Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt;
regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad) 41. Paiga geograafilise asendiga seotud absoluutsed ja relatiivsed omadused Reljeef, aluspõhi, kliima, veestik, mullastik, taimestik ja maastiku iseloom 42. Asula erinevad suuremad alamstruktuurid lisaks rohestruktuurile. Materjal: Asula- ehk kohaanalüüs olemus ja meetodid tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur ruumistruktuur rohestruktuur ehk haljastu hoonestusstruktuur krundistruktuur 43. Genius loci olemus kolm põhikomponenti Kolm põhikomponenti: paiga füüsiline ülesehitus (elementideobjektide struktuur); inimeste tegevused (nt kalmistul, hiiemäel, kiigeplatsil); paika kasutavate inimeste mõttelaad ja väärtushinnangud. 44. Kohaanalüüsi tegemise eesmärgid - tuua esile asulale iseloomulikud omadused; - selgitada nende omaduste tausta;
· Geograafilisest asendist · Funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga · Füüsilise vormi ja struktuuriga · Mentaalse tajutavusega 72. 73. 74. Absoluutsed omadused konkreetsed, mis seonduvad paiga endaga. Relatiivsed omadused situatsioonist tulenevad omadused. 75. Asula alamstruktuurid: · Tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur · Ruumistruktuur · Rohestruktuur ehk haljastu · Hoonestusstruktuur · Krundistruktuur 76. 77. 1) paiga asula ajalooline areng mõjurid ja arenguetapid 2) asula loodus ja maastik paigale omased absoluutsed omadused 3) asula struktuurid paiga asulasisese inimtekkelise füüsilise keskkonna ülesehitus 4) hooned ja teised üksikelemendid paiga asula füüsilise identiteedi võtmeobjektid 78. 79
• rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; • jmt Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas. Rohestruktuuri peamiseks eesmärgiks on kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja võimaldada elanikele olla kontaktis loodusega nii lähi- kui kaugemate rekreatsioonialade kaudu. Rohestruktuur mõjutab ka kohalikku kliimat ja inimeste ning muu eluslooduse igapäevast elukeskkonda. Rohestruktuuri tähendus kohalikule kliimale ja õhukvaliteedile 5.6.1. Tiheasula “tervis” Tiheasula “tervis” sõltub mitmel põhjusel rohestruktuuri elementidest. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos. Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Rohealasid võib siin jagada funktsioonide järgi viite klassi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
