Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid.
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev
naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks
Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv.
Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal.
E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2).
ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega · Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid · Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat,
Kuninga ja tema õukondlaste eesmärk otsida uusi ja peenemaid meelelahutus viise Sügavmõttelisust ja tõsimeelsust põlati, hoopis hinnati pealiskaudsust Huvi ei pakkunud ettevõtmised mis nõudsid füüsilist või vaimset pingutust. Rokokoole on iseloomulik: Kunst pidi rõhutama elumõnusid Olema meelelahutaja Aidata unustada muresid Sel ajal levis Euroopas hiinakunst, nii saab rääkida hiinastamisest Kirjelda rokokoo arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti Välisarhitektuuris jäi püsima barokk Rokokoolik siseruum nägi välja Loobuti välisarhitektuuri detailidest siseruumis Seinu hakati hoopis katma paneelidega või peeglitega mille raamistuses hargnesid lilledest, okstest kaunistused Värvidest eelistati heledaid tooneja hõbedat See kõik pidi mõjuma väga võluvalt intiimselt Skulptuuridest oli moes pisiplastika (eriti
Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E
pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused alates rõiva ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. 2) Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal?
Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse
Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. · Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest
Teosed olid lihtsad, selged, aga samas kerged, graatsilised, elulähedased. Põhiliselt tehti portreid ja monumente, kuid mitmed neist on hävinenud. 18. sajandi keskpaiga tuntumaid skulptoreid oli Etienne Maurice Falconet (1716-1791). Läbi aegade üks kuulsamaid prantsuse skulptoreid on Jean Antoine Houdon. Tema loomingule on eriti iseloomulik nii lihtsus kui ka loomulikkus ja sarmikus. Kõrgklassitsism skulptuurides Prantsuse ampiirajastu skulptorid ei saavutanud nii suurt kuulsust kui maalikunstnikud või arhitektid. Tööd oli palju, sest antiigivaimustuses püstitatud võimsaid hooneid ja võidukaari kaunistati just skulptuuridega. Samas jäid need ehitise enda imposantsuse varju. Olulisemad skulptorid olid Joseph Chinard (1756-1813) ja Antoine Chaudet (1763-1810). Inglise klassitsismi-aja tuntuim skulptor oli John Flaxman. Itaalia raidkunst kõrgklassitsismi ajastul - see on Antonio Canova. Venemaal olid kuulsad Stepan Pimenov ja Vassili Demut- Malinovsk.
...................................................11 4.ROMAANI ARHITEKTUUR..............................................................................................................13 5.GOOTIKA............................................................................................................................................15 6.RENESSANSS......................................................................................................................................17 7.BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................19 8.KLASSITSISM.....................................................................................................................................22 9.NÜÜDISAEGNE MAAILM 20 saj. ARHITEKTUUR.....................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................
· Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale
seelikud, kõrged soengud. Hügieen ja pesemine ei olnud moes, halb lõhn peletati eemale vürtsi kottidega. Clodion oli tuntuim prantsuse skulptor, kujutas nümfe ja faune. Maalikunstis muutus kõik kuninga maitse järgi, osad ei olnud sellega nõus ja näitasid oma rahulolematust. Üks leer oli poussini pooldajad ja teised rubensi pooldajad. Esimesed pidasid kinni reeglitest, teised toetasid vabamat käsitluslaadi. 18.saj pääsesid nemad soosingusse ja toetasid uudsust ja spontaansust. Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline.
Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a. Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetria taotlusest
saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne. · Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin- Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist.
Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus,
Mälestussammaste püstitamise kultuur kujunes Roomas, monumente püstitati peamiselt väejuhtidele ja keisritele. Need koosnesid alusest ehk pjedestaalist ja sellel paiknevast figuurist. Maal Rooma maalikunst on maailmale kõige paremini tuntud seinamaalingute põhjal, mida on väga arvukalt leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus. Valitses looduslähedane laad, suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi, kasutati valgust ja varju ja suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks
liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr.
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist
saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne. · Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin- Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist. 03.12.2012 · Impressionism: 19. sajandi u 70, 80ndad aastad. Osad kunstiajaloolased alustavad moodsat kunsti impressionismiga, enamus siiski 20. sajandiga. Impressioon- mulje. Olid peamiselt loodusemaalijad, nende arvates ei olnud kestvaid olukordi, iga hetk muutus valgus ja vari. Kunstnik sai maalida ainult mööduvat muljet. Maalisid vabas õhus. Pleinairisme- vabaõhumaal
jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod, paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised, kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri detailid, seinast eemal poolsambad ja pilastrid, antiikaegne kreeka templi otsavaade, ümarkaar. Maal- omanäolised maalikunstnikud, kunstniku isikupära sai oluliseks. Suur osa maale usuteemad, tuli ka antiikmütoloogia teemad, portree maalid profiilis. Masaccio oma freskodega saavutas inimlike tunnete väljenduse, milist varem polnud veel nähtud "paradiisist väljaajamine". Boticelli-primavera-tegelased kreeka, rooma müütidest keskel venus, pea kohal poeg cupito, venuse sünd- merevahust sündinud aphrodite. Neis on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal.
aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid. Arhitekte: Herbert Johanson: Prantsuse lütseu m Westhol mi gü mnaasium. Edgar Johan Kuusik: Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga) Individuaalelamu (Kersoni villa) Nur me 40. Olev Siinmaa: Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga) Siin maa enda maja Pärnus Kalevi 1a. ROKOKOO Üldiseloomustus Ro ko koo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suure ma tähtsuse o manda rokokoo vaid m õnel maal Prantsus maal, Inglis maal, Saksa maal. Rokokoo on e esk ätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on e esk ätt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole o mane suure m kergus, õrnus, graatsia, m änglevus. Värvidest e elistab rokokoo hele kollast, helesinist, õrnroosat. Sisekujundus
kompositsioonidel on barokipäraselt dünaamiline ülesehitus. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe. Kui selline, ülivohav laad võib praegusaegsetes vaatajates mõnikord isegi võõrastust tekitada, siis Rubensi portreed erutavad vaatajat tänapäevani. Eriti just pildid kunstniku abikaasast, noorest Helene Fourment'ist õhkuvad erilist inimlikku soojust. Piltidel olid hästi vormikad ja täidlased inimesed. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tüsedus saavutatigi.Tema maalidel kolme nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. · Pilet 7 1
CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti tüüpe lihtrahva hulgast - mustlasi, pillimehi, joodikuid ja kaardimängijaid. Ka religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulisena, ilma aupaisteta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
