Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paremal" - 501 õppematerjali

thumbnail
116
pdf

Renessanss

Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss)...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

8. klassi raudvara: PTK 2

ptk Hulkliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Hulkliige - üksliikmete summa üksliikmed: ; ; ; 2.Hulkliikme liikmed ja kordajad - korrastatud hulkliige liikmed: üksliikmed, mille liitmisel hulkliige moodustub liikmed on ; -2 ; kordaja: iga liikme ees olen arv kordajad on 1; -2; 1 3.Korrastatud hulkliige - järjestada hulkliikme liikmed muutujate astendajate summa kahanemise järjekorras, võrdsete astendajate summa puhul lähtuda tähestikust, liikmed normaalkujulised, võimalusel koondada 4.Kaksliige - hulkliige, milles on kaks mittesarnast liiget 5.Kolmliige - hulkliige, milles on kolm mitte- sarnast liiget 6.Hulkliikmete liitmine - kui sulgude ees on plussmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks, s.t. ühe hulkliikme liikmed kirjutatakse teise jä...

Matemaatika
68 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

8. klassi raudvara: PTK 3

ptk Defineerimine ja tõestamine 8.klass Õpitulemused Näited 1.Hulkade ühisosa - ühised elemendid; Ül.564 tähis ; NB tehe hulkadega 2.Hulkade ühend - hulk, millesse kuuluvad Ül.567 ühe hulga kõik elemendid ja teise hulga need elemendid, mis esimesse hulka ei kuulunud; tähis ; NB tehe hulkadega 3.Matemaatilised sümbolid - hulkade ühisosa matemaatikale iseloomulik hulkade ühend nn.kokkuleppeline keel, et teksti lühidalt element kuulub hulka kirja panna (võit ajas ja ruumis) element ei kuulu hulka sidesõna "ja" sidesõna "või" hulga osahulk, "ei ole osahulk" kriipsutatakse sama tähis läbi...

Matemaatika
94 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

suurus (n=3;4;5;6;7;8 jne): sisenurk on 150° 60°;90°;108°;120°;128,57...°;135° jne; Saan võrduse, arvutades nurkade kogusumma välisnurk on sisenurga kõrvunurk kahel viisil (vasakul: nurkade summa valemi abil, paremal : ühe nurga abil); lahendan võrrandi n suhtes. NB sisenurga suurust saab kasutada tippude (n-2) 180=150n arvu leidmisel, välisnurga leidmisel 180n-150n=360 30n=360 |:30 n=12 Määrata korrapärase hulknurga liik, kui teada on välisnurk...

Matemaatika
95 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

2 liikmete ümbertõstmise, koondamisega 2v -10v=0 a=2 b=-10 c=0 tekitada kuju, kus vasakul poolel on 2 2 esimesel kohal positiivse kordajaga (u+1) -2u =3 2 2 ruutliige, teisel kohal lineaarliige, u +2u+1-2u -3=0 2 kolmandal kohal vabaliige ning paremal -u +2u-2=0 |:(-1) 2 poolel null; vajadusel kaotada murrud või u -2u+2=0 a=1 b=-2 c=2 sulud NB vajalik selleks, et saaks võrrandit lahendama hakata 13.Täielik ja mittetäielik ruutvõrrand - Ül.1326 täielik: kõik kolm liiget olemas Otsustada, milline võrrand on täielik ja 2 ax +bx+c=0; lahendatakse lahendivalemi milline mitte ning nimetada kõik kolm...

Matemaatika
63 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

8. klassi raudvara: PTK 4

võrrandis on murrud, siis korrutan ühise | 12 laiendajad on 4;3;6 nimetajaga; kui on sulud, siis avan need; tundmatuga liikmed jätan vasakule, 4x-3y=-6 ülejäänu viin paremale ; jagan pooli 4x=-6+3y|:4 tundmatu ees oleva arvuga, kirjutades x= ehk x=0,75y-1,5 parema poole murruna (kuna seal ei saa koondada); võimalusel jagan paremal pool iga liikme läbi ja annan ilma murrujooneta Ül. 906 Avalda võrrandist tundmatu y NB vaja asendusvõtte kasutamisel; saab 3x+2y=-7 kasutada võrrandi lahendi leidmisel, kui 2y=-7-3x |:2 ühe tundmatu väärtused on ette antud y= ehk y=-1,5x-3,5 5.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Graafilise kujutise järgi tuleb määrata graafiline kujutis - sirge, mille iga punkti võrrand....

Matemaatika
139 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mikro-Makro test, MKF ja oligopol

Kõrge hind Madal hind Firma Kõrge hind Kasum: -20 Kasum:-30 Kasum: -20 Kasum:-10 Madal hind Kasum: -10 Kasum: -15 Kasum: -30 Kasum: -15 11. Joonisel on toodud firmade võimalikud kasumid. Firma A kasum paremal ülanurgas ja firma B vasakus nurgas.Kui firma B lähtuks kõrgema hinna poliitikast, siis firma A valib sellise strateegia, mis tagab kasumi: Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 20 30 ; 10 15 12. Kasutage joonist . Kasutades minmax strateegiat mõlemad firmad teenivad kasumit: Firma...

Mikro-Makro ökonoomika
127 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis

Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5...

Masinatehnika
99 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Masinatehnika kodutöö nr 3

Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ­ ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 ­ suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 ­ lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 ­ siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...

Masinatehnika
111 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m...

Laeva ekspluatatsioon
87 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Mõõtmistulemuste võrrandite lahendamine vähimruutude meetodil

Mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega. Kuna mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega, siis paregusel juhul neid arvestama ei pea ja kaalumaatriksit arvutustes kasutada ei ole vaja. Vastavalt ette antud võrranditele kirjutame välja maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute muutujate X ja Y kordajatest ning paremal pool võrdusmärki asetsevatest suurustest (mõõtmistulemustest). Tabel 1. Maatriks A 1 2 2 -3 2 -1 Tabel 2. Maatriks L 10.5 5.5 10 Neid kahte maatriksit alusena võttes ning kasutades valemit X= (A TA)-1ATL leiame muutujate X ja Y tõenäolisemad väärtused. Maatriksite korrutamisel tuleb järgida valemis ette nähtud järjekorda. Excel’is maatriksite korrutamiseks kasutame MMULT...

Geodeesia
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metallid - seotud mõisted

veega a)aktiivsed met.(KMg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(AlFe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(NiAu) ei reagereeri veega Reag. lah. hapetega a)vesinikust vasakul olevad met.; tekivad sool ja H2 ( Zn+2HCl®ZnCl2+H2 ) b)vesinikust paremal olevad met. ei reag. lah. hapetega Reag. soola lahustega(reag. vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall; tekivad sool ja met.) Fe+CuSO2®FeSO4+Cu Met. mis reag. külma veega(IA ja IIA metallid alates Ca), ei asenda soola koostises vähem aktiivseid met. vaid reag. veega ja tekkinud leelis võib reag. soolaga Na+CuCl2 1) 2Na+2NaOH+H2 2) 2NaOH+CuCl2®Cu(OH)2+ 2NaCl Summaarselt: 2Na+CuCl2+H2O®Cu(OH)2+2NaCl+H2 Reag. mittemet.(peaaegu kõik met. reag...

Keemia
154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marie Under

abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...

Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Religioonid ja ehitised

Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad ­ teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

Põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias ­ kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria ­ topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tu...

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Registrit juhitakse signaalidega write ja reset. Nihkeregistri koostamisel kasut nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. Sõltuvalt sellest, kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihutab register iga taktimpulsi toimel sisestatava 2 nd arvu kohti ühe võrra paremale või vasakule. Nihketehte puhul nihutatakse registis oleva arvu kõiki järke korraga. Nihutamisel paremale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne. Äärmise parempoolse trigeri kaudu saadakse väljund signaal. Enam kasutatavad on dünaamilise sünkroonsisendiga D v. JK trigerid. Trigeriümberlülitumine toimub sünkroonsignaali tagarindest. Iga väljundi trigerid on ühendatud järgmise noorema järgu trigeri sisendiga. Sünkroonsignaali tagamine lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse seisunditesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse...

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

Lisaks kirjutan kõigi produktsioonide koopiad, millles lõpus uus mitteterminaal · Hakkan mitteterminaalide järjestuses produktsioone, milles antud mitteterminaal vasakus pooles paremalt vasakule läbi käima. o asendan iga produktsiooni, milles paremal esimesel kohal suurem mitteterminaal hulga produktsioonidega, milles see mitteterminaal on vasakus pooles (ehk siis A>B>C korral ja C BD korral A CB asendan A BDB ) Iga keele jaoks leidub genereeriv grammatika Greibachi normaarkujul. 16. KV-keelte süntaksanalüüsi ülesanne. CKY-algoritm. Cocke-Kasami-Youngeri algoritm: Chomsky normaalkujul oleva grammatika ning terminaalse stringi korral otsustab, kas sõna kuulub keelde või mitte....

Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov)

Täpset piiri nende vahele ei saa panna, sest üleminek meesteraamatust naisteraamatuks on sujuv.Tüüpiline naisteraamat on piltlikult öeldes selline, kus umbes iga kolme lause tagant on mainitud sõna "armastus" jms., tekstinäide peaks olema midagi taolist: " Metsavaht võttis leedi Chatterley oma lihaseliste käte vahele ja suudles teda kirglikult huultele." Kui Te tahate näha mõnda tüüpilist naisteraamatut, siis minge raamatupoodi "Homeros".Kohe paremal pool välisukse kõrval on neid igavene hunnik.Ma ei taha küll naisi 11 solvata, kuid kahjuks kipub nii olema, et tüüpilist naisteraamatut võib iseloomustada sõnadega "loll ja seebine jutt".Enamus tüüpilisi naisteraamatuid (kui mitte kõik), on kirjutatud naiste poolt (mis peaks nii mõndagi ütlema).Muidugi on väga palju erandeid.Ka " Meister ja Margarita" teises...

Kirjandus
2351 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metallide füüsikalised omadused

Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust ­ neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlem...

Keemia
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun