Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse
Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas aastatel 1710 1711 eman kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast
aasta suvel 2. Tartu ja Narva vallutamine venelaste pool 1704 3. küüditamine Tartus, Narvas ja Valgas 1708 aasta talvel (Käsu Hansu "Nutulaul" Esimene teadaolev eesti soost luuletaja, räägib Tartu langemisest 4. Poltaava lahing- pööre põhjasõjas, kus Karl XXII sai purustava löögi ja see võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5. Kapituleerumine Venemaale 1710 aastal 6. Põhjasõja jätumine väljaspool Liivimaad 5. Uusikaupunki rahu. Sõja tagajärjed. Vihik. 7. Uusikaupunki rahu 1721 a. Venemaa sai Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest b. Venemaa maksis Rootsile kahjutasu c. Kinnitati Baltikumi valitsemiskorra põhijooned: säilitati Balti-Saksa aadlike privileegid, kohalikud õigused, luteriusk, reduktsioon tühistati. Eesti läks Venaémaa võimu alla, mis eestlastele oli vastumeelne, kuna nad hoidsid rohkem Rootsi kuninga poole. Rootsi kaotas oma alad, kuid sai isegi kahjutasu.
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks
Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege
a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis? Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid. Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks? Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses. Mida tõi Eestile aasta 1710? Sõjategevus Eesti aladel lõppes, Eesti alad läksid venemaa alla, väga suur katku epideemia. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? Sellega eesti-liivi-ingerimma ja osa Soomest liidet ivene riigiga. Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva.
septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Poltava lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal 8. juulil 1709. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotsna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus; Karl XII pääses Türgisse. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. 3 Uusikaupunki rahu Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti-, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga
Oma mõju oli ka erakordselt vihmastel ilmadel. Teed muutusid läbipääsmatuteks. Enne talve tulekut pöördusid Rootsi väed Moskva kaudu lõunasse ,et kevadel piirama hakata Poltaava kindlust. Suvel jõudsid ka sinna vene väed. 8.juulil 1709.aastal toimunud lahingus said rootslased hävitavalt lüüa. Kuningas Karl XII-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Sõja Tulemuseks oli, et : · 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. · Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit. · Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. · Rahvaarv langes. · Rootsi jäi ilma suurriigi nimetusest. Karl XII surma aastal 1718 algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised.
Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine
ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti
Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas, kui Vene väed 1710. aastal vallutasid Tallinna. Kogu Eesti ala oli ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud (redutseeritud) mõisad. 1710
2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes. 1739 Roseni deklaratsioon. 1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra. 1802 & 1804 Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks. 1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires.
Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; toimus enamusjaolt Rootsi ja Venemaa vahel; lahingu tegevus lüppes Eesti aladel 1710; sõda lõppes Uusikaupunki lepinguga Peeter I – Venemaa tsaar , kes juhtus Venemaad Põhjasõjas Karl XII- Juhtis Rootsit Põhjasõjas, kus viimasel polnud palju liitlasi ning oli veel nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“
Sõjaalgus : Sõda algas 22. veebruaril ,1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. Kes osalesid sõjas: Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover Sõja lõpp : Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Tulemus: Venemaast sai Euroopa suurriik, uue pealinnaga läänemere ääres
Maal valitses kaos, ringi hulkusid sissid endiste sõdurite ja talupoegade röövsalgad. Kuigi Rootsi maavägi oli purustatud, jäi tema merelaevastik veel üpris tugevaks. Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga.
*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi tunnustatakse Saksamaal kolmanda usuna Põhjasõda 1700-1721 Taani, Rootsi vastased olid Uusikaupunki rahu, balti Venemaa, vastu rootsi kubermangud liideti vene riigiga. Poola-Saksi ülemvõimule Rootsikaotas oma ülemvõimu VS. Rootsi läänemere läänemere piirkonnas piirkonnas.Venemaa soovis pääsu Läänemerele
Põhjasõda Karl XII pidas oma väega ägeda lahingu Narva pärast, mis lõppes Rootsi jaoks võiduga. Karl oli veendunud, et Vene vägi on lõpplikult alistatud ja asus puhkuseks Laiusele talvekorterisse. Karl lahkus oma väega kevadel, ega tulnud kunagi tagasi. Maa kaitseks jäid väeosad kindral Schlippenbachi juhtimisel, kes kaitselahingutes toime ei tulnud. 1704. aastal piirati Peeter I väe poolt Narvat ja Tartut, rüüstati ka teisi Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kao...
· 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku · Rootsi maavägi oli purustatud · 1718. langes Karl XII · 1721. Soomes Uusikaupunki rahu Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga · Rootsi sai tagasi sõjas hõivatud Soome alad, maksis 2 milj riigitaalrit kahjutasu
piiramist.Juulis 1704 vallutati Tartu tormijooksuga.Kuu aega hiljem vallutasid Vene väed ka Narva.Mitu aastat valitses Eestis olukord,kus idapoolsed linnad ja kindlused olid Vene vägede käes,läänepoolsed jäid aga Rootsi võimu alla.1708. aastal küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale.Küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes.Sõda ise jätkus veel kümmekond aastat.1721. aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga.Rootsi aeg Eestis oli lõppenud.Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla.
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...
Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...
PÕHJASÕDA Daatumid - 1700-1721 Põhjused - Alade tagasivallutamine Rootsilt, Peeter I soovis väljapääsu Läänemerele, Rootsi kuningat peeti nooruse tõttu kogenematuks 1710 - Tallinna alistumine 1721 - Uusikaupunki rahu Ingeri-, Eesti ja Liivimaa liitmine Vene riigiga Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse
1701 Erastvere lahing (Venemaa ja Rootsi kokkupõrge, kus Rootsi sai lüüa) 1703 Ida- ja Põhja-Eestit tabab põhjalik rüüsteretk 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1708- andis Peeter käsu Tartu linn hävitada ja taanduda; Vinni lahing( venelased võitsid) 1709-Poltaava lahing. Rootsi kaotas ja venelased nõudsid nende alad 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 1721.aastal Uusikaupunki rahuga 20. millal ja milliste tulemustega sõda lõppes?Miks? Sõda lõppes 1721.aastal Uusikaupunki rahuga, millega seadustati ametlikult Eesti kuulumist Vene riigile. Venemaa sai ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Tähtsaim tulemus aga Eestile oli see, et tühistati reduktsioon. Mõisnikud said tagasi oma mõisad. Säilitati luteri usk. Hulk eestlasi langes sõjas ja rahvaarv vähenes tunduvalt. 21. mõisted
kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Kuidas muutus Eesti talupoegade elu vene ajal 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Vene aeg tõi muutusi nii halduskorralduses, kubermangudes kui ka talupoegade elus. Enne Vene aega kehtinud Rootsi aeg oli talupoegade jaoks kergem ja seepärast hakati seda kutsuma ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Talupojad korraldasid oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha. Tsaar Peeter I tühistas kõik
Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma.
· 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja
Venemaa ambitsioon oli püüda välja jõuda Läänemere äärde. Taani tahtis tagasi saada oma valdused. Poola kuningas tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada ka Poola majandust. Rootsi tahtis täielikku ülemvõimu Läänemerel. 8. Milline oli Põhjasõja lõpp (vaherahu + tingimused) Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. Sõida ise jätkus veel kümmekond aastat. 1721. aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg eestis oli lõppenud. 9. Aastarvud:1558,1582, 1583, 1629,1645,1660,1721 1558- Narva ja Tartu( esimene viiest Vana- Liivimaa riigist) vallutamine. 1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi,Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused.
lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni
Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi alguses toimus 1600. aastal Liivimaa pärast alanud Poola-Rootsi sõda.
Talurahva õiguslik kord Rootsi ajal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Venemaa kätte. Teise järgi 1721, kui oli Põhjasõja lõpp ning sõlmiti Uusikaupunki leping. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad- Rootsi, Poola, Venemaa. Peale nende võimude olid siin ka Saksa ja Taani esindajad. Talurahva kohustusteks olid teotöö, teokoormised, riigimaksude maksmised jne. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa ning lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. Karl XII pääses aga paari tuhande mehega Türgisse. Kuna olukord muutus Rootsile lootusetuks, loovutati valdav osa oma valdustest Saksamaal. 1721. aastal kirjutati Soomes alla Uusikaupunki rahuleping Venemaaga ning see lõptetas ka Põhjasõja. Rootsi sai Venemaalt tagasi Soome, kuid Venemaale oldi sunnitud andma Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala.
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani...
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed ja algas usuline ärkamine, mis andis eestlastele virgutava tõuke. Liikumise käigus püstitati palvemaju ja rajati kogudusi. Tartu ülikool TÜ esmakordne avamine toimus 1632.aastal. Juba Uusikaupunki rahuga oli määratud, et vene valitsejad pidid ülikooli taastama. 1802. aastal niikaugele jõutigi, TÜ allus Venemaa haridusministeeriumile, sellest hoolimata oli TÜ väga iseseisev. Kiiresti saavutati kõrge teaduslik tase. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. TÜ esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, seal töötasid veel astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jakobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst
korralduse uusaegsega. See aeg kestis 1550-1800. Selle aja alguses hakkas lagunema Vana-Liivima riigidesüsteem ja Eestis ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Sel ajal oli ka Rootsi aeg ja on ka palju sõdasid olnud, näiteks Liivima Saja-aastane sõda, mis tegelikult kestis vähem. Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist. Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis, mis viis kapitalismini. Uusaja alguseks peetakse 19. sajandit, mil kaotati pärisorjus või siis paigutatakse selle aja algus asehalduskorra kehtestamisele. Uusaja lõpuks võib sobida mitu varianti, näiteks Esimese maailmasõja algust, ,,Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust, Eesti Vabariigi väljakuulutamist.
lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist. 8) 1710 - Rootsi garnison Tallinnas alistub: suurem osa oli katku surnud. 29.sept.1710 kirjutatakse alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Tunnistatakse Vene ülemvõimu. Rootsi ja Venemaa vahel toimuvad veel merelahingud. Vene laevastik purustab Rootsi laevastiku. 9) 1721 UUSIKAUPUNKI rahu. Venemaale lähevad: EESTI-, LIIVI- ja INGERIMAA, osa KAGU-SOOMEST koos VIIBURIGA. Venemaa muutus impeeriumiks, Peeter I sai imperaatoriks.
--- * Rootsi aja 10 linna: Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere. --- * Rootsi vastane liit: Taani (Skandinaavia ps lõuna osa); Poola (Baltikumi alad); Venemaa (Ingeimaa). * 1700 Taani alistus (GB ja H Kopenhaagenisse appi); Venemaa langes Narva all; Poola puhkas. * 1706 Poola-Rootsi lahing, Poola kaotas. * 1708 sakslased küüditati Venemaale; Tartu lasti õhku; Rootsi Ukrainasse ja sai lüüa. * 1718 suri Karl XII; 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu (Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Venemaale + Viiburilinn ja Karjala kannas). Eesti alad Venemaa kätte de jure.
kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. 15.Kes etendas Rootsi ajal Liivimaa kubermangus juhtivat rolli hariduselu korraldamisel? Millised kõrgemad õppeasutused loodi? Kus ja millal? (lk 119) Johan Skytte. Tartu Ülikool- 1632 Tartus 1656-1665 Tallinnas 1699-1710 Pärnus 1802- Tartus 16.Millal ja millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Lepingu tingimused? Millised olid Põhjasõja tagajärjed? Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. Lepingu tingimused: Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale
Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast suurriik. Juhendaja Nimi
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused
Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir.
Võtlus ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil Miks oli Läänemer ala nii tahetud? Kindasti sellepärast, et Baltikum oli jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ia-Euroopa vahel ning kindlasti oli vallutuste alguseks ka põhjus see, et Vana Liivimaa oli 16. sajandi keskpaigaks killustunud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda. Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem ...
praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäiEestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Google Vikipeedia TÄNAN KUULAMISE EEST!
Siis kohaliku aadelkonna sellest nii vaimustuses ei olnud. Seda näitab ka Baltisaksa rüütelkonna ja Rootsi kuningavõimu esindajate vaheline võimuvõitlus 16. sajandi lõpul. Ja oli ju Johann Reinhold von Patkul just üks kõnekamaid baltisaksa aadlikke, kes Venemaad ja Poolat Rootsi vastu ässitas. Kui nüüd Peeter I oli saavutanud kontrolli Balti provintside üle kinnitas ta 30. september 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. Märts 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning 1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord. Balti erikord seisnes kohaliku aadlekonna autonoomse võimu taastamises. Mõisnikele anti tagasi Rootsi ajal ära võetud mõisad ja maad, ei kehtestatud nekrutikohustust, asjaajamise keeleks jäi saksa keel ning valitsevaks usuks jäi luterlus. See vähendas baltisakslaste igasugust vastuseisu Vene ülemvõimule ja tõstis lojaalsust. Peeter I mõistis väga hästi, et kohalikul aadelkonnal olid head
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli vene tsaar aastatel 1672-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni oma surmani 1725. aastal pärast Uusikaupunki rahulepingut, mis näitas venelaste taotlust saada Euroopa suurvõimuks. Peeter I peetakse Venemaa ajaloo üheks edukamaks valitsejaks, mille eest on talle antud lisanimi Suur. Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite
· 1719, 28. juuni saatis Peeter I kõigisse Euroopa õukondadesse deklaratsiooni selle koht, et tagab vaba kaubanduse Läänemerel · 1719 rajas parun Magnus Wilhelm von Nieroth Albu mõisasse kool-varjupaiga · 1720, 30. mai blokeeris Inglise Rootsi laevastik Naissaare, kuid muutust rahulepingu osas ei saavutatud · 1721, aprill algas Uusikaupunkis rahukongress · 1721, 30. august Uusikaupunki rahu, millega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping kinnitas balti erikorra säilimise ja tagas Rootsile viljaimpordi soodustuse · 1721 loodi Eesti- ja Liivimaal restitutsioonikomisjonid, mille ülesandeks sai mõisavaldusõiguste põhjalik revideerimine · 1723, veebruar Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
