napoleon vallutas euroopat. Napoleoni ideed olid head aga ei läinud baironi mõtetega kokku iseseisvusest ja vabadusest. Pärast kolme aastat ära olnud, naaseb inglismaale, abiellub, ei klapi ja abielu ei kestnud aastatki. Tal tekkisid suhted oma poolõega isa esimesest abielust. Selle pärast ka teda kritiseeriti. 1816 lahkub inglismaalt jäädavalt ja ei pöördugi tagasi. Loomingu koha pealt jõuab inglismaal avaldada mitmeid poeeme. Neid kutsutakse idapoeemideks. Üks pealkiri on ,,Gjaur". Seal kesksel kohal romantiline kangelane, vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest. Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik
tegevust luuletuste kirjutamisega, kuid 1806. ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. Alles "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Teosed "Jõudeaja tunnid" (Hours of Idleness, 1806) "Childe Haroldi palverännak" (Childe Harold's Pilgrimage, 1812–1818) "Gjaur" (1813) "Korsaar" (1814) "Lara" (1814) "Heebrea meloodiad" (Hebrew Melodies, 1815) "Manfred" (1817) "Don Juan" (1819–1824; lõpetamata poeem) "Beppo" (1818) "Mazeppa" (1819) "Dante ennustus" (The Prophecy of Dante, 1819) "Kain" (Cain, 1821) "Kohtunägemus" (The Vision of Judgement, 1821) "Pronksiaeg" (1822) Viited http://et.wikipedia.org/wiki/George_Gor don_Byron http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Lord_Byr
Byroni teostes kajastub maailmavalu, kui ta tunneb rõõmu loodusest ja seal toimuvast. Tegelased tema teostes on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata rahu ja õnne. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Teosed: "Jõudeaja tunnid" (Hours of Idleness, 1806) "Childe Haroldi palverännak" (Childe Harold's Pilgrimage, 1812 1818) "Gjaur" (1813) "Korsaar" (1814) "Lara" (1814) "Heebrea meloodiad" (Hebrew Melodies, 1815)"Manfred" (1817) "Don Juan" (18191824; lõpetamata poeem) "Beppo" (1818) "Mazeppa" (1819) "Dante ennustus" (The Prophecy of Dante, 1819) "Kain" (Cain, 1821) "Kohtunägemus" (The Vision of Judgement, 1821) "Pronksiaeg" (1822)
haavatavadja üksikud,leidmataõnneja rahu.Sellegalõi ta kirjandusliku kangelasearhetüübi(Byronic Hero). LisakssõpruselePercyByssheShelleygaoli ta kirjavahetuseska Goethega. Byroni loomingulon olnuderiti suurmõju slaavi kirjandustearengus.Byronoli eeskujuksnooreleEdgarAllan Poele. TEOSED: · "Jõudeajatunnid"(Hoursof Idleness, 1806) · "ChildeHaroldi palverännak"(ChildeHarold'sPilgrimage, 1812 1818) · "Gjaur" (1813) · "Korsaar"(1814) · "Lara" (1814) · "Heebreameloodiad"(HebrewMelodies, 1815) · "Manfred"(1817) · "Don Juan" (18191824;lõpetamatapoeem) · "Beppo"(1818) · "Mazeppa"(1819) · "Danteennustus"(The Prophecyof Dante, 1819) · "Kain" (Cain, 1821) · "Kohtunägemus"(The Vision of Judgement, 1821) · "Pronksiaeg"(1822) Love and Death by Lord Byron
Byron suutis lummata kõiki naisi, keda oma teel kohtas. Neil oli isegi ühine tütar Medora. Maailm mõistis Byroni suhted Augustaga teravalt hukka, kuid Byron oli liiga rikas ja mõjukas, et keegi teda kahjustada oleks suutnud. Byronit imetleti, kuid ei sallitud aristokraatlikes ringkondades, ta oli teistest liiga erinev ja terava keelega, kes ei kartnud oma arvamust avaldada. Augusta oli Byronile ka inspiratsioon nii sündis idamaa-aineline poeem "Gjaur" (1818) illustratsioon poeemile ,,Gjaur" Sel perioodil kirjutas Byron mitmeid teisi idamaa-ainelisi poeeme: "Lara", "Abydose mõrsja", "Korsaar", "Korintose piiramine", "Parisina". Eriti suur menu oli poeemil "Korsaar": peategelane oli korsaar Conrad, metsik, üksik, kummaline, tüüpiline Byroni kangelane; saladuslik, tema jaoks pole ei kahetsust, karistust ega lunastust; rahu leiab alles hauas; põgeneb iseenda eest tegevusse, õilsa
antiikne klassika _ Nimeta Keatsi 2 luulekogu. ,,Luuletusi", ,,Lamia ja teisi luuletusi" _ Mis on Keatsi luule põhiteema? üldinimlik iluihalus. Ta samastas ilu tõega. 7. G. G. Byron _ Missugune on Byroni elukäik? Raske Miks on sunnitud kodumaalt lahkuma? Kuna ta poolõde laimab teda, et laps olla tema. Kus tunneb end kindlamalt kui ?Inglismaal? (Lühidalt) _ Nimeta Byroni luulekogusid ja poeeme. Loetle Ida-poeemid, iseloomusta nende laadi, võtteid, kangelast. 1)"jõudetunnid" 2)"gjaur", ,,abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,parisina", ,,Korintose piiramine" 3) Kirjutatud jamblistes 9 või 11silbistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Värssnovell.3) pöördumine lõunamaise ja idalike tegevuspaikade ning tegelaste poole 4) Kangelane- võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Milline on autori luulelaad? Lüüriline, ent ka humoorikas-satiiriline.
Kasuõde korraldas ta matmise inglismaale. Looming: Kirjutas lüürilisi luuletusi ja romantilisi poeeme. "Laps olla muretuna veel" kirjeldab ta lapsepõlve Sotimaa mägedes. "Maryle" on luuletus täditütrest, kellesse ta armus. "Ela hästi" oli abikaasale, lahkumineku puhul. "Mu hing on morn" kirjeldas tema hingevalu, ilma otsese põhjuseta. "Augustale" oli luuletus, mille ta pühendas kasuõele. Palju poeeme kirjutas ta Kreeka vabadusvõitlejatele, "Kain", "Gjaur", "Korsaar" räägib mereröövlist, kes merd sõites tunneb end vabana. Tähtis on "Childe Haroldi palveränd", muljed vahemeremaade reisidest, peategelane annab edasi kirjaniku mõtteid. Byron toetab vabadusvõitlust Kreekas. Tegi etteheiteid, et kreeklased oma vabaduse eest ei võitle. Tähtis on ka värssromaan "Don Juan", peategelane kasvas lodevas seltskonnas, reisis Hispaaniast Türgini, näeb, et igas seltskonnas on väliselt hiilgavad ja uhkeldavad
Hellespontose väina).Kirjutas teose ,,Child Harold", kus kajastab kaasajaprobleeme, loodust ja armastust. Ta kritiseeris võõrvõimu vallutusi (sel ajal vallutas Napoleon Euroopat). Ta oli 3 aastat Inglismaalt ära, siis naaseb ja abiellub jõuka naisega. Nende abielu kestab ligikaudu aasta, sest Byronil tekivad tunded oma poolõega. I8I6.aastal lahkub Inglismaalt jäädavalt. Veel enne avaldab ta poeeme (põhiliselt idapoeemid, mis on idamaadega seotud): ,,Lara", ,,Korsaar", ,,Gjaur". Poeemides on jäädavalt uhke, mäslev, romantiline kangelane, kes võitleb armastuse ja vabaduse eest. Ta trotsib maailmapahesid, kuid on pessimist. Ta tajub, et ühiskonda ei saa muuta, sest see on allaheitlik. Ta peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Seal loob poeemi ,,Chilloni vang", kus räägib Sveitsi vabadusvõitlusest ja annab ajaloolise tausta. Ta läks Itaaliasse jäädavalt. Talle läks kreeklaste käekäik korda. Kreeklased olid siis türklaste võimu all
Ent veidi varem oli poolõde sünnitanud tütre, kes kuulujuttude järgi olevat Byroni laps. See kõmu halvustas poeedi mainet. Abielu lahutati, Byron sõitis Genfi Shelley juurde. 1823 otsustas sekkuda Kreeka vabadusvõitlusesse. Luulekogud ja poeemid: ,,Childe Haroldi palverännak", ,,Ludiitide laul", ,,Laps olla muretuna veel", ,,Dante ennustus", ,,Kohtunägemus", ,,Chilloni vang", ,,Tasso murelaul". Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". Kirjutatud 9või 11silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustusliksüzeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine. Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikassatiiriline. Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" oli edukas, sest Byron oli esimene romantik, kes pöördus
loodust, ettetulnud armastust, need kõik olid põimunud. Kõike seda hoogsas, ladusas ja kaunis keeles. Kritiseeris võõrvõimu vallutusi, oli aeg kus Napoleon vallutas Euroopat. Pöördus inglismaale tagasi pärast 3 aastat. Oli abielus kauni ja jõuka naisega, aga nende kooselu ei klappinud. Tekkisid tal suhted poolõega. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkus Inglismaalt. Jõuab avaldada Inglismaal poeeme, mida kutsutakse idapooemideks, sest temaatika on seotud idamaaga. ,,Gjaur" seal kesksel kohal on romantiline kangelane, keda seostatakse vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest trotsib maailma pahesid. Kuid kõige juures pessimist, sest tajub et ühiskonda ei saa muuta, sest mass on allaheitlik ja pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale, läheb mandri euroopasse. ,,Chilloni vang" räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Üha rohkem hakkas talle korda minema kreeklaste käekäik
Napoleon Euroopat vallutas. Byron pöördus pärast 3 aastat Inglismaale tagasi, abiellus kauni jõuka naisterahvaga, kuid neil ei klappinud millegipärast. Byronil tekkisid suhted oma poolõe Augustaga. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkub ta varsti Inglismaalt jäädavalt ega pöördu kodumaale enam tagasi. Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond
annaabi.ee 
