Kontrabass (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kontrabass

KONTRABASS Kontrabass on keelpill, nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige. Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija ­ tal on mõlemale viitavaid tunnuseid.

Muusika

4

docx

KONTRABASS

KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2

Muusika

9

doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola

Muusika

34

doc

Mustlasmuusika

(The New Grove...1980c: 865-856) Ungari mustlasmuusikas kasutatakse enim dulcimeri, viiuleid ja kontrabassi, vähem aga klarnetit ja oboed. Ungarlased on ülimalt virtuoossed viiuldajad, seega on põhirõhk viiulitel, millel mängitakse meloodiat. (World Music: the Rough Guide...1999: 148) Öeldakse, et viiuldaja libistab mängu ajal ühelt keelelt teisele, mis jätab mulje, nagu nutaks viiul tema käes. (Eve Karp et al 1995a: 46) Kontrabass annab muusikale mõnusa rütmi ja dulcimer kerguse ja õhulisuse muusikasse. Dulcimer ehk cimabalom on algselt pärit Pärsiast. Tänu mustlastele aga jõudis pill Ungarisse, kus see on nüüdseks saavutanud rahvusliku pilli staatuse. See on psalteeriumisarnane pill, millel on enamasti trapetsikujuline kõlakast. Mängimisel peab pillimees keeli pulga vms lööma, saavutades niimoodi ainulaadse kõla, mis omane üksnes dulcimerile. (Miller et al 2006: 67)

Muusika

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

tugeva kõlajõuga orkestreid. "Sving" on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel. Iga "swingipala" svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis "svingib" ei ole veel "swing". Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. ­ kõik). Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny

Muusikaajalugu

25

doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................

Muusika

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

 Rubens  Alustati ja lõpetati Peeter Pauli kindluse ehitamine   Purskaevud  Lossiansambel- Versailles’ loss  Bernini- arhitekt ja skulptor Kirjandus  Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud  Musketäride ajastu (Louis XIII)  Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika  Charpentier „Te Deum“  Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass  Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas)  Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada  Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass  Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla  17

Muusika ajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)