linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad. See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu.
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel.
Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap Yeongsil’I rada • Asub Hallasani rahvuspargis • Rada on umbes 3,7 kilomeetrit pikk ja selle läbimine võtab keskmiselt 1 tund ja 40 minutit • Raja üheks esimeseks aktraktsiooniks on vulkaanikivid • Teiseks aktraktsiooniks on kraater Hallasani rahvuspark Yeongsil’I rada Hallasani mäe kraater Gyeongbokgungi tempel • Ehitatud aastal 1395 • Selle templi sisu põles 16. sajandil täielikult, kuid see restaureeriti 19. sajandil • Kõige põhjapoolsem tempel Koreas Gyeongbokgungi tempel Korea popmuusika • Teisisõnu K-Pop • Sai alguse 1992. aastal • Korea popmuusikat peetakse Korea parimaks “ekspordiks” • Korea popmuusika populaarsus on viimaste aastate jooksul tõusnud kahekordselt • Näide: http://www.youtube.com/watch?v=U7mPqy cQ0tQ TÄNAN KUULAMAST!
F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Restaureerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat
F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Reustareerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat
juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726 leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes seegiruumides, mis pühitseti 1733. aastal. Senine Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Suur-Kloostri tänaval muudeti vene vägede Tallinna garnisoni kirikuks - Issanda Muutmise peakirikuks. Analoogselt võtsid Venemaa keisririigi sõjaväelased ka Narvas asunud rootslaste Narva Toomkiriku oma valdusse. Nõukogude ajal kasutati hoonet raskejõustikusaalina. Kirik restaureeriti ja pühitseti 2002. aastal. Galerii Vaade kirikusaalile sissepääsu poolt Altar ümbritseva aiaga Altarimaal Orel
TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 250 TOLSTOI TEOSTE PUBLIKATSIOONI HUVITAV · JASNAJA POLJANAS ASUB KIRJANIKU HAUD JA MUUSEUM · KOHE PÄRAST SURMA MUUDETI KIRJANIKU MÕIS MUUSEUMIKS · TEISE MAAILMASÕJA AJAL OLI MÕIS SAKSLASTE POOLT OKUPEERITUD, KUID NÕUKOGUDE VALITSUS OLI JUBA VAREMALT VÄÄRTUSLIKUMAD ESEMED EVAKUEERINUD. PÄRAST SÕDA MÕIS RESTAUREERITI NING PRAEGU ON SEE POPULAARNE TURISMIOBJEKT. LINGID · HTTP://MIKSIKE.EE/DOCS/REFERAADID2005/TOLSTOI_MERLIN.HTM · HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/LEV_TOLSTOI · HTTP:// WWW.VANARAAMAT.EE/LEV_TOLSTOI_KAUKAASIA_VANG_JA_TEISI_LUHIJUTTE_NOORSOOLE_ILUKIR JANDUS_JA_KUNST_1948_38541-65.HTM
neli kuningat) Paide linnuses • 14. saj ehitati linnus taas põhjalikult ümber Paide loss 15-16. saj paiku Paide linnuse plaan u. aastast 1700 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik • Liivi sõda, 1558, 1560 – vene väed • Poola võim – 1562 • Moskva tsaaririigi väed – 1573 • Rootsi väed – 1581, 1608 • 1639 - Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud
korrusele pidi esialgu tulema üks osa Narva linna ekspositsioonist. Kuna aga linnuse 5 avamise tõttu kasvas muuseumi töötajate hulk, siis võeti Kivisaal tervenisti kasutusele administratsioonihoonena. 1980. aastate jooksul korrastati ka Läänehoovi läänemüür ning Kristervalli bastion ja selles asuv kasematt. Kristervalli restaureerimise käigus avastati selle muldkehandis keskaegne linnamüüri torn, mis konserveeriti ja restaureeriti, kaitseks ilmastiku eest pandi talle koonusekujuline katus. See tähendab, et täna on tornist näha see osa, mis oli muldkehandis säilinud, hävinud tornikorruste taas ülesehitamisest on hoidutud. 1991. aastal lõppes Narva linnuse restaureerimise finantseerimine taas ja järgmisel aastal likvideeriti ka Eesti Restauraatori Narva osakond. Et Põhjatiiva restaureerimine pooleli ei jääks, oli Narva muuseum sunnitud tööd lõpetama oma jõududega. Muuseum sai sellega hakkama ja 1996
1254. aastast pärinevad malemängija ja male- Nooruse Spa-Hotellis või esimesed teated taanlaste kirjanik. Meresuu Spa-Hotellis. ehitatud Narva linnusest, Mõlemad asuvad mere mis esialgu asus küll üle lähistel ning on väga Narva jõe tänapäevase mõnusad kohad linnuse vastas. 19. sajandi keskel restaureeriti Rohke infot nende linnust sõjaväe arhitekti Rootsi lõvi kohta leiad: Modest Rezvoi projekti www.noorusspahotel.com kohaselt, kuid Krimmi Rootsi lõviga www.meresuu.ee sõda katkestas tööd. mälestatakse Põhjasõja
üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. 1648 läänistati Magnus Gabriel De la Gardiele Kuressaare krahvkond ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta Liivimaa kindralkuberneriks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid. Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks.20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8 Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14
aastal ehitati Ernst vonMünnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda
jumalanna, kurjuse eest kaitsja. • Lõvi peaga naine. • Peas kannab päikeseketast. Kaelaehe • Pärineb 900.- 750. a. eKr. • Hetkel: The Walters Art Museum. • Pärit Egiptusest. • Kuju/skulptuur Sehmetist. • Pärineb 1403- 1365 eKr. • Hetkel: National Museum, Kopenhaagenis. • Pärit: Luxor, Egiptus. • Kom Ombo templis. • Reljeef. • Kujutatud peapeal olevat päikeseketast ja kobra-krooni. • Reljeefe restaureeriti 1893. aastal. • Tempel asub Kom Ombo linnas, Egiptuses. Kasutatud allikad • http://en.wikipedia.org/wiki/Hathor • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hathor.svg • http://et.wikipedia.org/wiki/Hathor • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hathor_with_sacred_eye_in_papyrus.JPG • http://en.wikipedia.org/wiki/File:GD-EG-Caire-Mus%C3%A9e091.JPG • http://en.wikipedia.org/wiki/File:S_F-E-CAMERON_EGYPT_2006_FEB_01389.JPG • http://en.wikipedia
● Pühtitsa kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imepärane ikoon. Katedraali õnnistamisel osales ka Kroonlinna püha Johannes. ● Saksa okupatsiooni ajal oli Aleksander Nevski katedraal suletud. 1945.aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti õigeuskliku kirikuelu keskus Kapitaalremot tänapäeval ● XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont ● Restaureeriti fassaadid, taastati, (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt- Peterburgis analoogselt vanadega . ● 1999.aastal, erilise kaitse märgiks, anti Aleksander Nevski katedraalile stavropigiaalne staatus, s.t allutati otse Moskva ja kogu Venemaa patriarhile. Esikülg AITÄH!
1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt. Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a
Teine ja suhteliselt sirge suundub mõisasüdamesse aga lõunast Tallinn-Narva maanteelt Koogu mõisa kohalt. Huvitavalt kombel ei olnud kumbki tee kujundatud alleeks ega ka seotud mõisasüdame planeeringuga. Mõisasüda jäi von Stackelbergide omandusse ka võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Peale Teist maailmasõda on seal asunud nii sanatoorium kui ka profülaktoorium. 1990tel aastatel siirdus mõis eraomandusse. Mõisa peahoone renoveeriti ja restaureeriti põhjalikult 2000-01, misjärel seal avati hotell ja restoran. Selle käigus tehti hoone läänepoolsesse otsa muuhulgas pikk uus tiibehitis ning katusesse tehti rida väljaehitusi. Korrastatud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh sepikoda. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida- Virumaale Aseri valla territooriumile.
toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre'i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud.
on roosakas, mis Krause idee järgi esindab hommikutaevast. (KUSTIMUUSEUM, https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/peahoone) Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ja asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valgete ja punaste plaatidega, mis muutis fuajee palju rõõmsamaks. 19. sajandi lõpul ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale sibulkuppel, mis hiljem siiski maha lammutati. Sellest jäi alles Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Aula suursugust pidulikkust rõhutavad kõige enam rikkaliku ornamendiga pilastrid28 kuusepuust voolitud Joonia sammast, mis toetavad ümberringi paiknevat rõdu. Sambakapiteelide voluudid ja azuurne rõdupiire on nikerdatud meisterlikult, milles klssitsislikud vormid on ühendatud kodumaisete motiividega. Puitdekoori valmistamisel oli arhitektil abiks meister Christian Holz Greifswaldist. (https://issuu.com/tartuuniversity/docs/peahoone-trykis-lkd?layout=http%253A %252F%252Fskin.issuu
Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. 17. sajandi algul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Piret Spitsõn 11a
Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valge-punaste plaatidega, mis muutis fuajee koos sellest hargnevate koridoridega rõõmsamaks. Esimesel korrusel on silmapaistvate õppejõudude nimelised auditooriumid. 19. sajandi lõpul, venestuse survel, ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale katusele sibulkuppel. Kuppel lammutati 1920. aastal, kuid endise kabeli asukohas avastati renoveerimise ajal krohvikihtide alt Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Hoone pööningul olid korda rikkunud üliõpilaste karistamiseks kartserid. Viiest kartserist on alles vaid üks, mille seintel võib näha karikatuure ja vemmalvärsse.
gladiaatorite võitlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. 2. Kuidas otsustati gladiaatorite võitlustelt kaotaja saatuse üle? Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovis, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid
kirikukellad valati SanktPeterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal kaaluti kiriku lammutamist, kuid seda ei viidud siiski täide. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski auks. XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. > Restaureeriti fassaadid, taastati kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega. Kasutatud kirjandus Teatmeteos EE "Eesti üld" http://www.hot.ee/tallinnavl/dir_created_1604200 4/vlsait eesti_forie/index_files/the_sights/nevski_cathedr al.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kaarli_kirik http://www.orthodox.ee/indexest.php? d=kogudus/aleks_t
aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornile aknad ja aknaraamid. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik Legendid Arvestades Tallinna vanalinna vanust ning tumedatest seikadest kubisevat keskaegset ajalugu on täiesti mõistlik eeldada, et kummitustega seotud legende on siin linnas rohkem kui registreeritud elanikke. Neitsitorn Neitsitorni nimi kõlab veidi irooniliselt, kui arvestada, et torni on kasutatud prostituutide vanglana
U. 3000. a. paiku eKr hakkab Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama Egeuse e. Kreeta- Mükeene kultuur. Kuigi sealsetele inimestele olid tähtsad ka merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja küllap ka mererööv. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks tol ajal olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. sajandi alguses kaevati välja nende säilinud osad ja restaureeriti osaliselt. Kreeta kujutavas kunstis aga hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Seal püüti jäädvustada hetkelisi muljeid vabalt ja loomulikult. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitu etappi, kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille
keskosa kaunistavad kuus jooniakapiteeliga sammast ja kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka laemaalingud ja sisehooviga tall-tõllakuur, mis hiljuti restaureeriti. Praeguse ruumilahendise sai peamaja 1876-77 aastatel toimunud järjekordsetel ümberehitamistel. Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahe-korruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid,
rahva suus alevilaut). Praeguse ilme sai hoone 1441-1442 aasta ümberehituse käigus, mida juhtisid kiviraidurid Gerke van Helmede (Helmest), Hans Wiborch (Viiburist) ja Hans Howesten (kiviraidur). Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid. 18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti. 1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta 1979 aastani. 1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firma PKZ poolt. Kõrvaldati hilisemad lisandid ning ühendati hoone raekoja tänav neljaga, muutes hoone tühiseks muuseumikompleksiks – Tallinna Linnamuuseumi filiaaliks. 1980 21.juulil avati muuseum linnarahvale. Aastatel 1982-1988 tegutses muuseum näituste galeriina. 1983 aastal alustati fotonäituste tegemist. Kuni tänase päevani on hoone tegutsenud linnamuuseumina ning seal domineerivad fotonäitused.
raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raekoda ehitati 1402-1404. 3. Millal sai raekoda hilisrenessansi stiilis tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus? Raekoda sai hilisrenessansi stiilis tornikiivri 1627. aastal. See on 8-tahuline. Torni kõrgus on 64 meetrit. 4
Kell heliseb igal täistunnil ning mitmete ürituste ning tseremooniate puhul. Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos. Vanasti helistati kelli käsitsi, kuid nüüd helisevad nad elektriliste mootorite abil. Notre Dame on saanud palju kannatada ning on selle tõttu mitmeid kordi restaureeritud. 1548. aastal mässasid hugenotid ja kahjustasid ehitise mitmeid osi. Ka Prantsuse revolutsiooni ajal sai katedraal purustusi ning restaureeriti 19. sajandil Viollet-le-Duc'i poolt. Tema lisas kirikule ka 90 meetrilise nelitistorni. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Notre Dame'i kirikust kirjutas Victor Hugo maailmakuulsa romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis". Notre Dame'i läänefassaad Läänefassaadil olev roosaken ja osa Kuningate galeriist
kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. Minu jaoks oli niguliste kirik suhteliselt tagasihoidlik. Kuna kirik on palju kannatada saanud ja seal on palju restaureerimis töid tehtud, siis kirikus ringi liikudes ei ole tunnet et see 8 sajandit tagasi ehitatud on. Värvid on hallikad, mis tekitab kerge tühjus
Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist, mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Linnust restaureeriti ja rekonstrueeriti 1903.-1912. a. arhitekt H. Seuberlichi juhtimisel, mil see kohandati Saaremaa Rüütelkonna ning muuseumi tarbeks. Viimane ulatuslik konserveerimine ja restaureerimine toimus 1970.-1985. a. Arhitekt K. Aluve ja sisekujundaja A. Buldase juhtimisel. (Kultuurimälestiste riiklik register) 3 Arhitektuuri kirjeldus
14361437 ehitati hoone välisseinad paksemaks ning lisati kõrgust. 16-meetrisele kõrgusele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa. Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni. 7 1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus. 2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed, parandati puitlaed ja valmistati uued trepid. Uuendati ka katust: vahetati välja katusekivid ja renoveeriti kandekonstruktsiooni. Renoveerimise ajal tehti tornis ka aeheoloogilisi kaevamisi, mille käigus puhastati välja munakivisillutis.
1837. aastal külastas Tallinna uus Vene keiser Nikolai I, kes andis korralduse lossi korrastamiseks ning andis lossi Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. 1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis asus Kadrioru lossis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum.
aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, on olemas ka välistarbekunstikogu, Kadrioru lossis. Kas muuseumi kogus on ka rahvuslikke ehteid? V: Jah on, näiteks Krista Laosi ,,Minu Eestimaa", Anu Paal-rinnanõelad. Mis on autoritiraaz? V: Autoritiraaz on teise sõnaga autorilooming. Tekstiil
Kreetalastel polnud vaja karta vaenlasi, kuni nende laevad valitsesid merel, seepärast ei ehitanud nad ka kaitsvaid linnuseid. Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj. alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks.
Müürivahe ja Uue tänava vahele ning selle aadress on Müürivahe 58. Munkadetagusest tornist ühele poole jääb linnamüüris Bremeni torn, teisele poole Hellemani torn. Nime sai Munkadetagune torn oma asukohast kunagise dominiiklaste Katariina kloostri taga. 18. sajandi lõpuni oli tornis sõjamoonaladu, mistõttu 17. sajandil sai see rahvasuus nime Süütenööride torn. Torn on korduvalt põlenud, viimati 1994. [1] 1970.-80. aastatel Munkadetagune torn restaureeriti ja selles avati kohvik. Pärast 1994. aasta põlengut seisis torn tühjana [1], kuid 2010. aastal lõppenud remondi järel on see külastajatele avatud.[2] Hellemani torn . Hellemani[1] torn asub Tallinna vanalinnas ja kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval on torni aadress Müürivahe tänav 48/Uus tänav 1 ja ta asub Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis. Hellemani tornist ühele poole jääb linnamüüris Viru värav, teisele poole Munkadetagune torn.
Saksa okupatsiooni ajal oli Aleksander Nevski katedraal suletud. 1945.aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti igeuskliku kirikuelu keskus. Raske ja vastutusrikas töö -- katedraali pühitsemine ja jumalateenistuste korraldamine -- anti Aleksei Ridegerile, praegusele Moskva ja kogu Venemaa patriarhile Aleksius Il-le. Aleksander Nevski nüüdisajal XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. Restaureeriti fassaadid, taastati (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt-Peterburgis analoogselt vanadega. Vaimulikkond: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (eesseisja), ülempreester Viktor Martskin, ülempreester Aleksandr Rutskin, ülempreester Leonti Morozkin, ülempreester Juvenalius Kaarma, preester Leonid Konostsjonok (käärkambriteenija),
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimet...
mees punases; Dr. Tulpi anatoomia loeng (grupiportree); Autoportree Saskiaga; Saskia Florana; Öine Vahtkond (grupiportree); Autoportree) ● ajaloolised maalid (Öine vahtkond) ● olustikumaalid (nt Kadunud poja tagasitulek) ● religioonitemaatika (nt Püha perekond (grupiportree)) ● mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium) Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt: ● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör)
Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn. Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15.30 Saabumine Tallinnasse 15.45 Tutvumine Toompea linnusega Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv
· Esineb põhiliselt sisekujunduses, riietuses ja maalikunstis. Arhitektuuris harva: 1)Sans Soucimuretu loss 2)Zwingeri loss. · Põhivärvid olid roosa, helekollane, helesinine ja heleroheline. Seintel taime mustrid · Seintel suured kuldsete raamidega peeglid, pisikesed kõverate jalgadega toolid · Maalikunst vältis tõsiseid teemasid, pildid olid nilbe sisuga · Leiutatakse patellvärvid. · Itaalased maalisid veduute fotolikult täpsed linnavaated, millede järgi restaureeriti II maailmasõja järel Veneetisa, Varsaav jne. Francois BOUCHER 1703-1770 · Louis XV kõige kuulsam õuekunstnik. Tema teosed ei avaldata siiamaani nende vastuolulise sisu pärast. · ,,Varastatud suudlus" ainus normaalne teos Jean Honore FRAGONARD 1732-1806 · Tuntuim teos ,,Kiik" Antoine WATTEAU 1684-1721 · Põhilne teema armastus ja teater. · Tuntuimad teosed ,,Teekond Kythra saarele" ja ,,Gilles" Thomas GAINSBOROUGH 1727-1788 · Oli maastiku maalija, aga tähtsad oli tema portreed.
Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega-see oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kirikukell valati 1900 Gattsinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp. 800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda.(ta on ehitatud mahutama 5000 inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a
nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n
sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum
Agrippa. Algne ehitis hävis aga 80.aasta suures tulekahjus. Ka keiser Titus Flavius Domitianuse käsul taastatud temple hävis tulekahjus, seda 110. aastal. Kolmandat korda alustati hoone püstitamist keiser Traianuse valitsusajal arhitekt Damaskuse Apollodoruse juhtimisele. Lõpule viidi ehitustööd keiser Hadrianuse valitsusajal. Ehitustöödel taastati muuhulgas ka raidkiri ehisviilul, kus seisab "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, Konsul kolmandat korda, ehitas selle". Pantheoni restaureeriti Septimius Severuse ja Caracalla poolt 202 aastal, mistõttu on ehisviilule listatud ka väiksem raidkiri: "Nad taastasid ajahambast puretud Pathenoni selles igas detailis". Aastal 609 andis Bütsantsi keiser Phocas temple Paavst Baniface neljandale, kes nimetas selle Neitsi Maarjale ja Märtritele pühendatud kirikuks. Kirikuks nimetamine tõstis (eelkõige) keskajal ehitise tähtsust. Suur osa templi väärtuslikust marmorist on ajajooksul kaotsi läinud. Lisaks on kaks selle
neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel värviti pruunides toonides. Orel varjas suurelt jaolt ära varem domineerinud roosakna, mida nüüd saab täielikult näha ainult väljastpoolt. 12 4/11/19 · Ambla kiriku juurde ehitati 1896 kabel Aegviidu surnuaias. · Aastal 1995 varastati ülemine osa altariseinast. Allesjäänud osad restaureeriti. · Aastal 1995 paigaldati valvesignalisatsiooniseadmed. 19951998 remonditi põrand, aknad, katus ja karniis. Katus on hiljuti vahetatud. Roosaken on restaureeritud. 13 4/11/19 · 2. juulil 2000 pühitseti peale põhjalikku remonti uuesti köstrimaja. · Von Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue pildi jaoks varastatud vana altaripildi Jeesuse ristimine Jordanil asemele
pani rooma arhitektide tehnilised oskused tõsiselt proovile ning oli hiljem eeskujuks sellistel renessansiaja kunstnikele nagu Bramante ja Michelangelo. Pantheon pääses hävingust ainult tänu sellele, et Bütsantsi keiser Phokas andis hoone 609. aastal paavst Bonifatius IV valdusse, kes muutis selle aasta hiljem 1. novembril Santa Maria ad Martyresi kirikuks. Sajandite jooksul tekitasid maavärinad, üleujutused ja lammutustööd hoonele märkimisväärset kahju, kuid samas see restaureeriti alati. Näiteks 663. aastal käskis keiser Constantius II ülekullatud pronksist katuseplaadid Konstantinoopolisse toimetada ning paavst Urbanus VIII Barberini lasi ülessulatada portikuse pronkslae, et saada materjali Castel Sant' Angelo kahurite ja Bernina Baldahiini jaoks Peetri kirikus.
Eesti Vabariigi taastamise järel on Linnaarhiivi kogud 1990. aastail kiiresti kasvanud. Vastu on võetud hulgaliselt Nõukogude-aegsete, aga ka hiljem likvideeritud, erastatud või ümberkorraldatud Tallinna asutuste arhiive. Muuhulgas säilitab Linnaarhiiv tegevuse lõpetanud asutuste personalidokumente. 1973. aastast peale asub Tallinna Linnaarhiiv Tolli tänaval. Esialgu oli arhiivi käsutuses vaid Laia ja Tolli tänava nurgal asuv maja (Tolli 8); 1980. aastate teisel poolel restaureeriti ja kohandati arhiivi tarbeks ka naabermajad Tolli 6 ja Tolli 4. Need on kasutusel 1989. aasta suvest.
nikerdpingistik. 1940ndate lõpusoli lirik lammutuse äärel , kuid see otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Tänaseks sai restaureeritud ka Vastrenoveeritud kirik, mis langes tulekahju ohvriks 1982. aastal. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. 6
Stiililt kõrggootikasse kuuluvail maalinguil on kujutatud kolmikkaarte all seisvaid inimfiguure. Ilmselt on need jäänused kompositsioonist "Viimne kohtupäev". Reformatsioonijärgsel ajal aga kõrvaldati kirikust 2 katoliiklike pühakujude kõrval ka seinamaalid - need jäid aastasadadeks korduvate valgenduskihtide alla. Seinamaalinguid puhastas uuesti kattekihist 1913. a. arhitekt J.L.Gahlnbäck. Aastail 1969-1974 uuriti ja restaureeriti maalinguid Moskva kunstiteadlase V.Filatovi juhatusel. Kahjuks olid pikihoone seinamaalingutega kaetud krohvikihist selleks ajaks alles vaid tühised riismed, seetõttu on suur osa maalingutest hävinenud, säilinud on vaid väikesed fragmendid, mis on siiski Eestis unikaalsed. Neile oli saanud saatuslikuks katuse puudumine pärast 1941. a tulekahjut. Täielikult taastati kõrge kimmlaudadest sadulkatus alles 1959. a.Tänaseks on vahepeal
aasta jooksul maksta 700 miljonit franki kontributsiooni. Inglismaa tõusis maailma riikide seas jagamatule juhtpositsioonile nii tööstuses kui koloniaalvõimsuses. · Holland ja Belgia liideti ühtseks Madalmaade Kuningriigiks. · ?veitsist sai neutraalne iseseisev riik. · Venemaa sai suurema osa Poolast, talle jäid Soome ja Bessaraabia. · Kinnitati Itaalia killustatus. Väikeste Itaalia hertsogiriikide troonile tõsteti Habsburgid. Roomas restaureeriti paavsti ilmalik võim. · Austria sai Itaalia kirdeosa kõige rikkamad maa-alad. · Saksa riikidest ja mõnedest Austria valdustest moodustati Saksa Liit, kuhu kuulusid 34 kuningriiki ja 4 vabalinna. Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga.
annaabi.ee 
