Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14
on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid. Respiratoorsed kutsehaigused: 1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
1. Juuretipu juures asuv piirkond omastab kõige aktiivsemalt vett. Kui vesi on imendunud juurekarvadesse või epidermaalsetesse rakkudesse, peab ta läbima koore. Liikumine on sirgjooneline: vesi võib voolata rakust mööda läbi apoplasti või rakust rakku läbi sümplasti plasmodesmi. Vee absorptsioon juurte poolt peetakse passiivseks, kuid seda mõjutavad mitmed tegurid nagu nt rakkude respiratoorsed inhibiitorid, kõrge CO2 tase ja madal O2 tase. 2. Peamine veeliikumise tee läbi taimede on mööda puiduosa juhtkoerakke, mis on süsteem omavahel ühenduses olevatest avatud kanalitest. Soontaimede silmatorkavaks tunnuseks on juhtkude, ksüleem ja floeem, mis juhivad vett ja toitaineid erinevate taimeorganiteni. Juhtkude ulatub lakkamatu süsteemina teistesse taimeorganitesse nagu oksaharud, lehed, õied ja viljad
· Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel · Proopia · submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel · Proopria
vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest · primaarne · tubulopaatia · põletused hüperaldosteronism · osmodiurees (glükoos, · Cushingi sündroom
Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse determinandid ja epidemiloogiline triaad Ükskõik milline tegur
Tahhükardia ja/või tahhüpnoe korral on vajalik erütromassi ülekanne. Rauapuuduse korral vajab laps kuid rauapreparaati. Rauavarude täitmiseks ei piisa ühekuulisest ravitsüklist, vaid ravi peab kestma kuni punaverenäitajate normaliseerumiseni ja edasi veel 12 kuu jooksul. 5. Mis on infektaneemia? Aneemia, mis tekib infektsiooni tagajärjel. Esineb enamasti imiku ja väikelapseeas. On mingisuguse põhihaiguse tüsistus. Kõige sagedamini põhjustavad infektaneemiat respiratoorsed infektsioonid. 6. Mis on hemolüütilise aneemia? Hemolüütiline aneemia on erütrotsüütide ehk punaliblede lagunemise tõttu tekkiv kehvveresuse vorm. Hemolüütiline aneemia on erinevate kaasasündinud või omandatud haiguste tagajärjel tekkiv punaliblede enneaegsest lagunemisest tingitud kehvveresus 7. Kuidas avaldub hemolüütiline aneemia? Avaldumine sõltub aneemia raskusest, kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda.
Aitab kõrvaldada vaimset väsimust, kontsentreerida tähelepanu. Tugevdab loogilist mõtlemist, tasakaalustab emotsionaalset seisundit, avaldab pehmet rahustavat toimet kesknärvisüsteemile. 4.Õli aktiivne viirustevastane, antiseptiline ja valutustav toime avaldub hingamisteede haiguste korral, vähendab põletikku, veeldab röga, kõrvaldab bronhides, kopsudes ja hingetorus tekkida võivad paisunähud. Kasutatakse järgmiste haiguste ravis : katarraalsed ja mädased bronhiidid, ägedad respiratoorsed haigused, neelu- ja kõripõletikud, tonsilliidid, trahheiidid (hingamistoru põletikud), gripp, külmetus, angiin, frontiit (otsmikukoopa põletik), sinusiit, astma, kopsude emfüseem (laienemine), nohu, haimoriit (ülalõuasinusiit), köha ja katarr (limaskesta põletik). 5.Aitab suurepäraselt nakkushaiguste korral. Puhastab õhu nakkusekandjatest ja desodoreerib seda, takistab õhu kaudu levivatesse piisknakkustesse haigestumist. 6
säilitamise ja valmistamise viisist. Nõgestõve põhjused Nõgestõve põhjuseid on palju, sagedasemaks on toiduallergeenid, ravimid (penic, tsefalosporiinid, analgeetikumid), mitteallergilised (kroonilised põletiku kolded). Nõgestõve põhjused Sooleparasiidid: naaskelsaba, lambliad, solkmed Ägedad nakkushaigused 8angiin, kollatõbi) Füüsikalised- ja psüühhilised tegurid Putukahammustused Respiratoorsed allergoosid *allergiline rinofarüngiit *allergiline konjuktiviit *allergiline sinusiit *pollinoos e. heinapalvik Allergiline rinofarüngiit Allergiline nohu – tekib järsku, eelnevalt võib esineda kipitustunne/sügelustunne ninas ja kurgus. Lapsel esinevad aevastushood. Eritis ninast vesine ja rohke, ninahingamine takistatud kas pidevalt või periooditi. Esineb farüngeaalne köha. Periooditi võib köha esineda pikaajaliselt. Päeval köha
· Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased.
jooksul. Iga aastaga selle haigusega põevad rohkem ja rohlem lapsi ja noorukeid. Põhjused võivad olla väga erinevad: 1. vale toitumine 2. passiivne eluviis 3. psühholoogilised faktorid 4. pärilikkus (umbes 40 % kõikidest juhtumitest) Ülekaalulisuse tagajärjed on alati tõsised: 1. psühholoogilised probleemid 2. halb füüsiline seisund 3. ainevahetuse rikkumine 4. suhkrutõbi 5. respiratoorsed haigused 6. probleemid skelettiga 7. südamehäired 8. jpm. ( .., ..) Laste ülekaalulisuse suur levik ja sellega seotud tagajärjed on tähtis sotsiaalne probleem. Vaatamata progressile, ülekaalulisuse ravimine tänapäeval on seotud paljude raskustega, mis on aluseks igasuguste teaduslike, populaarsete ja kommertsiliste kehamassi programmide rajamiseks. Toetudes erinevate autorite peale, ülekaalulisuse ravimise
Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respiratoorsed protsessid peamiselt: (x) mitokondrites; () kloroplastides; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Fotosünteetilistel organismidel toimuvad fotokeemilised reaktsioonid: (x) tülakoididel; () mitokondrites; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Pürenoidi funktsioon on: (x)sünteesida väiksematest orgaanilistest ainetest suuremaid, mida
1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma.
sügelev, põletav ja kõrvetav tunne. Esinevad ka objektiivsed mittespetsiifilised sümptomid nagu lööve, kuivus või õhetav nahk. Need sümptomid paiknevad enamasti näo piirkonnas. Üldise sündroomi mõistet on alles hiljuti kasutama hakatud. Patsientidel esinevad erinevad sümptomid, kas koos naha probleemidega või ilma. Närvisüsteemi funktsionaalsed sümptomid nagu uimasus, väsimus, peavalu, keskendumis raskused, mälu probleemid, ärevus ja depressioon. Respiratoorsed probleemid (raskused hingamisel), seedimise probleemid, silma ja nägemise sümptomid ning südamepekslemine. Neid sümptomeid süvendab kokkupuude erinevate elektriliste seadmetega ning ajajooksul enamasti patsiendi olukord halveneb. Patrick Levalloisi kirjanduse ülevaate artiklis võeti kokku avaldatud artiklid, mis on tehtud elektromagnetilise ülitundlikkuse teemal. Antud ülevaates leiti, et ei esine tõendeid
Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel. Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kutsenahahaigused ja kasvajad Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Tööga seotud haigused- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigust diagnoosib töötervishoiuarst.
Paljuneb neokorteksis (vaikne marutaud), pole kuri, apaatsed, järgneb kooma ja surm. Viirust on leitud ka keelepapillidest, korneast. See on neurotroopne haigus, ei ole vireemia! Kõige pikem inkubatsiooniaeg on 2 aastat. 8. Aeglaselt progresseeruvate viirusnakkuste patogenees (visna/maedi) Maedi-Visna – retroviirus, ei põhjusta kasvajaid. Tabandunud on kitsed ja lambad, eriti vastuvõtlik on nt soome landrassi lammas. Maedi ja Visna – üks viirus, kuid põhjustab eri asju. Maedi – respiratoorsed kahjustused; Visna – KNSi häired. Maedi on fataalne – tekib hapnikuvaegus ja raskendab sekundaarne bakteriaalne infektsioon – kopsupõletik. Kliiniline pilt – väljasirutatud kael, kõhetu ja kuiv köha (röga pole). Visna on samuti fataalne – tekib ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) e. kordinatsioonihäired, lihaste treemor (lihasvärin), esineb esmalt varjatult, tagumised jalad on nõrgad, loomal värisevad
) Mis on ja milles seisneb “Känguru” meetodi olemus? Areneva närvisüsteemi stimuleerimiseks on oluline vastsündinuile pakkuda positiivseid aistinguid: tõstes vastsündinut ema rinnale, et ta tunneks emaihu lõhna, soojust ja südametukseid (kängurumeetod), ema silitusi ja häält. Millised on sagedasemad EA probleemid? · Kehatemperatuuri hoidmine · Toitmine · Osteopeenia · Nägemine · Kuulmine · EA aneemia ja hüprbilirubineemia · Respiratoorsed · Neuroloogilised Milles seisnevad EA toitmisprobleemid? Põhjend a. Laps on sonditoitmisel, sest sündides EA pole imemisrefleksi . Esimesel eluaastal oht postnataalsele kasvupeetusele. Kirjelda kaasasündinud reflekside mõistet-olemust. Lapse motoorika areng toimub järk-järgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid. Vastsündinud peavad kohanema peamiste eluprotsessidega. Selleks on neil
Pidevalt raskendatud hingamine läbi nina põhjustab hüpoksia. Halvasti läbi nina hingavad lapsed arenevad halvemini. Ninahingamise puudumine võib põhjustada kolju siserõhu tõusu ja kesknärvisüsteemi funktsioonide häiret. Laps muutub ärevaks, mõndadel lastel tekib unehäire. Lapsed häiritud ninahingamisega, hakkavad suuga hingama. Külma õhu saabumine hingamisteedesse põhjustab külmetushaigusi: ülemiste himgamisteede katarrid, bronhiit, respiratoorsed viirusinfektsioonid. Sellised lapsed haigestuvad tihemini. Läbi nina hingamist on vajalik jälgida. Titale on vaja läbiviia igapäevaselt ninapuhastust. Hingamise häirete ennetamise jaoks imikutel võib välja tuua mõned viisid: 1) asetada last ainult selili ja padjata, sest sellises asendis on tal kergem hingata; 2) liiga soojalt mitte katta, sest ülessojenemine raskendab normaalset hingamist; 3) pehmeid mänguasju voodil mitte jätta; 4) ruumis mitte suitsetada;
Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne)
Ohutegurid: ·füüsikalised, ·keemilised, ·bioloogilised, ·füsioloogilised ja psühholoogilised Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist. 18. Kutsehaigused. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. 1) Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad(allergiline astma, kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.) 2) Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus- ja parasiithaigused) 3) Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused(uv kiirgus, rõhk,ioniseeriv ja soojuskiirgusjne.) 4) Kutsenahahaigused ja kasvajad(põhjustajad: tahm,pigi,bituumen jne.)
elus tekib analoogne situatsioon, siis see võib trauma teadvuses taaskäivitada või restimuleerida ja, võib olla, põhjustada ka haiguse. (Hanter, A., Uord, S. (1998) "Perinatal therapy" MITSTS: "San Rei"). F. Lik'i teooria: raku mälu või raku teadvuse olemasolu. Soovimatutel lastel ilmnevad peale psühholoogiliste probleemide ka mitmesugused somaatilised (psühhosomaatilised) tervisehäired. Nende hulgas on sünniaegne prenataalne düstroofia, sagedased respiratoorsed haigused, bronhiidid, pneumoonia, enurees, neurodermiit, maohaavad. (Verny, T.; Zakharov, A.; Share, I., 1996; Sonne, J., 1996; Brekham, G. 2002). Lapse domineerivad emotsionaalsed seisundid võivad olla tingitud tema sünnieelsest kogemusest (või prenataalsest emotsionaalsest õppest). Sokolova, O. (2000). (Ühe või teise emotsionaalse reaktsiooni tekke eelistuse määrab sünnieelne kogemus. See sünnieelne kogemus kujutab endast ema emotsionaalsete seisundite taasesitust lapse ajus
sisaldab ephrin retseptori Ephb4 türosiin kinaasi. Ned retseptori aitaba veenide ja arteride seostuma. Ephrin signaliseerub sideme formeerimist. Vererakkude areng. Pluripotentsed HSC rakud on võimelised genereerida kõike vere ja lõmfi rakke. HSC genereerib vaherakke. Embrüonaalne hemopoeesis toimu vere saartel (RBC tootmine). Endoderm.On olemas 2 funktsiooni: keeliku, südame,veresoonte ja mesodermi formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid). Närvisüsteemi areng I (varajased etapid). Närvirakk - neuron: neurooni keha, sooma; neuriidid(aksoonid ja dendriidid). Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal
kahekihiline, hiljem parotiidjuha, divertiiklid. mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed
Küülikutel ei ole nii, neil ei suurene ammooniumi eritamine metaboolse atsidoosi ajal. Kaaliumi vähenemine põhjustab metaboolset atsidoosi koeral ja kassil ja vähendab neeru ammooniumi eritamist koertel. Bikarbonaadi imendumine/happe eritamine prox torus suureneb kroonilise metaboolse atsidoosi ajal Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Alkaloos stim. bikarbonaadi eritamist ja atsidoos supresseerib. 7.5. Atsidoosi ja alkaloosi respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Metaboolse atsidoos * bikarbonaadi tagasiimendumine prox torus on häiritud * krooniline neerupuudulikkus – happeid eritatakse vähem (nt neeru armistumine) * mürgistused * kõhulahtisus – suurenenud bikarbonaadi eritamine * valgurikas toit, SV vaene toit - ketoatsidoos Metaboolne alkaloos * oksendamine – vesinikioonide kadu maost * bikarbonaadi suurenenud eritamine (kloriidi puudusel nt)
struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal.
2. Kirjeldage mitokondri ehitust (membraanid ja kompartmendid) ning hingamisahela komponentide paiknemist mitokondris. Mitokondri sisemembraan barjäär metaboliitidele. Sisaldab suurel hulgal valke, mille funktsiooniks on metaboliitide transport. Välismembraan vabalt läbilaskev väikestele molekulidele ja ioonidele. Sisemembraan läbilaskev enamikele väikestele molekulidele ja ioonidele, kaasaarvatud H+. Sisaldab: - respiratoorsed elektronkandjad (kompleksid I-IV). - ADP-ATP translokaas - ATP süntaas - teised membraansed transporterid Maatriks sisaldab: püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, tsitraadi tsükli ensüüme, rasvhappe beeta- oksüdatsiooni ensüüme, ainohapete oksüdatsiooni ensüüme, DNA, ribosoomid, ATP, ADP, Pi, Mg 2+, Ca2+, K+. HINGAMISAHEL 3. Nimetage hingamisahela komponendid ja nende töös osalevad elektronide ülekandes osalevad rühmitused.
ega alust, seda teevad kopsud ja neerud. Puhversüsteem koosneb aluselisest ja happelisest komponendist. Vere pH – oluline ensümaatiliste reaktsioonide normaalseks kulgemiseks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. 2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Atsidoos – respiratoorne: kui hingamine tõkestub (põhjused: ravimid, intoksikatsioon, trauma ja haigused - astma, bronhiit). Metaboolne: mittelenduvate hapete kuhjumine (ketoatsidoos, laktatsidoos, neerupuudulikkus), kõhulahtisus (vesinikkarbonaadi kaotus maosooltraktist), tekib füüsilise pingutuse korral, mürgitus (salitsülaadid). Alkaloos – kopsude hüperventilatsioon (CO2 eemaldatakse organismist normist
struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud – hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal.
Rakuline immuunsus on oluline viiruse paljunemise pärssimises. Peremehe immuunmehhanismide eest kaitsevad väiksed viirus-seotud RNAd (VA RNAd), mis takistavad IFN-indutseeritud proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud
Bronhiaalnäärmete hulk redutseerub, kondrofibrooskest õheneb, kõhretükikeste mõõtmed ja arv väheneb ALVEOLAARPUU JA KOPSU ALVEOOLID Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhiaalpuu (bronhid, bronhioolid) ja alveolaarpuu Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetus vere ja õhu vahel Puu seintes paiknevad alveoolid – nende sisepind on kaetud ühekihilise lameepiteeliga, mille rakke nimetatakse pneumotsüütideks e alveolotsüütideks Respiratoorsed alveolotsüüdid e esimest tüüpi pneumotsüüdid – osalevad gaasivahetuses Suured alveolotsüüdid e teist tüüpi pneumotsüüdid – seotud surfaktandi produtseerimisega Alveoolide seinas paiknevad ka makrofaagid, mis haaravad endasse väikesi võõrkehi, nt tolmuosakesi Alveoolide seinad on ümbritsetud tiheda verekapillaaristiku poolt, kusjuures alveolaarepiteeli rakud on vahetus kontaktis
mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2
4 Instrumentide, hooldusvahendite jms vahendusel levivad nakkustekitajad. Haigla keskkond Nakkustekitajad endoskoobid Pseudomonased, salmonellad, Helicobakter, HIV-viirus, Clostridium difficile saastunud desinfektsioonilahused Pseudomonased, proteused kraadiklaasid Stafülokokid, Clostridium difficile respiratoorsed seadmed Pseudomonased, atsinetobakterid klebsiellad, salmonellad, proteused õhuniisutusseadmed Atsinetobakterid, legionellad, pseudomonased Stafülokokid, mükobakterid, legionellad, ventilatsioon aspergillused ja viirused
, O2 seotakse kergesti ilma rauavalentsi muutmata ja hemoglobiin muutub oksühemoglobiiniks. Üks mool hemoglobiini seob täieliku küllastuse korral 4 mooli hapnikku. CO2 transport veres: lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides(kogu hulgast u 10%), seotult valkudega nt hemoglobiiniga(11% kogu hulgast) plasmavalkudega u 1% ja ka vesinikarbonaadina vereplasmas( kõige rohkemja erütrotsüütides, väga vähe ka dissotseerumata süsihappena Respiratoorsed neuronid (hingamiskeskus) asuvad ajutüves ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides, kusjuures ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures
Tüümuses on peamiselt retikulaarrakud, esineb vaid üksikuid lümfotsüüte. Antigeenide mõjul lümfoidne kude ei arene, lümfisõlmed ja kurgumandlid puuduvad. Haigustunnused ilmnevad tavaliselt 3.-6. elukuul, imikul tekib püsiv lööve, mis väljendab immuunreaktsiooni emalt ülekandunud lümfotsüütidele. Sageli esinevad soor suu limaskestal, naha mäda- ja seennakkused, respiratoorsed ja seedetrakti infektsioonid. Iseloomulik on diarröa. Vereanalüüsid näitavad tavaliselt lümfopeeniat (< 1000 lümfotsüüti/mm3). T-lümfotsüütide arv on väga väike, võime rakulisteks immuunreaktsioonideks puudub. Reaktsioon mitogeenidele kas puudub täielikult või on tunduvalt langenud. B-lümfotsüütide arv ja immuunglobuliinide tase on kombineeritud immuunpuudulikkuse vormist olenevalt erinev. Oluline on varajane diagnostika ja ravi. Raske
emakas. 36 tundi peale viljastumist moodustub sügoot, mille jaotumine toimub juba 72 tunni järel. Kui viljastunud munarakk on juba jaotunud, jõuab ta emakassa ja hakkab seal arenema (34 päeva pärast). Emakas on selleks ajaks moodustunud platsenta algvedelik. Olastotsüst koosneb juba 150 osast. Edasises arengus (embrüo faas 2812 nädalat) tekivad respiratoorsed elundid, arenevad närvid ja ka üldorganism. Selles faasis avalduvad ka juba kaasasündinud kahjustused. Näiteks pimedus, mille tekkeajaks peetakse raseduse esimest trimestrit. See on periood, mil on võimalik teha veel aborti. Hilisem abort kahjustab tugevalt naise tervist. Iseeneslikku aborti esineb 3050% naistest. Hilisemas raseduse perioodis seda enam nii kergelt ei toimu. Vanasti peeti
Patsient antakse üle haiglale, hüvastijätul kraaksatab ta teile tänutäheks „Aitäh“. (Kardiaalne) kopsuturse – südame nõrkusest tingitud vedeliku kogunemine kopsukoes ja kopsualveoolides KOK – krooniline obstruktiivne kopsuhaigus; bronhide ja bronhioolide ahenemine Anatoomia ja füsioloogia eripärad Vt peatükki „Anatoomia ja füsioloogia alused“, „Hingamissüsteem“. 246 Düspnoe põhjused ja sümptomid Respiratoorsed Ülevaade Anamnees Läbivaatus põhjused sündmuskohast Ülemised hingamisteed Võõrkeha Märk toidust või Algab äkiliselt söögi ajal; Võimalik, et kurgus mingi eseme tunne, et võõrkeha on olevat võõrkeha on allaneelamisest kurgus näha Infektsioonid Tekib sammhaaval, valu Palavik; suud on raske
annaabi.ee 
