Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rothschildi viiul (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rothschildi viiul
Jakov  oli kirstumeister, ta ehitas kirstusi väikelinnas. Ta oli ka viiulimängija  pulmades , kuhu teda kutsuti
ainult vajadusel, kuna ta noris tüli juutidega. Jakov muretses  koguaeg   kahjude  pärast, ta pidas kogueaeg
arvestust , kui palju ta päevas kahju sai. Vabalajal arvutas ta kokku kogu kahju summa ning heietas, et
palju ta oleks sellest kasu saanud, kui ta selle teada sai, arvutas ta ka selle % mis ta panka pandud raha
eest oleks saanud. Tema jaoks oli kõik kahju, nii see kui teda pulmadesse ei kutsutud mängima kui ka
see, et ta ei saanud piisavalt kirste teha. Ta ei pööranud oma naisele erilist tähelepanu. Ta vaidles ning
pahandas temaga kahjude pärast, kuigi ta naine lõhkus puid, tegi talle süüa jne. Ta sai alles peale oma
naise haigestumist aru, et ta polnud tegelikult oma naisest hoolinud, vaid kohtlenud teda nagu mingit
lemmiklooma. Peale oma naise surma avas ta lõplikult oma silmad ning pööras tähelepanu ka ümbritseva
elu vastu, mitte ei olnud enam nii  enesekeskne , nagu ta varem oli olnud.
Rothschildi viiul #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eero Heinz Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

A-Tšehhov-Rotschildi viiul
7
doc

A. Tšehhov "Rotschildi viiul"

Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle nägu kattis tihe punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. See neetud juut oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Ilma mingi nähtava põhjuseta täitis Jakovi hinge ajapikku viha ja põlgus juutide, eriti aga Rothschildi vastu; ta hakkas tüli norima, teda santide sõnadega sõimama ja tahtis talle

Kirjandus
A Tšehhov-Rothschildi viiul
4
docx

A.Tšehhov „Rothschildi viiul“

põhjustel kingib Jakov oma viiuli enne surma ühele oma orkestri kaaslasele. Kui poleks teadnud Jakovi elus ja iseloomust nii palju, poleks see ehk tundunudki nii veider otsus olevat. Aga... Kuna ta oli oma elu jooksul väga ihne ja mitte kuigi sõbralik tekitab see lausa imetlust. Mis teeb temast ka sügava tegelase, kes oli võimaline lugejat üllatama. Sellest saigi loo püant ehk üllatav lõpplahendus. Jakov ju ei sallinud Rothschildi, ehki selleks justkui polnud ühtegi põhjust. Võimalik, et tema ande pärast. Oskas ju „see neetud juut isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida“. Jakov oli väga vastuoluline tegelane. Ta oli oma põhiala tõeline professionaal, oskas näiteks meestele mõõtu võtmata valmistada kirste. Samas ta võttis väga vastumeelselt vastu laste kirstude tellimusi, põhjendades seda sellege, et ta ei armasta kribu-krabuga jannata. Aga no

Kirjandus
Rotchildi viiul
2
doc

Rotchildi viiul

tuppa pidid mahtuma ta ise, naine Marfa, ahi, kaheinimese-voodi, surnukirstud, höövelpink ning muu majakraam. Jakov töötas surnukirstude valmistajana, mis ilmselgelt erilist kasumit väikeses linnas sisse ei too. Kirstumeisterdamise kõrvalt tõi talle väikest tulu ka viiulimäng, teda kutsuti vahest orkestrisse mängima kus olid harilikult ainult juudid, keda Jakov hakkas ajapikku vihkama. Eriti hakkas ta vihkama juuti kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. Rothscild mängis orkestris viiulit, ta oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Jakov polnud kunagi heas tujus, sest ta pidi alati suuri kahjusi kandma. Ta isegi pidas päevikut et enda kahjud kõik ülesse kirjutada ja järge pidada palju tal näiteks aastas teenimata jäi. Kuhu Jakov ka ei vaatanud, igalpool nägi ta ainult kahjusi. Jakovi naine Marfa jäi aga haigeks. Lamava Marfa kõrval meenus Jakovile, et ta pole vist

Kirjandus
Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus
8
doc

Kirjanduse konspekt 1. ja 2. kursus.

Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Remarque teosed ära põletada sõjavastasuse tõttu ning temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. 18. Anna ülevaade Hemingway loomingust! Hemingway on kirjutanud novelle, romaane, lühiromaane ja ka lühijutte. Hemingway loomingus olid põhilisteks teemadeks surm ja vägivald, sest ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusid. 17aastaselt avaldas ta oma esimese kirjandusliku teose. Tsehhov. Rotschildi viiul 1. Kus ja millal toimus tegevus? Riik, linn, aastaaeg jne? määratle võimalikult täpselt! Tegevus toimus ühes väikeses linnas, mis oli isegi külast viletsam, kus elasid põhiliselt ainult raugad. 2. Kes olid loo peategelased? Loo peategelasteks on Jakov, Marfa, Velsker. 3. Kellele tegi kirstumeister vastumeelselt kirste, miks? Jakov tegi kirste vastumeelselt lastele ja ta tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles ta iga kord:

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun