AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
Nottebohmi kaasus Kas Saksa või Lictensteini kodanik?) Suveräänne võim suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See nõuab teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu. Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus. 2. Riik kui juriidiline isik see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus. Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus. Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
09.13 · 1932 aastani oli olnud 23 valitsust kui üks võim kinnistub, võib olla ka samas probleem. Kuid ka kiire vahetumine on halb, sest ükski ei jõua oma võimu kinnitada. Rahulolematus rahva seas oli väga suur. Sellega kaasnes rahva tüdimus ja pettumus demokraatiast. Kõige olulisem oli see demokraatlik legitatsioon. Tasakaalus välja lakkas toimumast. · Põhiseadus oli nö süüdi, tuli hakata ette valmistama põhiseaduse muutmist. Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fasistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud
2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib
piiritletud rahvusvaheliste lepingutega või kujunemislooga), rahvas (füüsilistest isikutest ühisuse liikmed, kelle vahel on loommulik side (genuine link)), võim (enesekehtestus nii sisse- kui ka väljapoole) 2. Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust) 3. Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid, demokraatiateooria, riigi allakäik, riik rahvusvahelises suhtlemises; uurib, millised eeldused on soodsad demokraatia tekkimiseks ja püsimiseks. 2
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA! Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (politseinik nt pole juriidiline isik, vaid füüsiline isik) Õigusvõime võim olla õiguste ja kohustuste kandjaks Pädevus mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a
Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud eelnõuga nõus, siis võis ta 2 kuu jooksul koguda rahva allkirju ja sellega esile kutsuda rahvahääletuse). 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 Riigipeaks riigivanem, Vabariigi Valitsuse eesotsas. Mõlemad sõltusid RK usaldusest Eksiteerisid rahvahääletus ja rahvaalgatus. RA oli seotud kohustusliku RHga. RA korras sai eelnõusid algatada 25 000 kodanikku. PSi sai muuta ainult RHil. See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta):
12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas
(nt haldusõiguslik suhe) Sotsiaalse normi funktsioonid on reguleerimine, koordineerimine, stabiliseerimine ja sotsialiseerimine. 3. Riigi määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle ülesannetest) Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust). Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): ● füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) ○ riigikaitse (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) ○ avaliku korra kaitse ● õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine) ○ õigust mõistab ainult riik (kohus), ja seda ei saa kellelegi teisele edasi kanda ● sotsiaalne kaitse
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus
avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister
Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19
leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping
võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ)
Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi
soorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseteks põhiõigusteks, ja võrdsuspõhiõigusteks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ühest põhiõigussättest võib tuleneda eri liiki põhiõigusi, näiteks §-s 32 sisalduvad vähemalt järgmised põhiõigused: põhiõiguste adressaatide riivete eest kaitsev tõrjepõhiõigus, põhiõigus korraldusele ja menetlusele, et seadusandja looks piisava omandiregulatsiooni, kaitsepõhiõigus omandi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest ning võrdsuspõhiõigus omandi võrdsele kaitsele. Vabadus- ehk tõrjepõhiõigused on õigused mittesekkumisele isiku vabadussfääri. Nende sisuks on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning isiku õigus riigilt nõuda, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
