Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NIKOTIIN (0)

1 Hindamata
Punktid
NIKOTIIN
Mis on nikotiin?
● Nikotiin on alkaloid ,mis on leitav 
maavitsaliste sugukonna taimedest.
● Nikotiini leiab eriti  tubakast  , vähemal 
määral tomatist,kartulist ja paprikast.
● Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa 
lehtedest.
● Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud 
ka mitmetele putukamürkidele
● Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis 
lahustub kergesti vees.
● On väga laiaulatuslik mürk organismis.
● On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel 
sõltuvuse.
● Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg 
nikotiini.
● Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks 
inimese !!!
Kuidas mõjub nikotiin inimesele ?
● Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana.
● Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,
inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja 
näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on 
lühiaegne.

● Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele.
● Krooniline nikotiinimürgitus avaldub veresoonte 
kahjustusena,südametalitluse,seedehäiretena ja ning 
köhana.
Ägeda nikotiinimürgituse tunnused:
● Külm higi
● Peavalu,peapööritus,silme eest mustaks minemine
● Võib olla raske hingata
● Võib iiveldada,ajada oksele ja kõhuvalu
● Meeltesegadus
● Unisus
●  Krambid ,teadvuskadu
Miks on raske suitsetamisest loobuda ?
Nikotiin on tugev sõltuvuse tekitaja.See oleneb ajus 
paiknevates nn. nikotiiniretseptoritest:
● mis võtavad vastu keemilisi signaale ;
● mis on ajus olemas juba enne, kui aju on olnud 
kontaktis nikotiiniga ;
● mille arv harjumussuitsetajatel suureneb,sest on vaja 
saada suuremat nikotiiniannust;
● Mida ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida, 
vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele 
signaalidele;
● mis paiknevad aju neis piirkondades, mille ülesandeks 
on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus 
tunnet .
Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest 
loobumist ?
20 minutit möödudes
● Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. 
Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks.
8 tundi hiljem
● Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus 
taastub .
1 ööpäeva möödudes
● Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud.
2 ööpäeva möödudes
● Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud.
1-12 kuud hiljem
● Taastub hingamisteede ripsepiteel ,röga liigub üles poole 
ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb 
samuti ka nakkuse risk, erksam ,vereringe paraneb.
5 aastat hiljem
● Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja 
söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra.
10 aastat hiljem
● Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui 
mittesuitsetajatel.
15 aastat hiljem
● Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui 
mittesuitsetajatel.
Nikotiin ravimiks
● Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina ,kuna 
suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet,
vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni.
● Suitsetamine ka lõõgastab
● Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus 
on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine.
● Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa.
● Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, 
seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet.
Gaasid ja tõrv kahjustab
● Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas , mis 
ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv.
● Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva 
hemoglobiiniga ,ja nii tekib methemoglobiin , mis on 
suures koguses surmav .
● Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini 
koha, on inimene pidevas hapniku näljas.
● Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus,
väsimus, peavalud ,mälu halvenemine ja võib tekkida ka 
impotentsus.
● Keemiline valem:C10H14N
● Nomeklatuurinimetus:(S)-3-(1-Metüül-2-
pürroli-dinüül)püridiin
● Molekulmass:162.23 g/mol
TÄNAN TÄHELEPNU
                EEST !

Vasakule Paremale
NIKOTIIN #1 NIKOTIIN #2 NIKOTIIN #3 NIKOTIIN #4 NIKOTIIN #5 NIKOTIIN #6 NIKOTIIN #7 NIKOTIIN #8 NIKOTIIN #9 NIKOTIIN #10 NIKOTIIN #11 NIKOTIIN #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristo ots Õppematerjali autor

Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest.


Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast.


Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest.

•Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele

Sarnased õppematerjalid

NIKOTIINI ETTEKANNE
12
pptx

NIKOTIINI ETTEKANNE

NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? · Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. · Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,inimene

Keemia
Nikotiin
2
docx

Nikotiin

Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees.

Keemia
SUITSETAMINE
10
odt

SUITSETAMINE

Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele . Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees

Bioloogia
Stimulandid
9
doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.

Psühholoogia
Sigareti koostis
4
docx

Sigareti koostis

Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub

Inimeseõpetus
Suits
11
odt

Suits

Toime ­ nikotiinisõltuvus, suuõõne haigused (vähk, hambakaaries jt), pankrease vähk, diabeet, SVH SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini.

Bioloogia
Suitsetamise ebatervislikkus
12
docx

Suitsetamise ebatervislikkus

Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni.

Tööohutus ja tervishoid
Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil
86
docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias).

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun