Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiabi ja riigihanked, Euroopa Liidu Kaubandusõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigiabi, riigihanke, komisjon, riigihange, konkurents, riigihanked, ettevõtja, pakkumus, hankemenetlus, register, ettevõtlus, hankija, valdkond, järelevalve, turg, pakkumuse, arvutivõrgus, antav, tegevusvaldkonnad, teatava, sihtasutus, konkurentsiseadus, valikul, antava, erne, dumping, easi, läbirääkimisi, teostab, institutsioon, põhimäärusKONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid. Konkurentsi liigid: · Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents) · Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents) · Oligopol- identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid. 2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste
organisatsioonide vahel ● Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga. ● Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid. ● Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ. ● Koosneb liikmesriikide ministritest Euroopa komisjon: Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid Komisjon on ainus ELi institutsioon, mis esitab õigusaktide ettepanekuid, mille võtavad vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, eesmärgiga: ● kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil; ● panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega. Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid
Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses) piiranguid, et kaitsta rahva tervist, ausat konkurentsi jms, aga need piirangud pidid olema põhjendatud, mitte lihtsalt varjatud protektsionism ehk majanduslik kaitsesüsteem. Ehk siis EL Kohus on jälginud ja siiani jälgib, et EL sees kehtiks vabakaubandus. 11. Kuidas tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides? Milline roll on selles protsessis Euroopa Kohtul? Euroopa Komisjon, olles n-ö lepingute valvur, peab hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule, kes võib omakorda otsuse mittetäitmise puhul määrata rahalise karistuse. 12. Mis on Euroopa Komisjoni funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Komisjon mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
............................. 13 Keskkonnakaitse................................................................................................ 13 1.1Keskkonnatasud........................................................................................... 13 1.2Saastetasu.................................................................................................... 13 1.3Keskkonnatasude kõrgendatud määrad.......................................................13 Euroopa Liit ja riigihanked................................................................................. 14 1.1Euroopa Liidu liikmesriikide riigihangete kontaktisikute võrgustik...............14 Ettevõtte lõpetamine......................................................................................... 14 1.1Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine.....................14 1.2 Likvideerimine............................................................................................
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
* 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
Rakendatakse ka haruspetsiifilisi toetusmeetmeid eriti terava rahvusvahelise konkurentsi korral (auto-, tekstiilitööstus jt). Jaapani tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Peale sõda oli majandus purustatud. Suur siseturg, intensiivne konkurents Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu) järku: Palju VKE-sid I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid, maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus. ületamisele. Siseturg lõigati välisturust ära
Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi See hagi võimaldab Euroopa Kohtul kontrollida, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtusse pöördumisele eelneb komisjoni läbiviidav eelmenetlus, mis seisneb selles, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule. Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001)
lepingutüübiga. 2) Töömahtudel põhinevad lepingud Tegemist on enamlevinud moodusega ehitustööde tegemiseks ja seetõttu käsitletakse seda järgnevalt ka täpsemalt, sest kasutusel on põhikontseptsiooni mitmed variandid. a) Võistupakkumine Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellijapoolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks kõigi eelnevatega võrreldes, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle.
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
komiteesid spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks. • Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosotsustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele. • Europarlamendi tegevuse põhisuunad: – seadusandlik – eelarveline – järelevalve organ • EL seadusandluse rakendamine on kolmelt poolt koordineeritav protsess: – EÜ Komisjon pakub välja seaduslikud instrumendid. – Europarlament + EL Nõukogu jagavad võimu nende rakendamisel. • Parlament resideerib Strasbourg’is, pidades plenaaristungeid nädal aega iga kuu. Allsessioonid ja komiteede kohtumised toimuvad Brüsselis, et olla kontaktis Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Euroopa Nõukoguga. • Parlament koosneb poliitilistest gruppidest, mis on organiseerunud Euroopa Liidu tasemel. • Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud
· Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu
rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast otse rahva poolt. Parlamendi roll on suhteliselt sümboolne eelkõige saab rääkida nõuandvast funktsioonist. Samas on parlamendil järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle õigus avaldada komisjonile umbusaldust ning algatada uurimisprotseduure. Alates 1975. aastast on parlamendile antud otsustusõigus EL-i eelarvega seotud küsimustes ja uute riikide vastuvõtmises. Viimasel ajal volitused kasvavad. Euroopa Komisjon (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks. Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu poliitikat, esitades ministrite nõukogule vastavaid ettepanekuid ja eelnõusid. Ka kontrollib komisjon lepingute täitmist, andes vajadusel asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon.
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
Sõlmiti 50.a ja aegus 2002.a Lepingule kirjutasid alla :Prantsusmaa,Saksamaa, Itaalia, Beneluxi riigid. Lepinguga asutati 4 institutsiooni:ülemamet,assamblee,nõukogu ja kohus.Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas. 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus Eesmärgiks oli ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee,
Inimesed peaksid saama liikuda ELis sama vabalt kui ühes riigis ning elada, töötada ja õppida liidu mis tahes riigis. Ettevõtete jaoks peaks ühtne turg vähendama bürokraatiat ja paberimajandust. Kogu ELi siseturul peab olema võimalik toota ja müüa tooteid, osutada teenuseid ja teha investeeringuid. Kasvuprojekt ELi liikmesriikide vahelise liikumise kasvu üks eelis on sellega kaasnev Euroopa majanduse kasv. Suureneb mitmekesisus ja ka konkurents ning koos sellega ka surve tarbijahindadele. Ettevõtete jaoks võib siseturg toimida ka hüppelauana laienemiseks globaliseerunud turgudel. Õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Ühtne turg hõlmab kõiki ELi liikmesriike ning samuti Islandit, Liechtensteini ja Norrat. Kolm viimati nimetatud riiki on alla kirjutanud EMP lepingule (Euroopa Majanduspiirkonna leping). Selleks et turg toimiks, peab riikidel olema ühine reguleeriv raamistik. See ELi õigustiku osa
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Nõukogu koosneb kõigi liikmesmaade esindajatest. Nõukogu nimetab Euroopa Komisjoni ja EL Kohtu. Keskpanka juhivad spetsialistidest ametnikud ja see ei ole poliitilise kontrolli all. EL institutsiooniline struktuur Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 7 kohaselt täidavad ühendusele antud ülesandeid järgmised institutsioonid (5): Euroopa Parlament (Strasbourg, Brüssel) Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Komisjon (Brüssel, Luksembourg) Euroopa Kohus (Luksembourg) Euroopa Kontrollikoda (Luksembourg) Euroopa Liidu eesmärgid Ühisturg; (asutamislepingu art 2) Majandus- ja rahaliidu loomine; Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng; Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase; Meeste ja naiste võrdõiguslikkus; Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv; Konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrge aste;
tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
Hispaania demokratiseerus järk-järgult pärast Franco surma 1970. aastate lõpus. Mõlemad riigid soovisid lõpetada rahvusvahelist isolatsiooni, ehitada üles demokraatia ja arendada oma mahajäänud majandusi. EÜ riigid soovisid nende maade ühinemist toetada, et sealseid reforme kiirendada. Oma ajaloolist liitlast Portugali toetas ka Suurbritannia eesotsas peaminister Margaret Thatcheriga, kelle huvides oli suurem ja nõrgem EÜ. Prantsusmaa kartis, et uute liikmesriikide tulekuga tugevneb konkurents põllumajandussaaduste ja veini turustamisel. Nii Hispaania, Portugali kui ka Kreeka liitumine tähendas suuri väljaminekuid EL-i ühtsele põllumajanduspoliitikale ja sellega seoses konflikte. Suhteliselt vaesed põllumajandusmaad nägid Ühenduste abis võimalust oma majandusliku olukorra parandamisel. Euroopa Komisjon tegi 1982. aastal ettepaneku (Integreeritud Vahemere Programm), mis hõlmas eelkõige Kreeka, aga ka Itaalia ja Lõuna-
(täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
See sai lõpuks teoks 1958.aastal Brüsselis 12 liikmesriigi osavõtul. Tolle energiaühenduse nimeks sai EURATOM. Toda nime ei tohiks aga ära segada 1954.aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil liideti kokku nii Söe- ja Teraseühendus, Ühisturg kui ka EURATOM. Neil ühendustel sai olema ühine nõukogu ja komisjon ning toda liidetud ühenduste kogumit hakati nimetama Euroopa Ühenduseks. Samas jäid seda Ühendust hõlmava kolme organisatsiooni aluslepingud eraldi edasi eksisteerima. See tähendab, et neid ei liidetud kokku ühiseks Euroopa Ühenduse lepinguks. Ühtlasi aga tekkis mõjuvõimas juriidiline ühendus Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993
Regioonide komitee - "teine parlament" koosneb riikide esindajatest. Omas suurt mõju Amsterdami leingu koostamisele. Liikmed pole ekspertid vaid esindajad. Muudes asjades väga sarnane EESCle. On õigus minna kohtuse, kui nende arvate mingi seadus ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Ülesanded: Esindada liikmesriigi kohalikke ja piirkondlike huve Esitada EL õigusaktide kohta seisukohti ja arvamusi Komisjon ja nõukogu peavad konsulteerima regioonide komiteega kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi otseselt puudutavates küsimustes, kuid nad võivad küsida komitee arvamust ka millal iganes vajalikuks peavad Komitee omalt poolt võib omal algatusel avaldada arvamusi ja esitada need komisjonile, nõukogule ja parlamendile Struktuur: Komiteesse kuulub 344 liiget, sama skeem, mis EMSK puhul. (Eestist 7) Liikmed nimetatakse ametisse ELi liikmesriikide valitsuste poolt.
Lepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood: · etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise eest blokeerida, kehtestati tollid kolmandatele riikidele; · etapp - ühisturu loomine · Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine: Ülemamet (High Authority)- edendamine, ettekirjutised, tänapäeval on see Euroopa Komisjon, volinikud on liikmesriikidest sõltumatud, otsused Euroopa Liidu terviku huvides. Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on Euroopa Assamblee (Common Assembly)- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju
annaabi.ee 
