. Ta hoiab omaette peites oma tundeid maailma eest. Jaks võidelda Pearuga on lahtunud, kuid töötahe vemmeldas tema veres edasi. Inimeste vahelised suhted 4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. Ta oli saanud talu isalt pärandusega,tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks
rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada. Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale. Ehk siis Prillupi jaoks oli raha tähtsam kui naine. Ennem tehingu tegemist elasid Prillup ja Mari koos pigem kohustusest kui armastusest, sest Prillup ei oleks saanud ise hakkama laste kasvatamisega, kuid Mari oli lastele suurepärane kasuema. Ma arvan, et Prillup hoolis Marist, kuid ta ei saanud sellest ennem aru kui ta oli
Ja sama tahtis ta ka kõigilt teistelt. Tema suureks rõõmuks olid iseehitatud uued hooned õuepeal, mis tema kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema, et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama. Isegi kui neil oli keegi naissoost abiks võetud, polnud tol aega aidata. Andres vajas kõiki kätepaare põldudele heina koristama või
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tegema, kuidas ma saaks oma lapsi aidata, kas tõesti
Pulm oli läbi, kui lauale toodi kapsasupp või kapsas ja liha enam polnud. Vahel tuli viimase söögikorraga ka kokkade tants, mis tähendas, et majas enam süüa ei saa; vahel tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Kuid ega pulmad nii järsku läbi saanud nädala-paari pärast tehti järelpulmad, kuhu said tulla ka need, kes esialgsetesse pulmadesse tulla ei saanud. Järelpulm oli sarnane pärispulmale söödi ja joodi ning tehti nalja, oldi lõbusad. Pruudil ja peigmehel oli pulmades väike roll kardeti, et neile saavad kurjad vaimud niimoodi külge hakata. Pulmalised nautisid pulmi aga täiel rinnal tehti ju muidu päevast päeva rasket tööd ja pulmad olid hea võimalus end vabaks lasta, süüa, juua ja tantsida kui palju hing ihaldas. Pulmad läksid küll kalliks maksma nii korraldajatele kui ka osalistele, kuid koonerdamine ei tulnud kõne allagi muidu näidati end vaese ja kitsina. Pulmades oli tähtis osa kemplemisel nagu me eestlased ikka oleme
Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. 18-aastase neiuna kositi Anne naaberkülla Tonjasse. Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem
1 Sisukord: 3 .... 4 - Paganini elulugu 4 .... 5 - Lapsepõlv 5 .... 6 - Paganini tavalised esinemised ja pühendumus 6 .....7 - Huvid 7..... 8 - Surm 8 ..... - Kasutatud kirjandus 2 Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära
palus teda naiseks, aga ütles ära, sest ei pidanud ennast vürst i vääriliseks, nastasja tahtsi põgeneda ja põgeneski rogossiga, vürst moskvasse, lahkus pere juurest, oli 6 kuud ära, peterburist lahkudes oli kuulnud segadest oludest, temast arvati halvasti, kahepalgeline pidi olema; kui oli moskvas, siis ostis nastasja ja oli ära tulnud rogosini juurest, põgenes koguaeg, sest ei suutnud ära otsustada midagi, oli uuesti siis vürsti juures, vürst tagasi peterburgi, pere oli ära kolinud suveks, teine sõber jebedevn sa mõss kõrvalmajja, oli haige, langetõbi, vaimselt häiritud, sai üle ja hakkas tihti käima jebatsnite kodus, tal oli kahju nastasjast, aga armus siiski rohkem aglajasse, kõik kaunitarid; selleks ajaks armastus nastasja vastu muutunud haletsuseks, aglaja ärkas ja hakkas
Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde. Hiljem saatis Indrek Tiki ka välja ja mõtles räägitule. Indrek on kõikide suust (noorte ja vanade) kuulnud sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et tunneks ennast paremini kui poleks raha ja kannataks puuduse käes. IV-Indreku juurde tuli Vesiroos, kes rääkis et on pankrotis ja et isegi tema sõber ja naaber teda ei aita. Sõber rääkis, et oli tuhatoosiga Köögatsil paar hammast välja löönud.
tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula. Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jürkaga. Tuli välja, et Juula kaksikute isa on Jürka. Kui Lisete suure viha tõttu mehele kätte tahtis maksta, hoidis Juula Jürka poolele ja ta ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete jäi Põrgupõhjale, aga ta ei tahtnud ei süüa ega juua ning lõpuks ta suri ära. Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3
ise ning teise poole Pearu. Esimeste nelipühade paiku toimus kohalike meeste vahel ka rammukatsumine, kus sai kõigile selgeks, et Mäe Andresele pole neist kellestki vastast. Kuna üksi ei tulnud Andres Krõõdaga Vargamäel toime, palkasid nad sulase Jussi ning tüdruku Mai. Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last tütart, kelle nimeks pandi Liisi. Järgmisel kevadel läks Mai ära ning uueks tüdrukuks sai Mari koguaeg rõõmsameelne laululind, kes tööd mõistis teha vägagi hästi. Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa"
Sellest peale hakkas toda kiusama.julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida, polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise. Mängis pilli, ei tahtnud sõjaväkke minna, näljutas end sellepärast. Tööd tegi nõrkemiseni. Imelik unistaja unistas Põlluotsa talu Roosist. Õppis pilli mängima Roosi pärast. Mängis pilli vaid talle/tema suunas. Peksti teiste kuttide poolt läbi ja olles haledalt vanatüdruku Miina särgis ning magades tolle asemel, tegi Miina rasedaks. Põgenes kohustuse eest, läks sõjaväkke, tuli tagasi ja oli maailma hädiseim, elasid Miina ja lapsega koos saunas. Lihtne, naiivne, ullike. 16. Vanatüdruk Miina ligi 30, elutud ja tuimad silmad, lai nina, tugevad jalad. Teda polnud
- Ramilda murdis meelega uuel tassil kõrva ära, et näha tassi tugevust, joostes tädile kõrvata tassi näitama, pillas ta selle maha, Indrek ja Ramilda vaikisid, kumbi ei rääkinud Malmbergile tõtt - Mindi poodi uue tassi järele, millega tagasi saabudes käskis Ramilda Indrekul kõrva ära murda, pannes ta valiku ette kas saksa keel või tassikõrv, Indrek tegi kästut, murdis ka teise kõrva, et Malmberg usuks, et uued tassikõrvad murduvadki ja et ta enam nii valvsalt ei kuulaks koguaeg, mis söögitoas toimub XIII - Ramilda ei õpetanud Indrekule enam eriti saksa keelt, nüüd oli spetsiaalne saksa keele õpetaja Schulz, kes rääkis koguaeg koopulast, nii, et kõigil saksa keele vastu huvi kadus ja kui õpetaja midagi küsis vastasid kõik mõtlemata alati koopula, see ajas õpetajat närvi, kutsus direktori, kaebas, et õpilased naeravad ja lollitavad - Järgmisel päeval saatis direktor Schulzile Indrekuga kirja, kirjas seisab õpetaja lahtilaskmine ja viimane tasu
Kuna ta oli nende mõlemaga varem rääkinud, siis ta teadis, et mõlemad on arvatavasti nõus. Ta rääkis sellest Christinele, kes oli tema pärast väga rõõmus ning tegi Andrewle süüa, kuna mees polnud õhtust veel söönud. Söömise käigus avas Manson juustutoosi ning Christine nägi, et toosis ei olnud mehe lemmik liptaueri juust, vaid kuiv cheddari juust. Naine tundis, et ta peab poodi juustu järgi minema, kuigi Andrew sellest väga ei hoolinud. Sellest hoolimata läks naine kähku poe poole. Mõne hetke pärast kuulis Andrew, et keegi vajutab närviliselt ukse kella. Mansoni ukse taga oli politsei ning veel terve hunnik teisi inimesi. Ta sai kõige kurvema uudise osaliseks, Christine oli poest väljudes otse bussi ette jooksnud ning kui ta keha tuppa kanti, oli Christine juba surnud. Andrew varises koheselt kokku ja oli tükk aega arust ära. Ta süüdistas selles kõiges ennast. Ta pomises enda ette: ,,Sa lootsid kergelt pääseda
Olemus: kiitleja; naistemees; sõjalise mõtlemisega Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli. 6 Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast. 4.7. Alfred Pääsuke Sünnikoht: Harala Amet: rätsep Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast; Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei leitudki ja müüdi lõpuks oksjonil maha. Rist, mis tema hauale pandi, oli vilets, sellele vedas Kotka Albert tindipliiatsiga varesejalad: "Sündis Haralas, suri küünlakuul." Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Uppus veebruaris purjuspäi maanteekraavi. 4.8. A. Pääsuke Sünnikoht: Harala
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le
Raamatutöö ,,Tõde ja õigus’’ I 1. Milliste mõtetega tuli Andres Vargamäele, millises meeleolus oli Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe
Mattias (dr. Paapuu psühhiaater) Tema pbroleem on, nagu teistelgi teose tegelastel, armastus. Ta on abielus naisega (Sigrid), kuid nende kooselu on muutunud rutiinseks. Nimelt ei ole Mattias nende voodieluga rahul, see tähenab tgelikult, et neil seda ei olegi. Seepärast ka mõtleb mees tihti teisele, veetlevale ja ilusale naisele Ireenile, kes on abielus. Nad käivad tihti söömas ja neil on koos ülimalt lõbus. Mehe mõtted on koguaeg temast, ta ootab kuguaeg aise telefonikõnet.. Jõuludeks ostab ta naisele kalli parfüümi, tal ei ole rahast kahju, kuid oma kodusootavale naisele ta ei raatsiks osta nii kallist kinki. Teine probleem ootab Mattiast tööjuures haigete ravimine. Minumeelest ta ei tule sellega hästi toime, sest tal endalgi pole elus kõik korras ning ta mõtted on tihti mujal. Teoses on räägitud pikemalt Tanjast, kes on pikka aega olnud nende haiglas ravil.
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........
annaabi.ee 
