Milose Venus (0)

„Milose Venus “
„Milose Venus“ on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur , mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust"  Louvre 'is. Esialgu peeti kuju autoriks  Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal  Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn).
"Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale , vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad , et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem ; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre’i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud. Mingil hetkel küll asendati vasaku jala puuduv osa kipsist koopiaga, kuid see eemaldati. Praegu on ainsad püsivad uuendused juuksekrunni rekonstruktsioon, kipsist nina ning huule alaosa.
Infoallikate puudumise tõttu on kuju algset välimust keeruline kindlaks määrata. Pakutud on mitmeid hüpoteese. Louvre’i Antiik-Kreeka ja Rooma osakonna peakonservaatori Alain Pasquier' arvates oli kuju parem käsi kehaga risti ning vasaku puusa kohal. Vasakut kätt hoidis armastusjumalanna üleval. Üks hüpotees puudutab ka skulptuuri autorsust, mille põhjal pakutakse kuju autoriks kreeklast Mikra Asiat, kes tegutses aastatel 120-80 eKr.
Valisin selle skulptuuri kuna pikka aega peeti seda skulptuuri naise iluideaaliks ning huvitas kuju ajalugu.