Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigikogu kokkuvõte.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigikogul, liisa, vikat, esinduskogu, riigieelarve, järelevalve, esindamine, mandaat, õigusaktid, hääletama, täisealine, välismaalaneSeadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid, muud valitsusasutused. 7 RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine
· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks; 3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks; 4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; 5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik,
Seadusandlik funktsioon - Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59) - võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS § 65 p 1) Kontrollifunktsioon - kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle - Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole (PS § 74) - uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS § 71 lg 1) - riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6) - umbusaldamise avaldamise õigus (PS § 65 p 13, § 97) Valimisfunktsioon - valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 (PS § 65 p 3) - annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65 p 5) - nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS § 65 p 7)
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud.
PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest. Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis.
Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel. VVK RVT Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev ● Valimiste aluspõhimõtete järgmine ● Valimiste seadusekohase korraldamise ● Järelevalve valimiste korraldajate üle tagamine ● Kandidaatide registreerimine ● Elektroonilise hääletamise korraldamine ● Üleriigiliste hääletamis- ja ● Järelevalve valimiste korraldajate valimistulemuste kindlakstegemine tegevuse üle ● Kaebuste läbivaatamine ● Valimisseadustest tulenevate ülesannete
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali
presidendil on ainult esinduslik roll. Küll aga, kui president ei suuda esindada riiki korrektselt, ehk ta rikub riigi mainet kuidagi, siis minu arvates peaks olema võimalik presidenti ennetähtaegselt tagandada. Nii ka Eestis. Tagandamise kord peaks olema järgmine: Vabariigi valitsus avaldab umbusaldust ja kui siis Riigikogu otsustab Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. 8. Eesti presidendi põhirollid (tasakaalustaja, riigikaitse kõrgeim juht, välismaal esindamine, rahvuslik ühtsus, kriisides toimetulek) ja arutlus nende täitmisest. V: Tasakaalustaja: vetoõigus Vabariigi president saab seaduse tagasi lükata. Kui Riigikogu siiski otsustab tagasi lükatud seaduse vastu võtta, on presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, et tunnistada seadus põhiseadusega vastuollu. Kui Riigikohus ei tunnista seda seadust põhiseadusega vastuolus olevaks, siis peab president ikkagi selle seaduse vastu võtma. Kõrgete ametiisikute ametisse
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid
8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister; 10 ) regionaalminister; 11) siseminister; 12) sotsiaalminister; 13) välisminister; Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 25
Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. 2.4. Teised õigusaktid Peamiseks seaduseloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID
põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust." 6. EL õiguse ülimuslikkus Riigikohtu lahendite pinnalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakseEuroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euro kasutuselevõtu kohta antud arvamuses leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 11. mail 2006 järgmist: Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende
tähendust, mis otseselt on tuletatud põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahvist 1: 1. Juba EL astumisel tuli kontrollida, kas me tohime sinna astuda tulenevalt põhiseaduse aluspõhimõtetest. Kui need poleks lubanud EL astuda, ei oleks tohtinud ka seda teha. 2. Iga uue EL lepinguga ühinemisel peab kontrollima, kas see leping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. 3. Kui EL, eeskätt selle õigusaktid ja ka muu tegevus, enam ei vasta meie põhiseaduse aluspõhimõtetele, peab Eesti EL-ist lahkuma. Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete loetelu on pakkunud välja Riigikogu põhiseaduse komisjoni poolt moodustatud töörühm. Töörühm loendas 10 põhimõtet, nende käsitluse järgi on aluspõhimõtete loetelu mitteammendav: 1. Riigi rajamine vabadusele, õiglusele ja õigusele 2. Rahva suveräänsus 3. Sisemise ja välise rahu kaitse 4
konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised. 13. Kas USA president valitakse otse? 2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
4) Valimiste perioodilisus- peavad toimuma korrapäraselt 5) Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse 6) Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale 7) Kaudsed valimised- kaudne valijameeste kaudu Valimised Eestis Riigikogu valimised Valitakse iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Viimased olid aastal 2015. (1) Riigikogul on 101 liiget. (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (3) Igal valijal on üks hääl. (4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel. President võib välja kuulutada ka erakorralised valimised: Kui riigikogu ei suuda enne 1. märtsi eelarvet kinnitada/ vastu võtta Kui riigikogu ei suuda peaministrit ametisse kinnitada Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest
peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 12. märtsil 1934 vastu dekreedi(määrus) kaitseseisukorra kohta. 1934. aasta sügisel kutsuti Riigikogu veelkord kokku erakorraliseks istungjärguks, kuid saadeti seejärel kohe laiali. Kuni 1938. aastani Riigikogu enam kokku ei kutsutud (,,vaikiv olek"), kogu selle aja valitses riigivanem Konstantin Päts dekreetide abil. Erakonnad kaotati, erandiks jäi 1935. aastal moodustatud Isamaaliit. Igasugune esinduskogu puudus Eesti riigis rohkem kui kaks aastat. 1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget 5 aastaks), riigipeaks sai
tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. (6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha,
endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget)
Kuigi bolsevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolsevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on
II OSA. EKSAMITÖÖ KOOD Ühiskonna majandamine (10P) VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p 1. koduvaluutakursi alandaminevälisvaluutadesuhtes- Devalveeriline 2. keskmisehinnatasemesuheSKP-sse-Inflatsioon 3. keskmisehinnatasemelangus-Devalveerimine 4. keskmisehinnatasemestabiilsus-Inflatsioonimäär 5. keskmisehinnatasemeprotsentuaalnemuutusbaasperioodigavõrreldes-Inflatsioonimäär 6. keskmisehinnatasemekasv- Inflatsioon ,,,,,inflatsioon .....devalveerimine ......inflatsioonimäär VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja langetamine). 2p 1
24) Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele? Õigus on riigi abile vanduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral 25) Kelle kontrolli all on töötingimused? Töötingimused on riigi kontrolli all 26) Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast? Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast 27) Kelle järelevalve all on hariduse andmine? Hariduse andmine on riigi järelvalve all 28) Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse? Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi 29) Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele? Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuse üldhariduskoolides õppemaksuta
1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1.9 Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest. Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis.
Uhelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on põhiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseaduse ülimuslikkus Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhisedusega kooskõlas. Eesti vabariigi põhiseaduses väljendub see põhimõte eelkõige §3 lõike 1 esimeses lauses Põhiseaduse struktuur Preambul riiklikuse aluspõhimõtted Põhiõigused Riigiorganisatsiooni sätted Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis (§-d 161- 168) Oigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul (21
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).
1992 põhiseaduse vastuvõtmiseks ja 2003 põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmiseks, mis lubas kuuluda EL. Siis oli ka küsitlus (tulemus pole siduv) EL astumiseks. Põhiseadus ei luba välislepingut rahvahääletusele panna (§ 106). Riigikogu otsustab nii hääletusele pandava küsimuse, hääletamisele pandava eelnõu kui ka hääletamise korraldamise. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku korral ei sõltu vastusest Riigikogu mandaat ja erakorralisi valimisi ei saa tulla. Kui rahvas lükkab tagasi eelnõu, siis on mandaat läbi ja erakorralised valimised. Mõningaid põhiseaduse peatükke saab muuta ainult rahvahääletusega, vt § 162 (miks?). Eestis ei saa vastandada riigipea rahvast parlamendile, nagu nendes riikides, kus rahvahääletuse otsustab riigipea. Kui rahvahääletusele pandud eelnõu kukub läbi,
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia sil
Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletusel 2003.a. heaks kiidetud "Põhiseaduse täiendamise seadusest" tulenevalt on ülimuslikud põhiseaduse suhtes ka Euroopa Liidu õigusaktid. Euroopa Liidu õigusaktid ei tohi vastuollu minna PS preambulas deklareeritud põhiseaduse aluspõhimõtetega. 2.Eesti konstitutsiooniline areng. Eesti Vabariigi konstitutsiooniliste aktide süsteemi kuulub kõrvuti eri aegadel kehtinud põhiseaduse tekstiversioonidele ka rida riigiõiguslikke avaldusi, deklaratsioone, välislepinguid ja muid riigiõiguslike alusdokumente, mis annavad põhiseaduses sätestatud mõistetele sisu ja tähenduse.
paneb istungi juhataja hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. - (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) "Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites" Demokraatia nõue rahvatahet ei tohi takistada ega moonutada keegi (sh fraktsioon, erakond ja valija) ja midagi (nt. valimiseelsed lubadused) ei tohiks takistada, mõjutada saadiku rahvatahte väljendamisõigust; "Riigikogu liige on puutumatu"
annaabi.ee 
