Kaubamaja, mis valmis aastal 2005, Plasku, mis valmis 1998 ja Tasku, mis valmis 2008. Joonis 7. Hoonestruktuur tänapäeval võrreldes aastaga 1920 2.3. Struktuur kaasajal Minu piiritletud kodukandis on mitmeid haljasalasid (Joon. 8), kuid mitte kõik ei ole aktiivselt kasutuses ka rekreatsioonialadena. Peamisteks identiteeti määravateks haljasaladeks on just 1940-ndatel tekkinud suured rohealad, mida kasutatakse peamiselt liikumisteedena. Kõige sagedamini kasutatavad rekreatsioonialad on jõeäärsed alad, eriti Atlantise kõrval olevad muruplatsid, Kaubamaja kõrval olev mänguväljak ning botaanikaaed. Minu kodukandist välja jäänud tähtsad rekreatsioonialad on veel kindlasti Toomemäe ning ülejäänud jõeäärsed alad. Joonis 8. Rohelisega on tähistatud olulised rohealad Tähtsamad liikumisteed motoriseeritud liiklusel on Riia ja Turu tänavad ning Vabaduse puiestee (Joon. 9). Jalakäijatele ning jalgratturitele on olulised kindlasti Küüni ja
plats autotee ääres. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoonestusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Nn suuremad üldkasutatavad rekreatsioonialad on mõeldud lähimatka-, tervisejooksu, -suusatamise ja mäng ala ning looduselamuste võimaldamisele. 15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala või piirkondlik mänguplats. Kasutatakse igapäevaselt. 16. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn ühiskasutusega haljaid virgestusalasid tiheasulates?
Näiteks metsandusel ning mäeeraldistel on tugevaim negatiivne mõju, neile järgnevad teedevõrgustikud ning paisjärved. Maakasutusviiside vastastikused suhted Erinevate maakasutusviiside osatähtsus ning nende omavahelised suhted on varieeruvad. Rasked maakasutusviisidel on negatiivsem mõju ka teistele maakasutustele. Näiteks metsandus ning kaevandamine elimineerivad vähemal või rohkemal määral turismi ning põhjapõtrade karjatamist. Samas looduskaitse ning rekreatsioonialad säilitavad ajaloolisi vaatamisväärsusi. Ökosüsteemi teenuste jaotus Olenevalt sellest, milliseid näitajaid aluseks võetakse, saab ka ökosüsteemi teenuseid jaotada. Metsandus ning kultuurilised teenused: konflikti pärinemine Tundra metsad toodavad mitmesuguseid teenuseid: puitu paberi jaoks, pelgupaika põhjapõtradele, ning ulukeid jahimeestele. Nad viivad läbi süsiniku sidumist, hoiavad kohaliku mikrokliima stabiilsena ning ennetavad erosiooni teket. Kultuurse ökosüsteemi
väiksemad rohelised alad ehk nn rohelised taskud 64. 1) platsid, väljakud, pargid, skväärid (haljakud), kus toimub sundimatu tegevus ja mis on üldiseks kasutamiseks (pole suunatud ühelegi kasutajagrupile); 2) virgestus- ehk lähirekreatsioonialad (igapäevaseks kasutamiseks) elamupiirkondades: a. elamugrupi lähimängu- ja ühiskasutusega alad; b. naabruskonna (lähikonna) või linnaosa (asumi) mängu- ja rekreatsioonialad; c. linnaosa (asumi) spordirajatised ja lähimatkaalad; 3) puhkealad ehk vabaõhurekreatsiooni- ja väljasõidualad (kasutusel pikema vabaaja olemasolul) tiheasula elanikkonnale; 4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad); 5) kergliikluse teedesüsteem, mis liidab eelnimetatud alasid 65. 1) tuulekaitsetsoon 2) ventilatsioonitsoon 3) värske õhu tekke alad 4) filtratsiooni ehk
annaabi.ee 
