Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises. Oluliseks saavad vastassoost sõbrad, tekib demonstratiivne perioodi ülesanne- õppida iseseisvust ja seda, et ära tunda ja tegeleda negatiivsete tunnetega. III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud
MURDEEAS HOIAKUID, ELUFILOSOOFIAT, EESMÄRKE JM. · VÄGA OLULISED ON SUHTED EAKAASLASTEGA (NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG · VARASES MURDEEAS (11-13 EA) SUURENEB KONFORMSUS JA MÕJUTATAVUS EAKAASLASTE POOLT. SÕPRUSSUHTED OMANDAVAD MURDEEAS UUE KVALITEEDI. ENESEHINNANG ON KÕIKUV, STABILISEERUB TAVALISELT 16-18 ELUAASTAKS. SELLEST TULENEB EMOTSIONAALNE KÕIKUMINE NING KONFLIKTID MURDEEAS ON NORMAALSED. · EMOTSIOONIDE INTENSIIVSUS TÕUSEB, MEELEOLUDE KIIRE VAHELDUMINE, ISESEISVUS TUNNETES, SUUR HAAVATAVUS JA TUNDLIKKUS. VÕIMALIKUD PROBLEEMID
Võib asju läbi mängida mõttes – näiteks peast arvutamine 6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsed faasid: *0 - 1 usaldus vs usaldamatus *1 – 3 iseseisvus vs häbi (vanemate toetus ja kiitus!) *3 – 6 initsiatiiv vs süütunne (areneb algatusvõime, peamine arenguülesanne on saavutada kompetentsus olla tegus ja aktiivne) *6 – 12 töökus vs alaväärsus (arenda töökust, võib tekkida alaväärsuskompleks) *12 – 18 identiteet vs rollisegadus (kes ma olen?) *18 – 35 intiimsus vs isolatsioon (luua intiimsuhteid) *35 – 60 loovus vs stagnatsioon *60+ integratsioon vs meeleheide 7. 8. Inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga, sest imikul pole need ühendused ja seosed ajus, mis aitavad välismaailmast tulnud impulsse muljeteks ja mälestusteks vormida välja arenenud. 9. Närvirakk 10. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. 11
konflikte täiskasvanutega, ka eakaaslastega. Väga olulised on suhted eakaaslastega (nooremas murdeeas samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Identiteedi kujunemine: Kellena end tulevikus ette kujutatakse Mida tahetakse saavutada Elukutse valik (murdeea lõpul) Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske
Samastumine 4. 6-12a- USINUS-ALAVÄÄRSUS-pere+sõbrad: sotsiaalsete ja Aluseks uudishimu, ilma piinlikus tundeta. füüsiliste oskuste omandamine, järgi reegleid, võistlusmoment - hirm seksuaalsuse ees, suhteprobleemid, võimu ja 5. 12-18/19a- IDENTITEET-sõbrad,kaaslased: rollisegadus. KES konkurentsi probleemid. MA OLEN?, iseseisvumine, füüsilised muutused, mure oma d) LATENTNE 6-14a-sotsialiseerumine, seksuaalsete koha pärast reaalmaailmas. Samastumine-eristumine. ihade maha surumine, fantaasiad muutuvad 6
Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse - Mida tahetakse saavutada - Elukutse valik (murdeea lõpul) - Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt - Kui identiteedi ei saavutada, tekib rollisegadus ja ärevus Sel arenguperioodil murdeealisel võib tekkida sallimatus teiste gruppide väärtuste suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm.
Ja ometi olen pidanud mitmed Sinu poolt tehtud tööd pidanud ümber tegema ja vabandama ka kliendi ees nii esitatud töö kvaliteedi kui tähtaegade pärast. Kusjuures need on olnud Sinu töölõigud, ja millega ka mina ei saa rahul olla. Sa ütled, et Sina oled boss ja küll Sa ära õiendad.Ma tahan seda tööd teha, aga ..... Kuulamisvastus Tehnika nimetus 8. Nimetage rolliliigid Moreno järgi: 8.2. Milles seisneb: Rollisisene konflikt Rollisegadus - Rolliretro 8.3 Millisel viisil on roll oma erinevates aspektides seotud kontakti loomisega? 9. ENESEKEHTESTAMINE: Andke partnerile teada oma vajadustest ja ootustest. Tehke seda 3-osalise mina sõnumiga- Kõigepealt aga määrake 3-osalise minasõnumi 3 osa: 1. 2. 3. Juhtum 1. Õppejõud on andnud ülesanded, mida tuleb teha grupida koos. Üks kaaslane on ajagraafikust tublisti maas ja seab ohtu kogu grupi töö. PÖÖRDUTE kaasõpilase poole: Juhtum 2
majandusliku jõukuse tase. Mis tahes sisuga täiskasvanud perekonna mõiste täidavad nad on oma valikutes vabad, st jääda vallaliseks, abielluda, elada grupina või samast soost partneriga laste omamine esitab täiskasvanutele aga endiselt kindlad nõudmised. Laps vajab stabiilsust ja selgust, vajab oma tegevuses piiride tunnetust, vajab hästitoimivat perekonda enda ümber. Individuaalsete valikute rohkusega kaasnevad aga vanematel rollisegadus, ebakindlus ja otsustamatus, süveneb egoism, eriti kui täitmata jäävad selleks olulised eeltingimused: enesepeegeldamis- ja läbirääkimisvõime, pereliikme, sh lapse arvestamine endaga võrdväärsena, paindlikkus ning oskus hoida lähedust kui vastastikuse mõistmise ja üksteise vajaduste arvestamise alust. Pereterapeut Kiira Järv ütleb oma kogemuste põhjal koolitustel ja tööl, et täiskasvanud saavad eluga paremini hakkama, kui neil on oma vanematega
Inimeses on kõik olemas et saada täiuslikuks. Jean-Jacques Rousseau kõik on võrdsed ja sünnipäraselt head. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad ta peaks saama vabalt areneda. Lastele ei tohi peale suruda täiskasvanulikke teadmisi. Lapse mõistust tuleb hoida nii kaua laisana kui võimalik. Erik Erikson Usaldus või usaldamatus Autonoomsus või häbi ja kahtlus Initsiatiiv või süü Usinus või alaväärsus Identiteet või rollisegadus Intiimsus või isolatsioon Generatiivsus või stagnatsioon Ego terviklikkus või ahastus Biheviorism. 1909 inimkäitumise põhjus on õppimine ja tingimine. Ükski omadus ei ole kaasasündinud. Egotsentrism maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel. Naiivne realism võimetus eristada maailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmusi nii nagu need omaksin füüsilist eksistentsi.
emotsionaalne kõikumine, tekivad armumised ja seksuaalsuhted. Sotsiaalne ja emotsionaalne – suureneb mõjutatavus eakaaslaste poolt, enesehinnang on kõikuv,suur haavatus ja tundlikus Identiteedi kujunemine - Kellena end tulevikus ette kujutatakse, mida tahetakse saavutada, elukutse valik (murdeea lõpul). Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt. Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus. Sõprus – omandavad uue kvaliteedi. Eelmurdeeas ebapüsivad, varases murdeeas püsivamad kuid samaealised, keskmine murdeiga – mõlemasoolised kambad, hiline murdeiga – tekivad paarid. Võimalikud probleemis murdeeas: 1) Söömishäired – psüühiline häire, ilmneb tüdrukutel, mõjutavad faktorid on eakaaslased ja meedia 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine – uudishimu, eakaaslaste surve, väljakutse
Rollisisene konflikt lapsevanema roll tuleb panna piire ja anda vabadust. Rollidevaheline konflikt üliõpilane, kes kuulub mingisse punti ühelt poolt õpi, teiselt poolt mine peole. Interpositsiooniline konflikt ülemus ja alluv sõidetakse teise rolliootustesse sisse. Raskused rollide eraldamisega. Kokkusobimatud rollid. Rollimuutus. Sisemised raskused rolliuuendamisega. Rolli liiga suureks tegemine pean olema perfektne. Frustratsiooni tekitavad rolliootused. Rollisegadus ei ole võimeline rolle sorteerima. Rolliretro tagasilangus vanasse mugavasse rolli. Rolli ümberpööramine vanema ja lapse roll ümberpöördumine. Rollivägistamine isa rollis laste kuritarvitamine, kuid ka korruptsioon. Rollisokk inimene on rollis, aga ühel päeval saab aru, et selle rollida on nüüd kõik.
Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Täiskasvanuea kriteeriumid: Varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus Identiteedi kujunemine Erik Eriksoni järgi:Identiteedi leidmine, Rollisegadus Marcia järgi: LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON ENNEAEGNE IDENTITEET MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma.
häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs. alaväärsus (kompetentsus) 6-12 a. +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet. Tähtis roll õpetajatel -Alaväärsuse, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet vs. rollisegadus (tõelevastavus). 12-20 a. +Teadlikkus enda tugevatest külgedest, enda aktsepteerimine -Rahulolematus Intiimsus vs. isolatsioon (armastus). 20-30 a. +Terviklikkus lähisuhetes, töös ja peres -Hirm suhete ees, üksindus 7. Uue põlvkonna kasvatamine vs. stagnatsioon (hoolimine). 30-65 a. +Heameel omapoolsest panusest elu jätkamisse -Enda elu tühisuse tunnetamine, ei ole teinud midagi järgmise põlvkonna aitamiseks 8. Ego terviklikkus vs
3) 3-6 eluaasta algatusvõime ja süütunne tahab iseseisvalt algatada asju. Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks. 4) 6-12 eluaasta töökus ja alaväärsus psühhosotsiaalne areng ja ka lihastegevus kuulub sinna. Kui vanemad negatiivselt suhtuvad arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks. Mängulisus asendub töökusega, kohusetunne ja himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta varane ja hiline murdeiga esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta intiimsus ja isolatsioon
Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse
rollide segunemine - ei suudeta erinevaid rolle lahus hoida kokkusobimatud rollid - sama isiku erinevad rollid ei sobi kokku ja seetõttu ei saa neid täita rollimuutus - partneri rollimuutus toob paratamatult kaasa teise partneri rollimuutuse raskused uue rolli täitmisel - ebapiisavad oskused ülemäärased rolliootused frustreerivad rolliootused rollide täitmise häiritus kriitiliste olukordade tõttu rollisegadus - ei ole võimeline erinevaid rolle eristama rolliretro - tagasilangemine vanasse mugavasse rolli rolli ümberpööramine - ootuspärast rolli üritatakse täita selle täiendrollile vastavate mallide kaudu rolli moonutamine - rolli täidetakse selleks sobimatute reeglite järgi rollishokk - rollitäitmine käib üle jõu: "rohkem ma enam ei suuda Rolliga on otseselt seotud vastutus teatud olukordade, asjaolude ja käitumiste eest. Roll on väga tugeva mõjuga
Isa rolllapse kasvatamises Tähtis eduelamus, edu märkamine! Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. Identiteet või rollisegadus Noorukiiga Segadus kes ma olen , miks ma olemas olen ? jne Oluline kellega end samastan. Füüsilised muutused kehas. Distantseerumine vanematest, suhestumine eakaaslastega. Toimub üleminek lapsest täiskasvanuks. Rolli ähmasus ja identiteedi küsimused. Esmased enesemääratlused (kes ma olen? Kellega võrreldes?), mis on omased täiskasvanule. Otsitakse enese olemust läbi füüsiliste muutuste. "Mina" areneb seoses füüsiliste muutustega
eakaaslastega. Oluline on eakaaslaste poolne toetus. Identiteedi kujunemine. On muuhulgas vajalik selleks (metakognitiivsete võimete kujunemine), et saaks kujuneda identiteet. Kes ma olen, milleks kõlban, mida pean oma eluga ette võtma, mida arvata maailmast, pida pidada elus olulisemaks. Alati viidatakse Erik Eriksoni töödele. Ta arvab, et identiteet kujuneb välja just murdeeas põhiküsimus, et aru saada, kes ma olen. Kui sellega hakkama ei saada tekib rollisegadus tuntakse ärevust, ei suudeta valida rolli, otsustada, mis on oluline ja ei ole. Eriksoni seisukohti arendas edasi James Marcia. Pööras tähelepanu rollisegadusele ja eristas mitmeid variante. Erinevus nende käsitluses: Erikson oli seisukohal, et murdeeas peaks selles küsimuses selgusele jõudma; Marcia uurimused (80ndatel) näitavad, et tegelikult päris nii see ei ole. Suures osas teismelistel ei kujune identiteet lõplikult murdeea jooksul välja. Ilmselt mõjutab palju see,
lihastegevus, kordinatsioon. Kui täiskasvanud ei õhuta piisavalt, tekib alaväärsus ja ebaadekvaatsuse tunne. Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada. Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus. Küsimused enda kohta hõlmavad endas sotsiaalseid, töölisi ja religioosseid rolle. Kaks kriisi- identideedi ja enne seda ka suhetekriis. (tujukus, üliemotsionaalsus jms). Siiski see kõik on vajalik. Selles eas ei idealiseerita vanemaid. Ilmnevad negatiivsed omadused ja olud. Teiseks selles etapis võimalik teatud asju parandada. Toimub ühe identideedi mahajätmine ja asendamine täiskasvanu identideediga lapse oma. On võimalik negatiivseid vigu ja asju
Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. aste - noorukiiga (12-20a). Identiteet või rollisegadus. Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism,
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
Varases murdeeas · suurem vajadus autonoomia järele · orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele · enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus · identiteedi otsimine · tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Suhted vanematega Arengulised muutused nii lastel kui nende vanematel; tormi ja tungi periood >muudatuste periood IDENTITEEDI KUJUNEMINE Erik Eriksoni järgi: · Identiteedi leidmine · Rollisegadus Marcia järgi: · LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON · ENNEAEGNE IDENTITEET · MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE SOTSIAALSED REEGLID · sotsiaalsed konventsioonid · moraalireeglid · prudentsiaalsed reeglid · personaalsed reeglid Murdeiga kui riskiperiood, mil alustatakse · Kuritegeliku käitumise · Narkootikumide tarvitamise · Alkoholi tarvitamise · Seksuaalsete suhetega
4. Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi nõudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alaväärsuseni. Selles vanuses tahavad lapsed palju võistelda, ennast proovile panna. Tähtsaks saab VÄÄRIKUS ja väärikustunne. 5. Identiteed või rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab välja pakkuma ideaale. üleminek lapsest täiskasvanuks. Tuleneb rolliähmasus, identiteediküsimus. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanutele. Erikson räägib ka sellest, et see MINA areneb jälle. Füüsiline pool areneb jälle. Oma identiteeti saab korrastada (astuda ühelt rongilt teisele). Võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism, perfektsionalism
1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a. +Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus või häbi ja kahtlus 1,5-3 a. +Eneseusaldus kui "avastamist" julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine 3. Initsiatiiv või süütunne 3-6 a. +Algatusvõime, eesmärgikindlus -Süütunne toiminguist ja mõtteist 4. Usinus või alaväärsus 6-12 a. +Kompetentsusetunne, töörõõm -Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga 12-20 a. +Elu strateegia, rahvuse ja rolli identiteet -Võimatus sobivaid rolle leida 6. Intiimsus või isolatsioon. Varane täiskasvanuiga20-30 a. +Armastuse, seksuaalsuhete ja lähedaste sõprussuhete areng -Hirm suhete ees teistega, üksindus 7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon, isekus. Keskiga 30-65 a. +Tunne omapoolsest panusest elu jätkamisse -Oma toimingute triviaalsuse, elu tühisuse tunnetamine 8. Ego terviklikkus või meeleheide. Hiline täiskasvanuiga.
suur meeskond, kas tugiteenused n olemas. Kas teostajaid on piisavat. Kas on piisav ajavaru v surve ja piirangud nullivad mu töö tulemust. Kas need kõik ressursid on toetavad v on seal puudujääke v piiranguid. Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt jms)* - rollikoormus, kui palju on mingil rollil, erinevaid ülesandeid ja rolliootusi. Kas roll on selge, kas ma tean mida minult oodatakse ja mida minult ei oodata. Rollisegadus on uute töötajate probleem, et mida ma täpselt tegema pean, kuhumaani mu ülesanded ulatuvad. Mida selgem on roll seda enesekindlam on töötaja. Konfliktid nõudmiste vahelised konfliktid , klient ütleb et see ei sobi aga juht ütleb et prioriteet on hoopis teine asi, ehk ma jään kahe nõudluse vahele. Võib olla ka rollissisene konflikt, et kui teen kiiresti siis ei tee täpselt aga kui teen täpselt lähen üle aja.
üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või
õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6. intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu
Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse
See on see vanus, kus lapsed lähevad kooli. Nad hakkavad õppima. Nende tegevus muutub kardinaalselt. Enne oli neil vaba mängutegevus, siis nüüd see tegevus on allutatud kindlale sihile ja ajalimiitidele. Tekib eesmärgipärane tegevus. 5) 12-18 eluaastat Tavaliselt nimetatakse seda perioodi murdeeaks. Märksõnadeks identiteet (kes olen, milleks kõlban) ja vastandina rollisegadus, identiteedi hägusus. See hõlmab endas sotsiaalseid suhteid, tööalaseid, soolisi rolle, millega ennast samastada. Seda etappi võib omakorda jagada kaheks: a) Suhetekonflikt - varajases murdeeas, väljendub emotsionaalselt teravates suhetes autoriteetidega, vanemad, õpetajad. Erikson leiab, et see on paratamatu. See tekib, sest selles vanuses ei idealiseerita oma vanemaid ja ka see, et asemele hakkab tekkima täiskasvanu identiteet ja selleks on vaja teatud distantsi ja
annab edasiliikumise võimaluse, negatiivne lahendus tekitab stressi ja ängistust. Ainult positiivse lahenduse puhul saame rääkida inimese normaalsest arengust. Positiivsed ja negatiivsed lahendused erinevatel arenguastmetel on järgmised: usaldus versus usaldamatus (1. aastani) iseseisvus versus ebakindlus (3. aastani) initsiatiiv versus süütunne (5. aastani) püüdlikkus versus alaväärsus (11. aastani) identiteet versus rollisegadus (18. aastani) intiimsus versus isolatsioon (35. aastani) generatiivsus versus stagnatsioon (50. aastani) ego-terviklikkus versus meeleheide (50+) Positiivne on esimene pool vastandpaaridest. Iga kriisi positiivse lahenduse järel saab inimene tugevamaks uue jõu, uue põhivooruse (väärtuse) näol. Näiteks on kainikuea põhiprobleem püüdlikkus. Kui seda ei märgata ning tunnustust ei järgne, tekib alaväärsus ja käegalöömine. Elu jooksul omandatavad väärtused on:
12. Sotsiaalse identsuse teooria. Identsuse mõiste sarnasus endaga, erinevus teistest. ,,Mina kontseptsioon". Igale grupile kuhu isik kuulub või ei kuulu, annab hinnangu, kas siis positiivse või negatiivse. Hinnang teistele gruppidele antakse lähtuvalt grupist kuhu ta ise kuulub. Grupp võib olla isiku jaoks kas IN või OUT, aga see suhtumine võib aja jooksul muutuda. Identsuse kujunemine ERIK ERIKSON: murdeeas kas * saavutatakse identsus või * rollisegadus: tuntakse end ärevana, segaduses olevana, ei suuda rolli valida. J. MARCIA (80) Eriksoni edasiarendus. Käsitleb detailsemalt identsuse kujunemisel tekkivaid raskusi: 66 · LAIALIVALGUNUD IDENTSUS e. IDENTSUSE DIFUSIOON Vanemad, sõbrad avaldavad survet, segaduses, sest palju valikuvõimalusi. Kas loobutakse identsuse leidmisest või vastukäivad tunded
annaabi.ee 
