Kristlus Islam Tekkimise Jeesuse sünd, millest algab meie Aastal 610 aeg ajaarvamine; ehk siis aastal 0 Tekkimise Iisrael Araabia koht Levik Ligi 2,1 järgijat, suurima levikuga Lähis Ida: Indoneesias, Pakistanis ja religioon. Valitsev regioon Euroopas, Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja moodustavad moslemid Afganistanis, Okeaanias Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraak, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias,Sudaanis, Süürias, ...
Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamin...
Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Leidub ka neid, kelle elu nii suurel määral usul ei põhine. Kuid iga inimene usub midagi. Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas. Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning
kogumiseks, kuid enam ja enam noori muutub arvutist sõltuvaks ning kaotavad selle taga väärtusliku aega. Kas arvuti on siis ajaraiskaja või abivahend? Interneti avarustest leitav informatsioon on lõpmatult paisuv ning selle hämarustest võib pea kõike leida, kui osata otsida. Sada aastat tagasi oleks olnud võimatu näha igat tuntud vaatamisväärsust, linna, maali, ilma ühe koha pealt liikumata, kuid tänapäeval on see vägagi võimalik. Saab kuulata muusikat, lugeda religioonidest, õppida keeli, mida internetita ei oleks võimalik ettegi kujutada. Arvuti ja interneti abil saab enda silmaringi arendada terve elu, kuid paljud inimesed ei hooli sellest. Nähes arvutis vaid lihtsat suhtlusvahendit, sulgevad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed ukse enese täiendavale harimisele ning eemalduvad ka reaalsest maailmast. Loomulikult saab arvutis trükkida lihtsalt kirjandi, teha vajalikud parandused ja täiendada teksti, kõike enne seda, kui
NEW AGE'i MÕJU LÄÄNE-EUROOPLASTELE New Age on vaimne liikumine, mis hõlmab paljusid alternatiivseid maailmavaateid ja elulaade. Võetakse erinevatest religioonidest endale sobivaid komponente ja segatakse need kokku. Sellest hoolimata ei ole New Age religioon, see on mõtteviis, elulaad. Kuidas on New Age mõjutanud meid, lääne-eurooplasi? Esiteks tooksin ma välja ravimise kristallidega, mida New Age'i liikumise liikmed harrastavad. Alles hiljuti lugesin artiklit ühest Inglismaa spaast, kus on võimalik proovida kristallide ja muude vääriskividega keha eest hoolitsemist, ravimist.
Budismi õpetus ja eluviis Budismi jagunemine Hinajaana koolkond Mahajaana koolkond Puhta maa koolkond Zen-budismi koolkond Buddha Tähendus: virgunu- täieliku vabaduse, tarkuse, mõistmise ja energia seisund. Buddha: Siddhartha Guatama, kes pühendas suurema osa enda elust virgumisele ning kes hakkas virgununa ka teisi õpetama. Referaadi tulemus Sain referaadi käigus budismi kohta teada, et budism ei tunnista kõikvõimast absoluutset Jumalat, ei räägi maailma loomisest/tekkimisest ning inimhinge olemasolust. Budism keerleb põhiliselt ümber sinu ja su arengu ümber. Elu jooksul üritatakse lahti saada kõikidest ihadest, et mitte taassündida ja seeläbi kannatusi kogeda. Budismi eluviis Põhimõte: Inimene sünnib lugematuid kordi ümber ning sellega kaasnevad paratamatult kannatused, püüeldakse virgumise poole Selleks, et jõuda virgumiseni tuleb läbida tee, mis jaotatakse kolme eta...
Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda aga tõusis kolmandal päeval surnuist üles. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. IDEOLOOGIA
judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) – ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. Võimalikud vaated religiooni päritolust: Leiutis – jumal on välja mõeldud Avastus – jumala olemasolu on avastatud Antu – jumalm ise on ilmutanud inimesele enda olemasolu Inimene on põhimõtteliselt Homo religiosus ehk religioosne inimene. Ei ole teada ühtegi ilma religioonita hõimu või rahvast. 99% (piltlikult öeldes) ajaloo kõikidest religioonidest on juba olemas olnud ja hävinud koos nende kandjatega, sest igal ürgaja hõimul oli ju enda usund.
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid
usalduse vastandist. Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest. Paganlus on usu vabadus mis on ajatu. Tegemist on pigem maailmatunnetuse kui usuga. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Mõned uurijad on märkinud, et paganuse kõrvaltähendus oli tsiviilelanik vastandina nn Kristuse sõjameestele. Iga religioon tunustab oma usku
Volta. Viimasel ajal mõjutavad põuad ja kõrbestumine tõsiselt põllumajanduslikku tegevust, elanikonna jagunemist ja majandust. Tuleb ette palju ülekarjatamist ja pinnase reostamist. 2.Rahvastiku üldiseloomustus Burkina Fasos elab umbes 15746232 inimest ning selle pealinnas, Ouagadouguos, 1475223 (2006.aasta seisuga) inimest. Riigi riigikeel on prantsuse keel, kuigi 90% räägib tunnustatumaid piirkondlike keeli. Religioonidest on enamasti esindatud moslemlus (50%), põlisrahvaste uskumused (40%) ja kristlus(10%). Riigis elavad negriidid. 2.1.Rahvaarv Burkina Fasos elab ligikaudu 15746232 inimest, kuid selle riigi rahvaarvu mõjutab AIDS, mida leidub palju ja mis toob endaga kaasa suurema suremuse, madalamad eluead, suurema laste suremuse, aeglasema rahvastiku kasvu ja muutused rahvastikus vanuse ja soo osas. 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur
6. Naised ei saanud rahalisi toetusi nagu seda said mehed, seega ei olnud neil võimalik oma projekte lõpule viia. Usuti, et naised peaksid jääma naistetööde juurde ning teadustöö peaks jääma meestele. 7. Kuna naiste soov teadusega tegeleda oli ühiskonna jaoks uudne, siis esines nende tõrjumist sellest valdkonnast. Nende osakaal teaduses oli väike ning neid ei võetud sellel alal tõsiselt. See võis aga tingitud olla just erinevatest religioonidest, uskumustest ning traditsioonidest, et mees teeb tööd ja naine on kodune. 8. Jällegi, kuna naisteadlaste tööd ei võetud väga tõsiselt, siis kajastati nende tegemisi ja töid vaid nendel aladel, mis on rohkem sobilikud naistele, olgu selleks siis keemia- või meditsiinialane või hoopis võrdlev teadus. 9. Üheks suureks raskuseks oli naisteadlaste jaoks ka see, et naisi hoiti teadusest teadlikult eemal
Australia 0.933 0.937 0.935 0.931 0.928 0.925 0.914 0.791 0.819 Asia 0.590 0.602 0.595 0.584 0.575 0.566 0.527 0.384 0.459 Europe 0.808 0.811 0.808 0.804 0.799 0.794 0.758 0.715 0.734 Oceania 0.813 0.816 0.814 0.812 0.809 0.808 0.889 0.710 0.735 Austraalia on teistest religioonidest kõvasti üle ning Oceania on Euroopaga suhteliselt võrdne kuid Asia on ültse kõige väiksema HDI-ga Allikas: Human Development Reports http://hdr.undp.org/en Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa ARVUTITUND 4. IAI Adult literacy GDP per HDI value Life HDI rank
Cao ài on suhteliselt uus ühinemise, usu religioon, mis tekkis lõuna- Vietnamis aastal 1926. Cao Dai on tugevalt natsionalistlik poliitiline iseloom. o Cao ài on religiooni lühem nimi. Täisnimi on Dai Dao Tam Ky PhoDo (Lunastuse ja Ilmutuse Kolmanda Ajajärgu Suur Religioon). Cao tähendab ,,Kõrge'' ja Dai ,,palee'', see viitab Riigikohtu paleele, kus valitseb jumal .Cao ài tähendab otsetõlkes "kõrge palee." Caodaism ühendab elemente paljudes maailma religioonidest, sealhulgas budismis, Konfutsianism, kristlus, hinduism, islam, judaism, taoism, samuti Geniism, põlisrahvaste religiooni Vietnami. Jumala tiitlis on esindatud Kolm Õpetust: Pühak, Tark ja Buddha. Caodailased peavad Jumalat oma religiooni asutajana. Nad usuvad et Cao ài on õpetus, sümbolism ja organisatsioon mis oli antud otse Jumalalt. Caodailased harrastavad eetilisi praktikaid, nagu palvetamist, esivanemate kultust, vägivaltsust ja taimetoitlust selle
kohaks muumia valmistamine ning siis maeti ta uhkesse hauakambrisse. Hauakambri suurus väljendas enamasti lahkunu tätsust, kuid peamine funktsioon oli siiski lahkunut kaitsta, et ta saaks edasi elada oma järgmises faasis, selleks suleti hoolikalt, maskeeriti. Seega vaaraodele ehitati suuremad uhkemad püramiidid, ilmselt astmetega nö astmikpüramiid. Tasus elada ausalt ja heade kavatsustega, nii nagu tänapäevalgi. Olenevalt erinevatest praegustest religioonidest või muudest uskumustest, siis on ikkagi põhiliseks eesmärgiks ennast piisavalt täiendada, elada vastavalt ühiskonna kehtestatud normidele ja seadustele ning persoonile sobivat religiooni või filosoofia raamistikku järgides, ilma rikkumisteta, siis pääseb õndsusesse/ järgmisele levelile/ taevasse lähedaste juurde, kuidas kellegile meeldib uskuda.
Tõde kannatuse põhjusest, 3. Tõde kannatuse lakkamisest, 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budaismi aluseks on arvamus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg. Jeesuse õpetusi levitasid tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõigeväelisemasse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kelle ainus poeg , Pühast Vaimust ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõsis kolmandal päeval surnuist ülesse ja läks taevasse, kus istub Jumala käel.
Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ülemvõimule. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ning Juuda valitsejatele jäeti suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras toonane Rooma valitseja Augustus ametisse Juuda asevalitseja - prokuraatori
Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid Hollandi lipp Hollandi vapp 1
sõltumata rahvusest, usutunnistusest või seksuaalsest sättumusest. Aktsioon taunib rassismi ja tagakiusamist, korraldab teemakohaseid üritusi ning avaldab oma Facebooki leheküljel pidevalt silmi avavaid artikleid, mis peaksid eestlaste viha pagulaste vastu leevendama. Näiteks võib sealt lugeda sisserändajate kasust Euroopale kui ka silmaringi avardavaid kirjutisi erinevatest religioonidest ja rahvustest. Aktsioonil on ühiskonnale positiivne mõju, sest see näitab eesti ühiskonnale, et kõik me oleme inimesed, vaatamata sellele, kas meil on pagulase staatus või mitte. Kunagi ei või teada, millal me ise mõnelt teiselt riigilt peavarju vajame. Algatus rõhub meie inimlikkusele ning vähendab rassismi.
elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofiat, kirjutama hakkas ta juba 27-selt ning tegeleb sellega tänaseni. Kirjanik Yann Marteli raama jutustab meile loo teismeliselt India poisist. Laias laastus on raamat jagatud kolmeks. Sissejuhatus e. eellugu, põhitegevus ja kokkuvõte. Raamat algab osaga, mis mõtestab lahti meie eksisteerimise ning elu. Mida me usume ja milleks me usume. Annab edasi informatsiooni erinevatest religioonidest ning on küllaltki sügavamõtteline. Lisaks hakkab esimeses kolmandikus arenema teose põhiliin. Peategelase isal on loomaaed Indias, olude sunnil peavad nad kolima Kanadasse ning ka osad loomad endaga kaasa võtma. Olles laevaga keset vaikset ookeani tekivad probleemid ning laev upub. Ainuke pääseja on 16 aastane Pii, olles ühes päästepaadis sinna sattunud Bengali tiigri, hüääni, ahvi, roti ja sebraga. Loksudes avamerel tapab tiiger kõik ülejäänud loomad, ainus ellujääja on Pii
"Kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15
Arenenud maailm võib saata inimese Kuule, kuid ei suuda takistada inimest oma kaaskodanikku vihkamast ja tema vastu võitlemast. Prohvet Muhammedi elupäevadest alates on islamiusk taganud elava näite sellest, kuidas rassismile punkt panna. Iga-aastane palverännak (hadz) Mekasse näitab kõikide rasside ja rahvuste tõelist islamlikku vennaskonda, kui ligikaudu kaks miljonit moslemit üle kogu maailma tulevad Mekasse palverännakut sooritama. Samas aga nii võimsaid näiteid teistest religioonidest tuua ei ole. Kokkuvõttes võib öelda, et õiglus on nähtus, millega puutume kokku igapäevaselt, olgu see suhtetasandil või mõnel tähtsamal viisil. Ja nagu on öelnud kreeka filosoof Demokritos: "Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus."
maale õiguse ja korra, põllumeestena saame kasutamata maast häid saake, meie misjoniõed õpetavad mustadele lastele õiget usku ja meie arstid teevad kõik, et ohtlikke troopilisi haigusi välja juurida. Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas võiks kellelgi midagi selle kohta öelda olla.” Ühe kohviistanduse omaniku kirjast oma emale Saksamaal, 1913. B) “Ma räägin uppilöödud ühiskondadest, puruks litsutud kultuuridest, ära võetud maast, tapetud religioonidest, hävitatud kunstist. Ma räägin tuhandetest ohvriks toodud inimestest, … tooraine ja toodangu röövimisest.” Aafrika päritolu kirjanik Aimé Cesaire kolonialismist, 1968. 2.2. Milliseid argumente kasutasin eurooplased koloniaalpoliitika õigustamiseks? Et nad on valged ja ülimuslikkused. 2.3. Kas oled vaadanud kolonialismist filmi või lugenud mõnd raamatut? Mis mõtteid need Sinus tekitasid?
Need olid aga võimalikud ainult tänu ehitustehnilistele uuendustele, nagu lubjamördi ja põletatud telliste laiaulatuslik kasutuselevõtt. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Tänu sellele tulid uued konstruktsioonid, mida varem polnud nähtud, millest tähtsamad olid võlvid, kaared ja kuplid. Mõlematest vanaaja hiigelriikidest on tänapäevalgi hästi tuntud nende religioon. Neil kummalgi oli suur hulk jumalaid, keda eriti Rooma suurel hulgal teistest religioonidest enda jumalatega samastades oma religiooni sisse tõi. Siiski on tänapäeval veidi rohkem tuntud Kreeka tähtsaimad jumalad, kui Rooma omad. Näiteks kes meist ei teaks Zeusi, Herat, Poseidoni jne, aga kui paljud teavad nende vasteid Rooma religioonist: Jupiter, Juno ja Neptunus. Seega usuliselt on minu arvates maailmale Kreeka rohkem andnud. Ka sõjaväelisi uuendusi võib mõlemate puhul märgata. Nii Kreeka kui ka Rooma
ISLAM Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. See on üks maailma religioonidest. Islam ei tekkinud mitte rändhõimude seas, vaid linnas, kus elanikud tegelesid laiaulatuslikult kaubandusega. 6.sajandi lõpuks olid Meka kaupmehed haaranud enda kätte kogu karavani kaubanduse, mis ühendas India ookeni ja Vahemerd. Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini
Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid
Huvitav, et on nii palju erinevaid usundeid ja arvamusi, kuidas on õige elada. Raamaturiiulid on küll täis tarku õpetusi ja üksteist ületrumpavaid nõuandeid, aga ikka on palju õnnetuid ja ebateadlikke inimesi, kes kahtlevad nii endas kui oma arvamustes. Need on aastate vältel tekkinud ja inimestes kinnistunud jäigad arvamused, kuid 21. sajand tõotab tulla uue mõtteviisi ajastu, kus on kombineeritud elutõed erinevatest religioonidest. Jumal ei ole enam üks suur olend, kes määrab sinu saatuse. Jumal on iga inimese ja looma sees ning igaüks saab otsustada oma saatuse. Goethe oli püüdnud Mefistost jätta mulje kui saatanast, kes proovib Fausti halvale teele viia. Ta muudkui upitas tegema teda asju, mis ei ole õiged. Kuid mis on õige ja mis on vale? Ei ole ju sugugi halb, kui Faust viib oma armastatud Margaretale ehtelaeka kingituseks, mis siis et Mefistofeles oli selle sõna otseses mõttes kuskilt välja võlunud
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj
Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud, mis paneb meid liikuma. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus
Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud, mis paneb meid liikuma. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus
liikumise edendamise fondi. 1968 aasta 4 aprlli õhtul, seistes motelli toa rõdul Memphises, Tennessees, kus ta pidi protestima kaastundeks prügitöötajate streigile linnas, ta tapeti. Kokkuvõte Martin Luther King` võib pidada üheks suureks eeskujuks maailma ajaloos, kuna tegu on mehega, kes tõi olulisi pöördeid mustanahaliste ajaloos Ameerikas. Tal oli hea esinemistaktiga kui ka seosed maailma kultuuridest ja religioonidest. Üheks oluliseks iseloomulikuks jooneks, mis tema kõned nii lummavaks tegid, oli minuarvates see, et ta kuulus kogudusse. Sealt omandas ta hea põhja oma kõnede pidamiseks, nagu näiteks siirus. Tema kõnesid võibki pidad ühteteks tähtsamateks mõjutamisviisideks, kuna selgesti oli referaadis näha, et ta oli reisinud palju, selleks et inimesi uskuma panna. Minuarvates, ei oleks saanud olla parem mees kui tema, keda panna sellist liikumist juhtima
Sõltuvalt kultuurilisest taustast on ka erinevad tervisekäsitlused. Seda mõjuatvad usukumus ja väärtused. Tervis on inimese võime oma soove ja vajadusi realiseerida ning muuta või kohandada neid vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Keskkond Keskkonnal on suur mõju nii inimese tervisele, kui ka tema unikaalsusele. Võiks eristada materiaalset ja mittemateriaalset keskkonda ja siin on raske öelda kummal on inimesele suurem mõju. Õde peab mõistma ja aktsepteerima inimesi erinevatest religioonidest, erinevatest kultuuridest. See on väga oluline aspekt õendusabi osutamisel. Kui nüüd pöörduda õendusteoreetikute poole, siis nendel on ka oma keskkonna nägemine ja seletus selle mõjust inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut. Sotsiaalne keskkond on patsiendi ja tema peresisesed suhted.Siin oluline keskonna tasakaal ja isiklik hormonia. Florence Nightingal ütleb, et keskkond annab ja võtab elu
loodi usutunnistus ja Uue Testamendi raamatute kogumik. Tekkis teaduslik kristlik mõtlemine, sest ristiusu sisu seletamisel hakati kasutama kreeka filosoofia abi. Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 2.1.Misjonärid Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal
.................... lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati 1. sajandil eKr Rooma ülemvõimule ka Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikustmonoteistlikust religionist ja käsitlesid neid seetõttu erijutumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma
Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas
mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid, pipart, kardemoni, kautsukit ja kassapähkleid, mis meelitavad tänini laevu üle Araabia mere. Palmid ääristavad kogu India poolsaare rannikut Mambaist kuni Gangese deltani. India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit.
spetsiifilised elemendid palve ja ohver maagilist päritolu. Teksti oli äärmiselt raske lugeda ja sellest aru saada ja lisaks kokku võtta. Tekstis esitatud ideed olid üsna äärmuslikud ning ma ei kujutaks ette kui neid kasutataks tänapäeva ühiskonnas. Näiteks jumalatele ohvri toomine on väga prohvetlik tegevus ning ma ei kiida seda heaks. Teksti lugedes ei saanud ma lõpuks aru, kuidas olid nõiad ja orgiad jumalatega seotud. Mulle meeldis lugeda erinevatest religioonidest ning uskudest. Lisaks meeldis mulle jumalate kujutlustest lugeda. Mulle ei meeldinud rituaalid, mis teostati. Eesti ühiskonnas usk jumalasse ei ole levinud suurel määral. Kirikus käiakse pigem ainult jõulude ajal ja see ka mitte usust ajendatuna vaid pigem traditsioonidest. Samas on Eesti ühiskonnas suurenenud usk selgeltnägijatesse ning ravitsejatesse. Usutakse ja tegeletakse erinevate teraapiatega, näiteks kristalliteraapiaga. On suur huvi vaimse kirjanduse vastu. Sel
ilmutab end inimesele vastavalt sellele, kuidas inimene ja tema mõistus,mõtlemine areneb ajaloos. Jumal ilmutab end erinevate religioonide kujul vastavalt inimese mõistuse arengule. Selline maailmavaade on omane vanadele kirikutele. Rooma,kreeka katoliku kirikute teoloogidele, eestlastest oli sellisel arvmusel Uku Masing Religioonide liigitamine 1. tekkeprotsessi alusel : - etnilised lõviosa maailma ajaloos olemasolevatest, olnutest religioonidest on etnilised. Judaism, hinduism, vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd. - rajatud Zarathustra Siddharta Gautama (Shakyamuni, Buddha) Lao zi (Li Er) Kong Fu-zi (Konfutsius) Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal. Hiljem Jeesus Kristus Mani Muhamed Hubbard 2. Jumala käsitluse alusel - teistlikud teism (kr k. sõnast Theos jumal) - Jumal lõi maailma, ja jätkab maailma juhtimist,
sisemise rahu saavutamisele ning läbi selle nirvanasse pääsemisele, mitte jumala teenimisele, nagu enamik uske. Budism ei ole meie ühiskonnas eriti aktuaalne teema, kuid ma arvan, et see tuleneb religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei olegi ühiskonnas silma paista. Arvan, et üleüldised teadmised teistest usunditest on kindlasti väga kasulikud teiste inimeste ja nende käitumise mõistmisel. Kui teaksime natuke rohkem erinevatest religioonidest oleks ilmselt nii-mõnigi konflikt ära hoitud. Leian, et inimesed võiksid olla budismi põhimõtetest pisut teadlikumad, sest budism jagab nõuandeid mis tuleksid ka mitte-budistidele kasuks. Tänapäeval kiire elutempo juures ei jõua me ilmselt piisavalt keskenduda iseendale ning oma hingerahule. Budismi eesmärk ongi just keskendumine hingele, mis aitaks ilmselt nii mõndagi inimest. 3
Jakob Westholmi Gümnaasium BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele
Kõige parem on sündida inimesena, sest vaid inimene saab sellest ahelast väljuda ta võib virguda ehk saada buddhaks. Ka jumalad kuuluvad budismi järgi kannatuste maailma, kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele (1). 8 2. MILLE POOLEST ERINEB BUDISM TEISTEST USUNDITEST? Erinevalt paljudest teistest religioonidest ei eksisteeri budismis isikustatud jumalat. Ta ei ole selles religioonis isegi mitte kuidagi inimese sarnane - pigem on jumal lihtsalt tõe sünonüüm või siis meeleseisund (2). Buddha õpetussõnad: 1)Me oleme, mis me mõtleme 2)Kõik mis me oleme, tõuseb koos meie mõtetega 3)Enda mõtetega me loome maailma Buddha ei ole jumal, vaid inimene, kes saavutas valgustatuse ehk seisundi, mil inimene näeb ja mõistab tõde. Teoorias võib meist igaüks Buddhaks saada (2).
353437555/983280460=0,359447349*100=35,9447349 on Hiinas ülalpeetavate määr. Riigi tööjõu olukord on küllaltki hea, ülalpeetavate protsent pole rahvastiku seisukohast väga suur ning töötute osatähtsus on samuti väike. 8. Muud andmed a) Hiina riigikeeleks on mandariini keel, seda kõneldakse kõige rohkem. Teisi keeli on teiste etniliste gruppide vähesuse tõttu samuti vähe. Hiinlased moodustavad Hiina rahvastikust 91,5% ja muud etnilised grupid 8,5%. Religioonidest on Hiinas kõige rohkem taoismi ja budismi ning vähem kristlust 3-4% ja budismi 1-2%. Tõenäoline rahvastikupoliitika võiks olla rahvassõbralikum, et rohkem rännataks riiki sisse mitte välja. b) Hiinas ei ole tõsiseid probleeme aidsiga, rahvastikust on aidsis vaid 0,1% , mis paneb Hiina maailma tasemel 117. kohale. Aidsiga elab Hiinas 740 000 inimest, se 2009. aasta uuringu põhjal, selle tulemusega on Hiina 13. Kohal. Neist on surnud 26000, millega on Hiina 14. kohal
Islam Islam on maailma religioonidest noorim ming asub pooldajate arvu poolest ristiusu järel teisel kohal. Islam tekkis LähisIdas. Islam kujutab endast kõikehõlmavat religioosset eluviisi, mis läbib kogu muhameedlikku kultuuri ja sotsiaalset elu. Muhamedi elu ja tegevus Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, milles austati taevakehasid, päikest ja kuud. Ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid Mekasse Kaaba pühamu juurde
Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus
7 · Unistan päevast, mil Georgia punastel mägedel istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad vennalikult ühe laua ümber. (Kõne, 1933) Kokkuvõte Martin Luther King` võib pidada üheks suureks eeskujuks maailma ajaloos, kuna tegu on mehega, kes tõi olulisi pöördeid mustanahaliste ajaloos Ameerikas. Tal oli hea esinemistaktiga kui ka seosed maailma kultuuridest ja religioonidest. Üheks oluliseks iseloomulikuks jooneks, mis tema kõned nii lummavaks tegid, oli minuarvates see, et ta kuulus kogudusse. Sealt omandas ta hea põhja oma kõnede pidamiseks, nagu näiteks siirus. Tema kõnesid võibki pidada ühtedeks tähtsamateks mõjutamisviisideks, kuna selgesti oli referaadis näha, et ta oli reisinud palju, selleks et inimesi uskuma panna. Minu arvates, ei oleks saanud olla parem mees kui tema, keda panna sellist liikumist juhtima.
Oleks huvitav teada kui palju mitte usklikke inimesi on läbinud sellise nõustamise ja millised on olnud tulemused. Pikki aastaid on toimunud koostöö kirikute ja haridusministeeriumi vahel, mille tulemusena on välja töötatud usuõpetuse programm. Ka selles suhtes jagunevad seisukohad kahte lehte: ühed on usuõpetuse poolt, teised vastu. Teadmised piiblist ja kirikuloost peaksid kindlasti kuuluma põhihariduse miinimumi juurde, kuid põhiharidus peaks andma mingi ülevaate ka teistest religioonidest. Rahva hulgas liikuv õppekava on aga hoopis teise orientatsiooniga, mille eesmärgiks on ühendada usuõpetus kõlblusõpetusega, eetikaga, lähtudes eeldusest, et eetika aluseks ongi kristlus, et religioon ja usk, ennekõike ristiusk teeb inimese moraalsemaks. Siit on tekkinud ka järeldus, mida võib kohata nii vaimulikus kui ilmalikus kirjasõnas ilma usuta Jumalasse, ilma ristiusuta läheb inimene hukka. See järeldus on väga kahtlane. Ei ajalugu ega tänapäev ei
nõuet. Mida iganes ma tajun, ükskõik kui selgelt ma kujutlen seda nägevat on alati toereetiliselt võimalik, et mõni minust väljaspool asuv paha vaim põhjustab neid muljeid. 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? Vastus : Lad. k. "Mõtlen, järelikult olen." - Tõestab, et üks tõde on väljaspool kahtlust; selleks et kahelda, peab ise olemas olema. 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Vastus : Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Vastus : Mina arvan, et ei saa aga ta võib meid suunata. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist.
ning sai maailmausundiks. Algul oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldejate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismis, siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. UUS TESTAMENT Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole
annaabi.ee 
