Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhia Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhias on kõige kõrgemal kohal Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest.
· Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärk · On asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. · Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Eesti Punase Risti teenetemärk · Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. · Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Maarjamaa Rist · On asutatud 1995. aastal
osalema rahvusvahelistel missioonidel. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus ajateenistusest loobuti juba mitukümmend aastat tagasi, on esinenud probleeme vajaliku kaadri leidmiseks Lähis-Ida missioonideks. Eriti praegusel ajal on oluline ka rahaliste kulutuste osa. Palgaarmee ülalpidamine ning väljaõpetamine rahuajal ei oleks otstarbekas. Kulutused ajateenistuse jaoks aga tasuvad end ka pikemas perspektiivis, et saada meeskondi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks ning kui tekib vajadus mobilisatsiooniks. Rahvusvahelise koostöö võimaluste tõttu (nt NATO) ei ole otstarbekas ka õpetada välja elukutselisi sõjaväelasi kõikide kaitseväe erialade jaoks. Kuna ajateenistus on Eestis seotud veel ka traditsioonidega ning levinud arvamusega, et iga mees peab olema läbinud ajateenistuse, pooldan ka mina ajateenistuse säilimist. See annab Eesti riigikaitse süsteemile tugeva aluse ning ohu korral on reservvägi alati olemas.
põhialused ja korralduse • Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused, samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel • Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega kehtestatakse riigikaitselised sundkoormised ning nende määramise ja täitmise kord • Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (PS § 124 lg 1) • Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras (PS § 124 lg 2) Riigikaitse juhtimine • Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi
Mõned vangid on tõesti selle toidu ära teeninud, sest neil on võimalus omandada haridust või teha tööd, aga samas mõni teine vang ongi selle peal väljas, et saada tasuta toitu ja ööbimis kohta. See raha, et vange toita tuleb maksumaksjatelt, kes peavad igapäevaselt tasuma erinevaid makse. Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan. Tänu kaitseliidule on antud võimalus inimestele, kellel pole võimalik mingil põhjusel sõjaväes käia. Kaitseliitu saavad astuda kõik, kellel on soovi, et tagada heaolu enda lähikondlaste seas. Eestis toimus 1.juulil 2010.a. üleminek digitaaltelevisioonile
a iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks.Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi. VALGETÄHE TEENETEMÄRK:on asutatud 1936.a Eesti rahva Vabadusvõitluse mälestamiseks,antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teete tunustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.Sellel on 7 klassi. KOTKARISTI TEENTEMÄRK :asutati 1928.a kaitseliit iseseisvuse 10 aastapäeva puhul antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.Sellel 8 klassi. Riiki juhitakse ministeeriumide kaudu.Selle töö järjepidevuse tagab kantsler.Lisaks peaministrile ja ministritele võtaab valitsemisest odsa riigikantselei juht riigisekretär.Seaduse järgi on riigiaparaadi osaks ka maavalitsused eesotsas maavanematega.Nnede ül.on esindad valitsust maakonnakeskustes,tuues sellega riik inimestele lähmale. Ministeeriumide allasutused on ametid. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded.
Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu., kuid ei piira kauba kogumahtu. Mahulised piirangud kehtestatakse kaupadele kvootide ja litsentsidega. Kvoot- määrab kauba sisse või väljaveo koguselise või hinnalise limiidi Litsents määrab konkreetsed ettevõtted, kes võivad mingeid kaupu teatud perioodil sisse- või välja vedada. Eksporditõke- keelustab või piirab mingi kauba väljavedu. (kunstiväärtused, relvad vms.) Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega. Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk-soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteke, kuid kasutatakse palju. Ebaausa konkurentsi võtete hulka kuulub ka dumping- kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul. Tollimaksude vältimiseks võib mingi riikide rühm sõlmida tolliliidu (liikmesriigid kaotavad
· üldise eesmärgiga, kõikidele maksudele omane diskaalne eesmärk. · erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon · maksumäära alusel 7.Majandusliku sisu järgi: · tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist · omandimaksud, mis on seotud vara omamise, haldamise, valdamise ja muu taolisega. · tarbimismaksud, maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist jmt. Maksud ja koormised Tuleb kahest seadusest: 1. riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorra väljakuulutamisel 2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel Trahvid on rahalised, erinevalt maksust on trahvi peamine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastastest tegevustest või korduvatest rikkumistest. Riigilõiv, maksja saab midagi vastu, kas mingid dokumendid või talle osutatakse mingit teenust. Printsiibid: kuluprintsiip ja ekvivalendiprintsiip
olemisega või vara püsimisega(maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 5 Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond. Trahvirahad lähevad riigi eelarvesse.
loomapidamismaks). 3. Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks). MAKSUD JA KOORMISED Koormised Koormised Töötuskindlustus Trahvid Pensionikindlustus Riigilõiv Sotsiaalkindlustus Maksud (sundk, töötusk, pensionik, Koormiste mõiste tuleb 2st seadusest. 1. I seadus on riigikaitseliste ja sundkoormsite seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorraväljakuulutamisel. Sundtöö, sundmajutus, sundtransport. 2. Eriolukorral -Mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused hea korra ja päästetöödel. Erinevalt maksust on trahvi pealmine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastasest tegevusest või korduvatest õigusrikkumistest. Riigilõivule on vastuteene. Maksja saab vastu mingi dokumendi nt või osutatakse mingi teenus
erariietel Kaitseliidu eraldusmärki; 7) aitama politseid ning päästeasutust üldsusele ohtlike juhtumite puhul avaliku korra jaluleseadmisel ja kurjategija tabamisel ning õnnetuste korral; 8) viivitamata teatama oma pealikule igast teost või kavatsusest, mis on suunatud Eesti iseseisvuse või tema põhiseadusliku korra vastu; 9) osalema kehtestatud ulatuses ja korras Kaitseliidu sõjalises väljaõppes, riigikaitseliste ülesannete täitmises ning muus Kaitseliidu tegevuses. Kaitseliidu liikmeks olemine ei vabasta isikut kaitseväeteenistuse kohustusest. Kaitseliidu tegevliikmel on õigus hoida ja kanda Kaitseliidu poolt talle väljaantud ja isiklikke relvi, erivahendeid ning laskemoona. Riigi poolt Kaitseliidule antud relvad kantakse Kaitseliidu riigirelvade registrisse. K . Kaitseliitlase isiklik relv käesoleva seaduse mõistes on Kaitseliidu
riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. Riigikaitse Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks. Veendumustest sõltumata on kõik Eesti kodanikud kohustatud kaitsma riigi iseseisvust. Kaitseväeteenistuse alternatiiviks loodud asendusteenistus on võimalus mitte tegutseda teiste inimeste tapmisele kaasa aitaval viisil. Võimalik on näiteks asendusteenistujaid
Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi. Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi. Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi. Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi. Maarjamaa Rist on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid Eesti Vabariigile
Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks) Maksude eristamine koormistest. 1. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 2. Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõja seisukorra väljakuulutamisel ja need koormised on kõik mitterahalised. Koormisteks võib olla sundtöö, -transport,- majutus. Võib tekkida ka eriolukorra seadus, mille kohaselt rakendatakse isikuid kohaliku omavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Nt lume koristamine. 3. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida, mõjutada isikut lõpetama
Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Maarjamaa Risti teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärgi antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Eesti Punase Risti teenetemärgi antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. 11. Võimu teostamine ja avalik teenistus Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides. Avaliku teenistuse eetika on avaliku võimu teostajatelt nõutavate väärtuste ja põhimõtete kogum. Avalik teenistus on:
RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID riigile osutatud teenete eest, 1. Vabadussõja rist 1919 (saksa orduristi motiiv) 3liiki, 2esimest sõjaväelastele. Viimased jagati 1924 aastal alates 1925 ei anta enam. 2. Eesti-Punase Risti Teenetemärk -1920l asutati, rahvale huvides osutatud üldkasulike teenete ja elude päästmise eest, 6klassi. 3. Kotkaristi teenetemärk- kaitseliit 1927a musta värvi on 8 klassi sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. 4. Valgetähe teenetemärk- kultuuritegelastele1936. Riigiteenistuses või omavalistuses osutatud teenete tunnustamiseks 5. Maarjamaa Risti teenetemärk -1995 taasiseseisvuse auks on 6 klassi välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid EV- le. 6. Riigivapi teenetemärk-1936 tal on 6 klassi ja on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Teenetemärgid ketiga - kett on presidendi ametitunnuseks, neid on 2tk, üks Moskvas, teine presidendil.
statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2.1 Üldaktid Mõistete ja terminite seose osas: üldakt=normatiivakt=õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadusetud. Üldaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1. nad sisaldavad õigusnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt. riigikaitseliste sundkoormiste seaduse §24 lõikes 2 on sätestatud: veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19: õigisvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlusedlahendatakse kohtu korras); 2. üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja
KINDLUSTUS RIIGILÕIV SUND- KINDLUSTUS Ringis välja toodu koormiste tunnused, eesmärgid ja nende erinevused maksudest: 1) KOORMIS kitsamas tähenduses on mitterahalise iseloomuga nõue. a. Üks koormise tekke alus tuleneb riigikaitseliste sundkoormiste seadusest, milles on ettenähtud sundkoormised sõjaolukorra puhul ning need seisnevad vara sundvõõrandamises (näiteks sundmajutus, sundtransport). b. Teine sundkoormise tekkimise võimalus on eriolukorra seaduse alusel (katastroofid, loodusõnnetused, tulekahjud). Selle seaduse alusel võib inimesi rakendada kohustuslikel töödel (pääste- ja heaolukorratööd näiteks Pärnu uputuse korral planeeriti seda rakendada kuid ei olnudvajalik)
o puhke- ja virgestusalade määramine o ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras o vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks o vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks o üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine o ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu o muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus
aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi. Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi. Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi. Teenetemärke annab Vabariigi President.
määramine; [RT I 2008, 16, 114 - jõust. 21.04.2008] 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
importida või eksportida - litsents- määrab konkreetsed ettevõted, mis saavad teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse - ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Eksporditõke keelustab või piirab mingi kauba väljavedu (kunstiväärtused, relvad vms). Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk on soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteks, kuid kasutatakse palju. IMF: rahvusvaheline valuutafond. Tegutseb alates 1945, liikmed kohustuvad rakendama ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat, abistama üksteist maksebilansi puudujäägi korral. Fond aitas tagada valuuta konverteeritavust ja
tegemistesse. 65. Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina Presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina on eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne ning tasakaalustav. Sõjaseisukorra ajal on Vabariigi Presidendi pädevuses sõjaseisukorra lõpetamise ja demobilisatsiooni ettepaneku tegemine. Lisaks on sõjaseisukorra ajal Vabariigi Presidendi pädevuses teha Riigikogu esimehele ettepanek kutsuda Riigikogu kokku erakorraliseks istungjärguks kiireloomuliste riigikaitseliste küsimuste otsustamiseks. Samuti lahendab Vabariigi President sõjaajal RRKS-ga Vabariigi Presidendi pädevusse antud riigikaitselisi küsimusi. 66. Armuandmisõigus Armuandmine on Vabariigi Presidendi ühekordne individuaalne halastusakt ning see on traditsiooniliselt riigipeale-suveräänile kuuluv privileeg. Armu klassikalises ajaloolises tähenduses antakse kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele, kes on toime pannud kuriteo
9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 11.2. Riigikaitsekohustus ja selle sisu PS § 124 Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti kodaniku üldine põhisseaduslik kohustus. See on suunatud riigi eksistentsi tagamisele. Osalemine kaitseväelasena või muul viisil (riigikaitseliste sundkoormiste seadus) Vt ka PS § 54 Kaitseväeteenistuskohustus. Meessoost isikutele: 1)Väljaõppekohustus (ajateenistus, osavõtt õppekogunemistest) 2)Sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistus kaitsetegevuses osalemine Vabatahtlik teenistus kaitseväes - lepinguline teenistus 11.3. Vabariigi President riigikaitse kõrgema juhina: 1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
säilitamise tingimusel keerulisemad eesmärgid kui ainult kasumi teenimine omanikule. Nendeks on näiteks teenuse hinna madalal hoidmine, kõigi regioonide ühtlane teenindamine, liidriroll keskkonnasäästlikkuses ja avaliku ruumi kujunduses, liidriroll töötajatele arengutingimuste loomisel ja sotsiaalse kaitse tagamisel, kogu majanduse arengut toetav innovatsiooniriskide võtmine ning valmisoleku tagamine riigikaitseliste funktsioonide täitmiseks. 146. Mis põhjusel ei suuda riigivõim regulatsioonide abil tagada ühiskondlike piirangute arvestamist eraettevõttes? Riigivõim ei suuda regulatsioonide abil tagada ühiskondlike piirangute arvestamist eraettevõtetes, sest eraettevõtete peamine eesmärk on enamasti siiski kasumi teenimine omanikule. Riigi ülesanded on keerulisemad. 21 147
laiendamiseks; 13) üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 14) küttegaasipaigaldise ehitamiseks; 15) surveseadme ja -seadmestiku ehitamiseks; 151) riigipiiriga külgneva maa võõrandamiseks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; 152) riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks; 153) riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks; [RT I 2007, 24, 128 jõust. 26.03.2007] 16) muudel seaduses sätestatud juhtudel. (2) Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. (3) Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku
kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiakti nt põhikiri, põhimäärus); Üldaktid Üldakt= normatiivakt= õigusloovakt Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1) Nad sisaldavad õigusnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt riigikaitseliste sundkoormiste seaduses, veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga); 2) Üldnormi käitumiseeskiri on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud), niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3) Nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse,
ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks; üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;küttegaasipaigaldise ehitamiseks;surveseadme ja -seadmestiku ehitamiseks;riigipiiriga külgneva maa võõrandamiseks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks;riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks;riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks;muudel seaduses sätestatud juhtudel./Kinnisasja sundvõõrandamise seadus/ 45.Kinnisasja sundvõõrandamise algatamine omaniku algatusel oma kinnisvara võõrandamiseks. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. /seadus/
5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; 6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 7) väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 8) oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; 12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega seonduvate ülesannete lahendamine. Maakonnaplaneering (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada:
Eesti kaitsejõudude väljaarendamise esimene ülesanne on vajalikul tasemel iseseisva kaitsevõime loomine, mis muu hulgas tähendab koostöövõimelisust NATO ja/või NATO riikide vägedega nii tulevases ühises kaitses kui rahuoperatsioonides. Eesti kaitsejõudude koostegutsemisvõimelisuse väljaarendamine ja NATO-ga liitumise ettevalmistamine toimub vastavalt NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammile (ANP). Programmi sõjaliste ja riigikaitseliste põhiülesannete täitmisel tuginetakse muu hulgas NATO-ga PfP planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) raames kokku lepitud partnerluseesmärkidele (PG) ning rahupartnerlusprogrammi elementidele. 3. Totaalkaitse kontseptsioon Eesti riigikaitse aluseks on kogu ühiskonda haarav totaalkaitse, mis rahvusvaheliste struktuuridega integreerudes toetab ka Euro-Atlandi ruumi ühist kaitset. Totaalkaitse kujutab endast riigistruktuuride, omavalitsuste, kaitsejõudude ning kogu rahva
P.3.1. Üldaktid Mõistete ja terminite seose osas: üldakt = normatiivakt = õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi 1 legislatiivaktid on seadused (legislatuuri ehk seaduseandja - parlamendi - legislatiivaktid). Üldaktide iseloomulikud põhitunnused on, et: 1) nad sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 24 lõikes 2 on sätestatud: veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seadus (ORAS) § 19: õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtu korras); 2) üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on reeglina impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks,
Peamine funktsioon - riigi välisfunktsiooni hulka kuuluva riigikaitse- ja julgeolekufunktsiooni täitmine. Organisatsiooni iseloomustab põhitunnusena liikmeskonna komplekteerimine rangelt vabatahtlikul alusel. Totalitaarriikides on vabatahtlikkus küll (eriti kaitseseisukorras) üpris küsitav - vrdl Hitlerjugend (ehkki formaalselt ei olnud ta riigikaitseline) ning Volkssturm Berliini kaitsel Teise maailmasõja 76 lõppfaasis. Riigikaitseliste organisatsioonidena saab tinglikult käsitada I ja II Maailmasõja aegadel eriti laialt levinud halastajaõdede liikumist ja organisatsioone (NB! Mitte samastada Punase Risti ja Punase Poolkuu rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetega - silmas on peetud nt Soome lottatüdrukute või Eestis Naiskodukaitse sarnast organisatsiooni) - ehkki nad täitsid abistavat funktsiooni. § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID
annaabi.ee 
