Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo"
ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks
hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik. Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj. Inglismaal ( G. F Händel ) Passioon - on koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused. Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgmiselt: a) aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad tundeid b) retsitatiivid, kus jutustaja selgitab sündmuste käiku c) koor, mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid Passioon kui zanr on iseloomulik peamiselt saksa 17. ja 18. sajandi barokkmuusikale. Kantaat - mitmeosalineinstrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ka ainult koorile. Kantaat võib olla nii vaimuliku kui ka ilmaliku sisuga. Homofoonia - mitmehäälne teos, kus üks hääl on juhtiv ja teised hääled on sellele allutatud saatehääled.
majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi
majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi
Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid. Nendesse mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamateostesse oli põimitud palju muusikalisi numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85). Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695), kaasaegsete poolt kutsutud Briti Orpheuseks. Sündinud õukonnamuusiku pojana ning juba lapsena laulnud kuninglikus kapellis, sai ta oma aja kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist
*Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes Repsriis- põhihelistikku naasemine Uusi zanre barokkajastul *Vokaalinstrumentaalsed suurvormid: ooper, oratoorium, kantaat Kõigil neil kolmel on sama esituskoosseis: orkester, koor, solistid Kõik jagunevad: orkestri-ja koorinumbrid; aariad, retsitatiivid(poollauldes kõnelemine, loo rääkimine) Ooper *Eelkäijad: antiikkreeka tragöödia, keskaja draama, hilisrenessansi intermeediumid *Esimene ooper: J.Peri ,,Daphne" (1597) Ooperi sünd * 1637 avati Veneetsias esimene ooperiteater *Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) Oratoorium * Eelkäijateks liturgilised draamad *Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid: Puudub lavaline tegevus
kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus, tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süzee puudub; N: Bach ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat", M. Härma ,,Kalev ja Linda"; Kantaat mitmeosaline pidulik v eepilise
Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon Passioon on solistidele koorile ja orkestrile kirjutatus teos , mille sisuks on kristuse kannatused . Passion on oratooriumi erikuju . Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgnevalt : 1) AARIAD JA ANSAMBLID , 2) RETSITATIIVID (kus jutustaja selgitab sündmuste käiku) , 3) KOOR mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid. Kuulsamad passioonid on : Johan Sebastian Bachi : ,,MATTIUSE PASSIOON" ja ,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse ja tema jüngrite sõõmaajast) , ( Ööst Ketsemanni aiast) ja (Kristuse vangistamisest) 2. osa sisuks on kohtuotsus , jüngerite lahtiütlemine kristusest ja risti löömine Kolgatal.
17. sajandi algul korraldati tegelased ja konfliktid olid ooperietendusi neile omaaegsest õukonnapidustuste osana. 1637 linnaühiskonnast hästi avati Veneetsias esimene avalik tuttavad. Sisust lähtuvalt ooperiteater – Teatro San eelistatakse kergemat ja Cassiano. “igapäevasemat” stiili: Ooperimuusikas kujunes välja retsitatiivid on sageli mitu koolkonda: Veneetsia ooper – tavaliselt asendatud kõnedialoogidega ajaloolise või mütoloogilise ning aariate lihtsad sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks
määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi: · evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid; · piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid, kes kehastavad ühte kindlat piiblitegelast; · koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast); · lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad; · koraalid. Bachi üks peateostest Missa h-moll on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda
sotsiaalsed suundumused ● Euroopas valitses tõsine ooper ehk opera seria ● 1728. aastal toimus Londoni ooperiteatri pankrott, mis oli kogu kunstizanri pankrotistumise aluseks ● “Kerjuseooper” - ballaad-ooper, mis pani aluse laulumängulaadsetele etendustele ● Nii laulumäng kui ka koomiline ooper e opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele e tegelased ja konfliktid oli tuttavad ● Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ● Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna- käskjanna”(1733) ● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750
KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT
evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias.
· Väga suur töökoormus · Konfliktid linnavalitsusega · 1729 Collegium Musicumi juhtimine, hea orkester · 1740. aasta paiku aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma · 1730. aastate lõpul heideti ette muusika keerulisust ja raskepärasust, peeti ka iganenuks · Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel. · Säilinud ka 20 ilmalikku kantaati, mis mõeldud erinevateks pidustusteks · Vokaal suurteosed: kõik kirjutatud Leipzigis. Passioonid. Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork
Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3. Mitu solisti + mõeldud esitamiseks suuremale koossseisule, ka koorile. 15. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. 1. Allermande- rahulik 4osaline sammtants 2. Courante- kiire 3osaline hüppetants 3. Sarabande- kiirem, kui allemande, aeglasem, kui courante 3osaline pidulik tants 4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid
Libretto aluseks võeti Scotti romaane(,,Lucia di Lammermoor"), V. Hugo (,,Rigoletto"), Shakespeare (,,Othello", ,,Macbeth") Opera seria-(Tõsine)Uus peategelase tüüp:Ilus ,armas,habras, kannatav neiu(SOPRANID).keskklassitegelased ja eluheidikud. Lõppeb kastraatlauljate aeg. Viimaseks opera buffaks-(koomiline ooper) loetakse Donizetti ,,Don Pasquale" Uus zanr Semiseria(pooltõsine). Tekkis pääsmisooperide mõjudel 19.sajandil Prantsusmaal- retsitatiivid(sisu skeemipõhine)Rossini ,,Varastaja harakas'', Bellini ,,Uneskõndija''. Itaalia trupid tegutsesid üle euroopa,eriti õukondades. Prantsusmaa Kosmopoliitne linn(maailma kodanike linn).Rahvusvaheline ooperikeskus. Pariisi Ooperid- tõsised ooperid. Itaalia Teater-nii koomiline kui tõsine.Lisandus Muusikaline teater- toodi lavale muusikalised draamad(lüürilised ooperid)Giubod,,Faust'',Masseneti ,,Werther''
Monteverdi. Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. 17. sajandi alguse instrumentaalmuusika suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. 16. Sajandil polnud viiul veel eriti oluline pill. Seltskonna- ja kirikumuusikasse hakkas ta tungima alles sajandi viimasel veerandil.
ilusad. 6. A) Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad. Lihtsaim vorm on KAANON. Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled. B)madrigal- 3-4h kuulsate luuletajate tekstidele loodud (Petrarca, Boccacio) koorilaul, armastusl, dramaatika, karjuseidüll, kirgi, pisaraid-muusikas kontraste, rütmil. vaheldust, pause, ooperi eelkäija -teatraalne(soolod ja retsitatiivid) C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…)
kodanliku publiku sünnist) pani aluse inglise ballaadooperile. Sarnased laulumängulaadsed etendused said kodanliku publiku hulgas populaarseks kogu 18. sajandi Euroopas. 18. sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa), need tõid vaataja reaalse elu keskele, tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja "igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Õhtut täitev koomilise sisuga ooper oli Itaalias tuntud juba 17. sajandil ja koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid tavaliselt madalast seisusest, vastandudes selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust.
vastandava uue kodanliku publiku sünnist) pani aluse inglise ballaadooperile. Sarnased laulumängulaadsed etendused said kodanliku publiku hulgas populaarseks kogu 18. sajandi Euroopas. 18. sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa), need tõid vaataja reaalse elu keskele, tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja “igapäevasemat” stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Õhtut täitev koomilise sisuga ooper oli Itaalias tuntud juba 17. sajandil ja koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid tavaliselt madalast seisusest, vastandudes selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust.
· Esimene ooper oli itaalia helilooja Jacopo Peri "Daphne". (1598 a.) · Algselt oli ooperis tekst olulisem kui muusika ja neid nimetati dramma per musica'ks. · Ooperi põhimudel kujunes välja Claudio Monteverdi loomingus. · Ooperi põhimudel: 1) kindlavormilised laulud, sooloaariad, duetid ja suuremad ansamblid nendes väljendavad tegelased oma tundeid. 2) reeglipäratud retsitatiivid (kõne ja laulu vahepealne musitseerimine) kirjeldavad sündmusi ja viivad tegevust edasi. 3) kreeka näidendite koorist tuletatud suured masskoorid nendega saab pakkuda vägevaid efekte. 4) instrumentaalsed avamängud ja vahemängud algse mõtte kohaselt pidid need andma publikule aega end sisse seada või siis saatma lavadekoratsioonide vahetust.
KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel.
enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi:evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid;piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid, kes kehastavad ühte kindlat piiblitegelast;koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast);lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad;koraalid.Bachi üks peateostest Missa h-moll on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab
Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt "Eurydike kaudu". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana.Kreeka tragöödiad. Eriti silmapaistvaks saavutuseks oli esimeste ooperite muusika, kõlasid painduvalt teksti järgivad ilmekad retsitatiivid, mida saatsid vaid akordid. See oli puhtal kujul homofooniline muusika-.
· Opéra-ballet lavaline meelelahutus, milles ooperielemendid vahelduvad ballettinumbritega. Populaarne 17. saj. lõpp 18. saj. alguses Prantsusmaal. Sisaldub enamasti proloogi + 3-4 vaatust. Alusepanija Andre Campra. · Maskimäng Inglise ooperile omapärane õukondlik maskietendus, mida tunti juba 16.-17. saj. vahetusel. · Semiooper e. dramatic opera 17. saj. Inglismaal tekkinud poolooper, kus leidus küll ohtralt muusikat (avamängud, retsitatiivid, aariad, laulud, ansamblid, (koorid, tantsud), tegevust viisid edasi aga kõnedialoogid. Peategelastel olid kõnerollid. · Opera seria (it. tõsine ooper) 17.saj. lõpul Napolis tekkinud rangelt esinduslik ooperitüüp, mis põhines ajaloolisel või mütoloogilisel sisul ning koosnes pms. aariatest. · Lieto fine opera seriale iseloomulik õnnelik lõpp · Opera buffa (It
Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. Ooper Itaalias Varane ooper oli kallis ja seda lubada said vaid rikkad õukonnad. Veneetsia- oli rikkaim ja toretsevaim linn Euroopas. 1637- 1 avalik ooperiteater "Teatro San Cassiano" Veneetsias Aristokraatide asemel hakkasid kuulajateks olema tavalised inimesed Tüüpilisele ooperile Veneetsias olid omased: lihtsad retsitatiivid meeldejäävad meloodiad virtuoossed kaunistused Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo)
evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias.
Hääbus nii vaimulik kui moodsamaid muusikavõtteid ka ilmalik muusika. Uus teistelt maadelt. Sündis saksa valitseja Charles II võttis oratoorium, fuuga ning vastu mõjusid Prantsusmaa passioon. muusikaelust (eeskuju Louis XIV), võeti üle nt avamänd ja JeanBaptiste Lully (1632 retsitatiivid. Lavastati nii D. Buxtehude orelimuusik 1687) prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr Michael Praetorius (1571 Asutas 16 mängijast koosneva õukondlik maskietendus 1621) esimeste õukonnaorkestri, oli kuninga (mütoloogiline). Etendati ka saksakeelsete vaimulike perekonna muusikaõpetaja
seoses mitmesuguste tähtpäevadega. Neist tuntumad on humoorikad Kohvikantaat ja Talupojakantaat B loomingust on säilinud kaks surejoonelist passiooni - Johannese ja Matteuse passioonid Passiooni esitavad koor, vokaalsolistid ja orkester Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel. Tekst evangeeliumist, evangelisti järgi ka passiooni nimi. Jutustatakse Kristuse kannatuslugu. Evangelist on jutustaja rollis (retsitatiivid). Piiblitekstide otsekõne samuti retsitatiividena – solistideks Jeesus, Peetrus, Pilatus, Juudas jt. Koor esitab rahvahulga repliike ning laulab koraale (kui kogudus). Aariad on lüürilised kommentaarid kuuldud loole, autori isiklikud vastused kuuldule. Lisaks mainitud numbritele ka ansamblid. Matteuse passiooni peetakse kogu protestantliku kirikumuusika väljapaistvaimaks teoseks
Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuus.st. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng ning ka koorid ja osaliselt retsitatiivid järgivad prantsuse ooperite laadi, värvikad stseenid nõiakoopas ning meremeeste koor on aga iseloomulikud inglise lavamuus.le.
Neid kirjutatid vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult BASSO CONTINUO. Kirikukantaat 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt kantaaditekstideks loodud vaimulikku luulet.Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi zanr sündis Roomas. Nim. ''oratoorium'' pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast
Leipzigi-aja kantaadid lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võib-olla kaasa laulis. tihti ongi see ainsaks koorinumbriks. Tähtsamatel pühadel alustas Bach kantaate enamasti siiski suurejoonelise koorinumbriga, millele võis eelneda orkestriavamäng. Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga: koorid on sel puhul ulatuslikud koraalifantaasiad, aariad ja retsitatiivid kommenteerivad koraali teksti, kuid mõnikord samuti seotud koraali viisiga. ("Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik")). 8 Missa h-moll. Matteuse passiooni kõrval teine suurteos. Kirjutas seda oma elutöö kokkuvõttena. Kahetunnine teos. Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand.
Kujunesid uued instrumentaalmuusikazanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. 18. Franz Joseph Haydn(1723 -1809) Sündis 31.03.1732 aastal Alam- Austrias Rohrau külas- rahvust on raske aimata, väidetavalt lauldi tema kodus palju ja ema mängis harfi. Tema perekond oli muusikale avatud, peale Josephi oli heliloolja ka tema vend Michael ja üks tema vendadest oli laulja Viinis.
Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuus.st. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng ning ka koorid ja osaliselt retsitatiivid järgivad prantsuse ooperite laadi, värvikad stseenid nõiakoopas ning meremeeste koor on aga iseloomulikud inglise lavamuus.le. 1.5. Instrumentaalmuus. areng baroki ajal Barokiajastu suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Monteverdi. Instrumentaalmuus. hõlmas barokiajastul lisaks salongilikule kodusele musitseerimisele (kammermuus.) ka orkestrimuus.t. Orkestreid
Teine tunnusjoon on prantsuse koomilise ooperi ja eriti pääsmisooperi mõju, osaliselt ka poliitiliste sündmuste tõttu (Napoleoni sõjad, Itaalia-vallutus). See viib itaalia ,,pooltõsise" ooperi opera semiseria ehk melodramma semiserio kujunemisele. Mõju avaldub just süzeedes, mis sarnanevad pääsmisooperile, ning mis tingivad ka vastava muusika. Kõnedialoogide asemel on itaalia laval aga ikka retsitatiivid. Endiselt valitseb (alates barokist, täpsemalt umbes 1650) bel canto kauni meloodiaga virtuoosne laulustiil ja seda kuni 19. sajandi keskpaigani. 19. sajandi esimese poole itaalia tõsist ooperit (umbes alates Rossinist, eriti aga itaalia romantiline ooper Bellini, Donizetti, varane Verdi) ei nimetata enam opera seria'ks, vaid melodramma serio'ks. Secco-retsitatiivi asemele tuleb
Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti „lagundamine“, sageli puudub ooperites traditsiooniline dramaturgia (ekspositsioon, areng, kulminatsioon, lõpetus). Teatriteaduses kasutatakse sellise teatri kohta mõistet „postdramaatiline“ teater. Ainus täispikk ooper Stravinski ”Elupõletaja tähelend” 1951 Muusikaliselt ülesehituselt järgib ooper klassikalise numbriooperi skeemi, milles on aariad, retsitatiivid, koorid ja ansamblid. Ooperis on palju da-capo aariaid ning klavessiini saatega secco-retsitatiive. Stravinski ei teinud saladust, et talle oli eeskujuks Mozarti ooper ”Cosi fan tutte”. Tema varasemad teosed ei hiilanud meloodilise rikkuse poolest, kuid selles ooperis, tänu aaria olemusele, ta nüüd väljendusrikkalt kirjutab. Rootslane I. Bergman lavastas selle Brechti stiilis ja ooper saavutas edu.
stseenides omandab orkestripartii erilise sugestiivsuse. Erutatusest ja rahutust rütmikast läbistatud muusika on paiguti beethovenlikult jõuline ning tundub otse uskumatuna, et taolisi võimsaid sümfoonilisi lehekülgi XIX sajandi esimese poole ooperiloomingus oli võimalik kirja panna. Suurt tähelepanu pööras Verdi orkestritämbritele. Ta rikastas harmooniat, teravdas ooperi kestel korduvate intonatsioonide ja motiivide dramaturgiat ning muutis retsitatiivid nüansirikkaks muusikaliseks deklamatsiooniks. Leedi Macbethi uneskäimise stseen on neist üks impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest
annaabi.ee 
