b. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema 9. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. AVC = MC c. MP = MRC d. MRC = MR e. MRP = MRC 10. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega 11. Firma töö nõudluse kõver: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 12. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a
10. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. Alandades asendusressursside hinda b. Tõstes täiendressursside hinda c. Tehes kõike loetletut d. Tõstes liikmete tööviljakust e. Suurendades nõudlust toodetavale kaubale 11. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. Tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. Ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. Väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu 12. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. Ressursi piirkulud ületavad MRP b. MC ületab MR c. MRP ületab töötasumäära d. Keskmine toodang on suurem kui MP e. Töötasumäär on väiksem kui MP 13
Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. alanevad MRC c. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Tagasiside Õige vastus on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. ressursihinnast b. asendusressursi pakkumise elastsusest c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Tagasiside Õige vastus on: nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b
c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. ressursihinnast b. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse ÕIGE c. asendusressursi pakkumise elastsusest d. ressursi pakkumisest Küsimus 5 Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid ÕIGE c
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c
• Siinvõrk on üks lihtsamaid arvutivõrke, kuhu saab ühendada mitmeid arvuteid, kuid võivad tekkida probleemid, kui kaks arvutit soovivad samal ajal hakata saatma samale siinile andmeid. Sellest tekivad kokkupõrked. • Selliseid süsteeme, kus kasutatakse siinvõrgu arhitektuuri, kasutatakse kokkupõrgete vältimiseks sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga. Tähtvõrkude hulka kuuluvad näiteks tavaline telefonivõrk, lubaringvõrk ja Ethernet 10BaseT kohtvõrk. • Kõik edastatavad sõnumid käivad kesksest seadmest läbi. Nii moodustavad jaotur, võrgu lehesõlmed ja nendevahelised sideliinid kujundi,
Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset
võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Põhjavesi maavara mille kasutamist ja kaitset Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis sätestavad eraldi seadused (Veeseadus). seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele
keskkonnasäästlik. Säästliku mõtteviisi kajastavad ka ettevõtte väärtushinnangud, mille seas on pikaajaline ja aktiivne vaateviis ning ühtsusest erisustest lugupidamine. Iga ressursi efektiivne rakendamine eeldab kindlasti kolme asja. Esiteks, juhitavat ressurssi tuleb hästi tunda; teiseks tuleb määratleda, mida me sellelt ressursilt ootame ja kolmandaks, seda ressurssi tuleb juhtida adekvaatsete, ressursile sobilike meetoditega. Sama põhimõte kehtib ka inimese kui ressursi juhtimisel. Inimene on ainus loov ressurss. Ainult inimene suudab välja mõelda ja luua midagi täiesti uut ning õppida. Inimesel on tunded. Just tunded määravad suuresti ära inimese tegevuse suuna ja intensiivsuse, üldise energia, mida inimene oma tegevusse paneb. Tunded on motivatsiooni aluseks. Enamasti on inimese tunnetel objektiivsed põhjused. Inimene on ainus organisatsiooni kasutuses olev aktiivne ressurss
2. Millisel ressursil või millise osakonnas on kõige rohkem halba tööde hakkimist? 12 IT Kolledz 3. Milline ressurss on kõige kallim- millise ressursi juurde hankimine on liiga kulukas? Kõige koormatumale ressursile tehakse tööde järjekord, mida ta peab järgima. Kõigepealt teeb kõige koormatum ressurss järjekorras oleva esimese projekti tööd, siis järjekorras oleva teise projekti tööd jne. Seda tegevust nimetatakse Trummi planeerimiseks: Selle ressursi tööde rütm määrab kõikide teiste tööde alustamise nendes projektides, mis sisaldavad trumm- ressursi töid Me peame ootama, et projekte kiiremini lõpetada! 22
Töö-ökonoomika arvestustest 1. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 2. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d
esindaja ega tarnija müügimees ehk ei ole vaja enam ennustada 6 - tellimust ei ole vaja koostada oma infosüsteemis - tellimust ei ole vaja edastada inimese sekkumisega, printimine, faksimine, kõne, e-post - ei pea ootama, millal vabaneb tarnija telefon või faks - tarnijal vähenevad kulutused ressursile, et tagada tellimuste vastuvõtmine - tarnija ei pea tellimusi käsitsi sisestama oma infosüsteemi - ostja vabaneb kauba saabumisel saatelehe käsitsi sisestamisest. Lõpptulemusena peab ostja kauba vastuvõtmisel võrdlema ainult koguseid saatelehel saabunud kogustega ning tarnija koostama saatelehe. Viimast toimingut on ka võimalik oluliselt lihtsamaks teha tänapäevaste IT-lahenduste abil.
mille tulemusena on Peipsi järve ökoloogiline tasakaal kõikuv. Veeõitsenguga kaasneb öine hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt, inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu
vastu kaitsta! Kuidas end Murphy vastu kaitstakse? LIITMISREEGLI ABIL: Valitseb eeldus, et kui juhtida projekti nii, et kõik tööd lõpeksid õigeaegselt, siis saab ka projekt valmis õigeaegselt. Ehk Projekti kui terviku turvamiseks on vaja turvata kõiki osi. Kontrollime seda eeldus simulatsioonide abil: Järjestikuste töödega projekt (Simulatsioon 1) Vaatame lihtsat projekti, mille plaan näitab, et projekti eesmärgi saavutamiseks on vaja teha järjestikku 5 tööd. Igale ressursile on omistatud mingi värv. Vaadeldavas projektis on õnnestunud igale tööle leida erinev ressurss. Keskmine töö kestvus on 10 päeva ja keskmine määramatus on +/- 2 päeva. Keskmine määramatus näitab kui lai on normaaljaotust iseloomustab histogramm. Esinemis- sagedus 1/2 1/2
· individuaalsus (kehalise) koormuse valikul · vabadus ja võimalus kaasharrastajate ja seltskonna valikul · võimalikult tööalast tegevust tasakaalustav vastandtegevus · saavutada soov seda tegevust korrata (Mart Reimanni artikkel Postimehes ,,Rekreatsion- see on puhkus, meelelahutus, taastatud tervis": http://euro.postimees.ee/120506/lisad/reis/201324_1.php,12.05.2006) Rekreatsioon tugineb paljuski just kohalikule vaba aega ja puhketegevust pakkuvale ressursile - selle initsiatiivile ja koostöövõimele. 4) meeskond- väike grupp inimesi, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel 5) meeskonnatöö: · Meeskonnalkonkreetsedeesmärgid ja teatakse, midaigaüheltoodatavõib. · Täiendatakseüksteist, vahetataksepaindlikult ja täidetakseerinevaidrolle. · Koordineeritaksetegevust. Igaüksabistabteisi. Meeskonnaeesmärgisaavutamine on muutunudolulisemakskuimeeskonnaliikmeteisiklikeeesmärkidesaavutamine.
2. Saab aru probleemi lahendamisest. Ettevõtlik inimene teab või uurib välja, kuidas probleem lahendada. Ta teab mida, millega või kellega, millises järjekorras ja millal teha. 3. Leiab ressursid. Ressursid on raha, inimesed, tooraine, energia, maa, kinnisvara, seadmed, tehnoloogia, aeg, keskkond jne. Kõige olulisemad ressursid on inimene ja aeg. Tähenduse rahale kui universaalsele ressursile annab inimene. Ettevõtlik inimene leiab raha alati, kuid ilma ettevõtliku inimeseta on raha vaid pakk paberit. 4. Lahendab probleemi. Ettevõtlik inimene saavutab ise või koos teistega tulemuse ja viib asja lõpuni ega löö raskuste esilekerkimisel käega. Ettevõtlik inimene saavutab eesmärgi. Ettevõtlikkus ja edukus äris tähendab pühendumist, visadust ja usku oma eesmärki unistusse ja äriideesse.
Sündmuste hinnang mõjutab Protsessi eesmärgid: toimetuleku protsessi. Protsessi * negatiivsete sündmustega käivitab juhul kui situatsioon on konanemine heaolu kahjustavalt hinnatud. * positiivse minapildi ja emotsionaalse tasakaalu Hinnangu protsessid: säilitamine * primaarne – oht inimesele Täpsemat infot * sotsiaalsuse taastamine või * sekundaarne – oht ressursile Primaarsest ja jätkamine sekundaarsest Situatsiooni hindamisviisid: protsessist täpsemalt? Toimetuleku strateegia ehk me hindame ühte ja sama käitumismudelid: situatsiooni erinevalt * probleemidele suunatud * kaotus – juba toimunud kahju. tegevus – lahendamine, Lepib reaalsusega või hindab planeerimine, keskendumine juhtumi ümber enda jaoks
puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. Tartusse planeeritava puidu rafineerimise ehk tselluloositehase üks eestvedajaid, Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli räägib:Esiteks, me soovime muuta Eestit keskkonnasõbralikumaks elupaigaks ja soovime, et Eesti annaks oma panuse maailma ees olevate väljakutsete lahendamiseks. Kui vaatate dokumentaalfilme ja mõtlete, kus elavad need ühiskonnad, kes põhjustavad
7 (Internet Information Service), mis töötab Windows juhtimisel. Veebiserveriks nimetatakse ka arvutit, millel on veebiserveri tarkvara ja salvestatud veebilehtede failid. Serveri rünnakutest kaitsmiseks kasutatakse võrkudevahelist ekraani ja vastavat tarkvara. Serveri funktsioonid: serveril paiknevad erinevad ressursid (näiteks, veebilehed); igale ressursile määratakse juurdepääsu õigused; server töötleb klientide nõudeid ühele või teisele ressursile; server vahetab infot klientidega ja teiste serveritega. Klient Kliendina kasutatakse brauserit. Kõige levinumateks brauseriteks on Internet Explorer (www.microsoft.com), FireFox (www.mozilla.org), Opera (www.opera.com). Kliendi funktsioonid: brauser rakendab vajaliku ressursi nõudmise; brauser töötleb saadud ressurssi. Nõue
andmebaas, võrgud ● Realiseerimine - programmeerimine, ehitamine aga mitte rakendamine ● Testimine - vahetulemuste hindamine võttes aluseks nõuded - kas vastab või ei. ● Rakendamine - vahetulemuste rakendamine tellija keskkonnas UP toetavad distsipliinid ● Muudatuste ja konfiguratsiooni haldamine - muudatusnõuete hindamine ja töössevõtmine ● Projektijuhtimine - keskendutakse tähtaegadele, ressursile, kvaliteedikontroll ● Keskkond - arendusvahendite ja protsessi keskkonna seadistamine projekti jaoks Suhteline jõupingutus - distsipliinides muutub jõupingutus ajas (nt analüüsi tehakse esimestes iteratsioonides hästi palju, hilisemates mitte eriti, vaata seda värvilist diagrammi mida ta loengus näitas koguaeg) 12. Sari lühemaid slaide Protsessi häälestamine ja arendusjuhtum. Kõik UP tegevused on mittekohustuslikud (va kood). Pm tegele väheste asjadega, aga
käigus kas ei mõeldud korralikult läbi, ei osatud ette näha, tehti hooletult või otsustati ignoreerida, ning mille kaudu saab sedasama süsteemi kuritarvitada. 84. tööjaam- tavalisest võimsam lauaarvuti, mis on sageli mõeldud mingi kindla ülesande, näiteks graafikatöötluse, teostamiseks. 85. UPS- puhvertoiteallikas, elektrivõrgu rikete või häirete korral kasutatav varutoiteallikas. 86. URL- igale dokumendile või muule ressursile Internetis vastab oma unikaalne internetiaadress. 87. ussviirus- teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abita ennast paljundab ja levib. 88. vabavara- FSF'i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. 89. videoterminal- andmesisestusseade, mis kasutab sisendiks klaviatuuri ja väljundiks kuvarit. 90
(tuntud kui hypercalls). Hypervisor täidab ülesande guest kerneli eest ja samas varustab hypercall kasutajaliidest teistele kriitilistele kerneli operatsioonidele nagu mälu haldamine, katkestustööstlus ja ajast kinni pidamine. Paravirtualiseerimine proovib parandada probleeme mis on täisvirtualiseerimises, lubades guest operatsioonisüsteemile otsene ligipääs aluseks olevale riistvarale samal ajal keelates kõigil teistel guest operatsioonisüsteemidel ligipääs samale ressursile samal ajal. Paravirtualiseerimises guest operatsioonisüsteemid teavad, et neid virtualiseeritakse. [5, 6, 9, 12] Paravirtualisatsiooni eelisteks on võime guest kernelil suhelda otse hypervisoriga, mis tuletab palju paremad jõudlus tasemed. Teiseks eeliseks on, et paravirtualiseerimine ei limiteeri seadmedraivereid sellega mis on virtualisatsiooni tarkvaras. Selle asemel kasutatakse draivereid, mis on olemas guest operatsioonisüsteemil.
Heast ideest ainuüksi ei piisa. Inimesed panevad alati lootused just nimelt suurepärastele ja huvitavatele ideedele, kuid sellest samuti ei piisa. Indiviid, kes tahab enda lennukat ideed ellu viia, peab selleks ise väga palju ära tegema. Kindlasti leidub maailmas inimesi, kes arvavad, et kui nende idee kiidetakse ja ülistatakse taevani, on nende panus tehtud, mis tegelikult nii ei ole. Hea idee on õnnestunud siis, kui see on ellu viidud tänu mitmele ressursile ja oskustele. Lennukad ideed kujundavad liidri ainult siis, kui idee on teoks tehtud. Tänu sellele oleks idee elluviija teistele eeskujuks ja nad üritaksid teda vabatahtlikult järgida. Kindlasti peab ka liidri idee olema hea ja huvipakkuv teistele inimestele. KOKKUVÕTE Richard Branson on inimene, kelle edu ei ole mõjutanud kõrghariduse puudumine. Tema loodud konglomeraat on olulisel kohal terves maailmas, olgu siis selleks plaadipoodide kett Virgin Megastores või mitmed lennukompaniid
Taktikalised eesmärgid Operatiivsed eesmärgid Joonis 9 – Organisatsiooni eesmärkide hierarhia (tipp on kõige aluseks) Eesmärgid peavad olema SMART Saavutatavad Mõõdetavad Ajaliselt määratud Realistlikud Täpsed TAKTIKALINE PLANEERIMINE Taktikaliseid plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Strateegiline plaan keskendub ressursile, keskkonnale ja missioonile. Taktika keskendub inimesele ja tegevusele. Taktika on strateegiast konkreetsem. Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine. Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne. Ka briljantne idee võib kehva teostuse korral läbi kukkuda ja kehv idee hea teostus korral läbi lüüa. OPERATIIVNE PLANEERIMINE Operatiivsed plaanid lähtuvad taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähemate eesmärkide saavutamiseks.
ressursside efektiivse jaotuse hästitoimivatel konkurentsiturgudel: AINUÕIGUS kõik omamise ja kasutamisega kaasnevad kasud ja kulud jäävad ainult omanikule. VÕÕRANDATAVUS kõik omandiõigused peavad olema vabatahtliku tehingu käigus ühelt omanikult teisele üleantavad. TÄITMISELE PÖÖRATAVUS omandiõigused peavad olema kaitstud mittevabatahtliku ülevõtmise eest. Sellisel juhul on omanik huvitatud ressurssi efektiivsest kasutamisest; kui omandiõigusi ressursile vahetatakse (tehakse tehing), suurendab see efektiivsust. TOOTJA HINNAVARU, KASUMI JA DEFITSIITSUSLISANDI SEOSED: LÜHIAJALISELT- teatud kulud (kapitalikulud) on fikseeritud, st kogukulud = toodangumahust sõltuvad muutuvkulud + toodangumahust sõltumatud fikseeritud kulud; kasum = kogutulu kogukulud; tootja hinnavaru (kogutulu muutuvkulud) = kasum + fikseeritud kulud. PIKAAJALISELT- kõik kulud on muudetavad; tootja hinnavaru = kasum = 0 hästitoimiva konkurentsiga turul, kus
kahjutasule. Igaüks, kes rikub omandiõigust, on kohustatud hüvitama sellest sekkumisest tekkinud kahjuNäide elektrijaamagaEttevõtja E tahab püstitada hüdroelektrijaama ja peab selleks jõe üles paisutama. Selle tulemusena ujutatakse üle suur hulk maad jõeorus. Tekib oluline kahju maa eraomanikele M. *Efektiivsuskriteerium nõuab, et lõppude-lõpuks jõuaks ressursside kasutusõigus nendeni, kelle väärtushinnang sellele ressursile on kõrgeim. *Põhiküsimus: kas vastastikku kasulik tehing saab antud õiguskorra puhul teoks? Tehingu brutokasu V =ostja väärtushinnang müüja väärtushinnang =max ostuhind min müügihind*V = v E vM = po(max) pm(min) > 0*Tehingukulud T = T1 + T2 = turukulud+kohtukulud*T1 Ex ante (partneri otsimine, hindamine) *T2 Ex post (tehingu tagamine)*Millised õiguslikud raamid tagavad tehingu toimumise? *Tehingu netokasu W = V T > 0
9. Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. Tõene 10. Erahüvis erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või tootmisel) välismõju. Väär Arvestustest 6.3 1. Maa kogupakkumine: on absoluutselt mitteelastne. 2. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: MRP = MRC 3. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel. 4. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse 5. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: kõigest ülaltoodust (kapitali alternatiivkulust harus, kapitali MRP –st, kapitali pakkumise elastsusest). 6. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. 7
arengutendents. Plaanime edaspidi välja arendada ka autokaravanide parkla ning pakkuda seda tüüpi reisimist harrastavatele klientidele teenust. Ettevõttele vajminevatest resurssidest peamine on rahaline resurss, kuna majutusettevõtte loomine on üsna investeeringute mahukas. Investeeinguteks rahalist ressurssi plaanin saada nii pangast, kui ka edaspidi hosteli laiendamiseks toetuste näol (näiteks: EAS). Lisaks rahalisele ressursile vajatakse ka inimressursi, seda siiski algul vähesel määral ja vaid abipersonali näol. Ettevõttele vajalikke töötajaid on võimalik piirkonnast leida. 2.4 Konkurendid Peamiseks konkurendiks pean Mulgi kõrtsi, kes pakub majutust ja on hinnaklassilt kõrgem. Arvestavaks konkurendiks tuleb pidada ka Abja Õpilaskodu. Abja Õpilaskodu majutusteenus on minimalistlikum ja odavama hinnaga, kuid klient peab arvestama maja kindla kodukorraga
ootusärevuse leevendamiseks lähimas tulevikus. Pakutud uurimiskavad, kuigi teostatavad, jäävad realiseerimata vähemalt selle köite kaante vahel pole lahendust. Praeguseks hetkeks on minu mitte eriti kaval kavatsus kindlasti juba liiga selge. Ma arvestan Kurt Lewini avastusega täitmata ülesannete motiveerivast jõust, et sundida teisi vaidluste lõpetamisele kunagi tulevikus. Eriti puudutab see nooremaid kolleege, kelle juurdepääs sellele paratamatusele piiratud ressursile on praegu isegi suurem kui minu enda oma. Siiski on tegemist ka teistsuguse kvalifikatsiooniga. Kuigi minu poolt pakutavad mudelid pole veel muidugi proovitud pole nad päriselt uued eelnevalt formuleerimata konstruktsioonide mõttes. Pigem esindavad nad igas planeeritud uurimiskavas mõisteliste elementide integratsiooni, mida on järjestikku rakendatud ökoloogiliste süsteemide teoorias alates selle esialgsest formuleerimisest 70ndatel aastatel
eraldiseisev, ühiselt omatud organisatsioon. Levinud põhjuseks ühisettevõtte loomiseks on juurdepääsu saamine välisturule. Sellisel juhul on ühisettevõtte loojaks välisturule sisenemisest huvituv ettevõte ja selle kohalik partner. (Levinud nt Hiinas ja Indias.) Strateegiliste liitude ja ühisettevõtete eelised ja puudused: EELISED PUUDUSED • Juurdepääs teatud ressursile • Juhtimisprobleemid • Mastaabiefekt • Finantsilised ja organisatsioonilised • Riskide ja kulude jagamine riskid • Juurdepääs välisturule • Partnerist sõltuvusse sattumise risk • Õppimine • Otsustamisvabaduse osaline • Kiirem pääs turule kaotamine
korraga võimelised elatuma ning paljunema suur hulk isendeid. K kujuneb evolutsioonis välja kui sündivuse ja suremuse tasakaal teatava populatsioonitiheduse juures. Mõlemad võivad sõltuda N-st ja mõlemad võivad olla ka N-st sõltumatud. 31 LIIGISISENE KONKURENTS – kahepoolselt kahjulik biootiline vastasseis. - konkurents lõplikule ressursile Suurimad konkurendid on üldiselt liigisiseselt. Konkurents jaguneb: 1. Sümmeetriline konkurents – kõik kaotavad võrdselt 2. Asümmeetriline konkurents – Joonistuvad välja võitjad/kaotajad nt: valguskonkurents Varjestatav vs mittevarjestav konkurents • Valguskonkurents: Suur varieeruvus, Pisike algedu viib suure ülekaaluni. PAR on varjestatav ressurss. • Juurte konkurents: varieeruvus on väiksem, kõik kaotavad võrdselt/proportsionaalselt.
ressurssi, pärandab oma prioriteedi madalama prioriteediga tegumile selleks ajaks, kuni nõutav ressurss vabaneb. NB: ei väldi ummikut, võib seda isegi esile kutsuda 35. Iseloomustada prioriteedi laega protokolli (priority ceiling protocol). Laiendab prioriteedi pärandamist nii, et ükski tegum ei saa minna kriitilisse regiooni selliselt, et ta seal blokeeritakse. Selle saavutamiseks antakse igale ressursile prioriteet, mis võrdne kõige kõrgema seda ressurssi kasutava tegumi prioriteediga. Sarnane prioriteedi pärandamise käitumisega, lisaks ei saa tegum minna kriitilisse regiooni, kui seal eksisteerib mõni semafor, mida hoiab tegum, mille "priority ceiling" on kõrgem või võrdne. RAS analüüsi teoreetilisi tulemusi 36. Millised eeltingimused peavad olema täidetud tegumi lihtsustatud analüüsiks? Millised on olulised parameetrid, mida sealjuures kasutatakse? RTOS omadused: 1
eraldiseisev, ühiselt omatud organisatsioon. Levinud põhjuseks ühisettevõtte loomiseks on juurdepääsu saamine välisturule. Sellisel juhul on ühisettevõtte loojaks välisturule sisenemisest huvituv ettevõte ja selle kohalik partner. (Levinud nt Hiinas ja Indias.) Stateegiliste liitude ja ühisettevõtete eelised ja puudused Eelised · Juurdepääs teatud ressursile · Mastaabiefekt · Riskide ja kulude jagamine · Juurdepääs välisturule · Õppimine · Kiirem pääs turule · Konkurentide neutraliseerimine või blokeerimine Puudused · Juhtimisprobleemid · Finantsilised ja organisatsioonilised riskid · Partnerist sõltuvusse sattumise risk 26 · Otsustamisvabaduse osaline kaotamine
eraldiseisev, ühiselt omatud organisatsioon. Levinud põhjuseks ühisettevõtte loomiseks on juurdepääsu saamine välisturule. Sellisel juhul on ühisettevõtte loojaks välisturule sisenemisest huvituv ettevõte ja selle kohalik partner. (Levinud nt Hiinas ja Indias.) Stateegiliste liitude ja ühisettevõtete eelised ja puudused Eelised · Juurdepääs teatud ressursile · Mastaabiefekt · Riskide ja kulude jagamine · Juurdepääs välisturule · Õppimine · Kiirem pääs turule · Konkurentide neutraliseerimine või blokeerimine Puudused · Juhtimisprobleemid · Finantsilised ja organisatsioonilised riskid · Partnerist sõltuvusse sattumise risk 26 · Otsustamisvabaduse osaline kaotamine
eraldiseisev, ühiselt omatud organisatsioon. Levinud põhjuseks ühisettevõtte loomiseks on juurdepääsu saamine välisturule. Sellisel juhul on ühisettevõtte loojaks välisturule sisenemisest huvituv ettevõte ja selle kohalik partner. (Levinud nt Hiinas ja Indias.) Strateegiliste liitude ja ühisettevõtete eelised ja puudused: Eelised Puudused Juurdepääs teatud ressursile Juhtimisprobleemid Mastaabiefekt Finantsilised ja organisatsioonilised riskid Riskide ja kulude jagamine Partnerist sõltuvusse sattumise risk Juurdepääs välisturule Otsustamisvabaduse osaline kaotamine Õppimine Organisatsioonilise paindlikkuse kaotamine
rpc - hajussüsteemide tööks vajalik kaugprotseduuri väljakutse protokoll (remote procedure call); snmp - võrgu teeninduseks vajalik protokoll (simple network management protocol); ntp - ajateenistusprotokoll (network time protocol); nfs - protokoll hajusa välismäluga töötamiseks (network file system); URL - Uniform Resource Locator · URL on ressursi identifitseerimiseks Internetis e. Internetiaadress. Igale dokumendile või muule ressursile Internetis vastab oma unikaalne internetiaadress. · Internetiaadressi esimene osa näitab ära kasutatava protokolli (näit. HTTP), sellele järgneb domeeninimi, alamkataloogi nimi ja failinimi. 1. http://www.oracle.com/technetwork/java/index.html 2. ftp://ftp.info.apple.com/pub/ 3. mailto:[email protected] 4. telnet://utoopia.pol.edu 5. ftp://mp3:[email protected]:21000/c3a/stuff/mp4/ Klass java.net.URL sisaldab meetodeid: 1
3. Metametadata – õpiobjekti kirjeldust kirjeldavad andmed 3.1. Identifier 3.2. Catalogentry 3.2.1. Catalog 3.2.2. Entry 3.3. Contribute 3.3.1. Role 3.3.2. Entity 3.3.3. Date 3.4. Metadatascheme 3.5. Language 4. Technical – õpiobjekti tehnilised iseloomujooned 4.1. Format – ressursi andmetüüp (näiteks video/mpeg, text/html, …) 4.2. Size – ressursi maht baitides 4.3. Location – URL 4.4. Requirement – ressursile ligipääsemise tingimused 4.4.1. Type – tingimuse tüüp (näiteks Operating System, Browser) 4.4.2. Name – nõutud vahendi nimi (näiteks Any, Microsoft Internet Explorer, …) 4.4.3. Minimumversion – nõutud vahendi min versiooni number 4.4.4. Maximumversion – nõutud vahendi max versiooni number 4.5. Installationremarks – märkused ressursi installeerimiseks 4.6
juurdepääs st maale. Tema järgi hõimu kui institutsiooni polnud. Elanikonna kasvu surve lõhub või arendab rankist edasi. Maa muutub väärtuslikumaks, omandi selgem piiritlemine(ei ole tavaliselt eraomandid vaid sugulusliinide omand) ja konkurents omandile ja sellele juurdepääsu pärast. Kujuneb sugulusliinide vahel erinevus majandusliku omandi alusel. Kellel rohkem ressurssi, see on vingem. Kujuneb seega kihistunud ühiskkond. Kihistumus võimaldab hakata neil, kellel on juurdepääs ressursile/võimule ekspluateerima, neid kel seda pole. See tekitab suured pinged ja sugulusel põhinev ühiskond sellega hakkama ei saa ja toob kaasa riigi tekke. Rõhutas ka, et kui kihistusel põhinev riik on tekkinud on see ekspansiivne ehk hakkab ähvardama vähem arenenud kogukondasid-neelab need alla või sunnib neid ennast riigiks formeerima. St kui kuskil on see riik tekkinud, lõpetab sundimatu arengu ja toob kaasa kiire riikluse tekke kogu piirkonnas. Need kaks skaalat püsivad siiani.
Ühinemine ja ülevõtmine: · horisontaalne · vertikaalne · haarde laienemine ehk diversifikatsioon · konglomeraat. 1960ndatel aastatel tundis elektroonikatööstus (ITT, IBM, Xerox) ja telekompaniid (CBS,ABS) huvi raamatukirjastuste vastu. 1970.-1980ndad filmi-ja videotööstuse huvi, suurte meediakompaniide teke (Time Warner, Paramount). Ühinemise eesmärk majanduliku efektiivsuse saavutamine. Ühineti selleks, et kontrollida ligipääsu vähesele ressursile, sisule; et kindlustada ligipääs võrgustikule, kus oma sisu levitada; et tekiks suuruse efekt, st. kokkuhoid püsikuludelt, sääst mitmekülgsusest, ühe idee mitmekülgne rakendamine; ja et suurendada toodete rahvusvahelist levikut. 2)Kirjastamise internatsionaliseerumine George Weidenfeld leiab, et viimase poole sajandi jooksul on kirjastamises olnud kolm ajastut: valdavalt rahvuslik, rahvusvaheline ja globaalne kirjastamine. Globaliseerumine
lõppfaas, mil ühendus katkestatakse ja vabastatakse reserveeritud ressursid. Kanalikommutatsioon ei ole efektiivne ressursikasutuse seisukohalt, kuna terve kanal on pühendatud kahele osapoolele, kes reaalselt ei pruugi kasutada ära kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad. Sõnum jaotatakse pakettideks/tükkideks ja saadetakse minema läbi sidevõrgu. Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine).
annaabi.ee 
