12T Lähte Ühisgümnaasium Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 MARTIN LUTHER KING ....................................................................................................................................4 TSITAATE MARTIN LUTHER KINGILT:.......................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKAD................................................
Martin Luther King Jr SISSEJUHATUS Martin Luther King - kõige kuulsam baptistide afroameerika päritoluga jutlustaja, oraator ja USA mustade kodanikuõiguste liikumise juht. Ta oli esimene aktiivne aktivist mustade liikumises USAs ja esimene edukas võitleja mustade kodanikuõiguste eest, võideldes samal ajal diskriminatsiooni, rassismi ja eralduse vastu. Lisaks võitles ka Ameerika Ühendriikide koloniaalse agressiooni vastu, näiteks Vietnami sõda. Aastal 1964 oli saanud Nobeli rahupreemia olulise demokratiseerimise eest Ameerika ühiskonnas
USA), kelle eesmärgiks oli demokraadi taastamine ja NSVL, kelle eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine. (Termin 1947) 7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s. a) kes võitlesid enda õiguste eest? USA kodanikuõiguste liikumises (Civil Rights Movement) võitlesid mustad ameerika kodanikud rassilise eraldatuse ja diskriminatsiooni vastu. Liikumise etteotsa tõusis baptistist jutlustaja Martin Luther King (1929-1968). Enamasti toimus vägivallatu vastuhakk. Võitluse otsustav faas algas boikotikampaaniaga Alabama osariigi bussides (1955). b) millal nad seda tegid? 1954-1968. Lükke sai Alabama osariigi busside boikotikampaaniaga ning lõppes Martin Luther Kingi mõrvaga. c) millised olid võitluse tulemused? 1956 kuulutas USA Ülemkohus ebaseaduslikuks kõik rassilise segregatsiooni liigid. (tekitas
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes. Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni, Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos. N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uurimusi ja memuaristikat. Seega toetub käesoleva uurimuse empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese
mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute. 1492 – Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias. Juute sunniti valima ristiusku astumise ja väljarändamise vahel. 1516 – Veneetsias loodi linnaosa, mida kutsuti getoks. Varsti loodi need juba enamikes Saksa ja Itaalia linnades. Nii sunniti juute elama müüridega eraldatud linnaosades mitmeid sajandeid. 1543 – Protestantismi rajaja Martin Luther avaldas raamatu „Juutidest ja nende valedest“. Luther uskus, et juudid keeldusid kristlasteks hakkamast roomakatoliku kiriku valede pärast. Pärast seda, kui juudid keeldusid oma usku ümber vahetamast kristluse uue vormi vastu, pöördus Luther juutide vastu. 1879 – Saksa ajakirjanik Wilhelm Marr võttis kasutusele termini antisemitism ja lõi antisemiitliku liiga. Sellest sai alguse antisemitism kui poliitiline liikumine, mis põhineb ideel juudi rassist.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit. Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja 13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust,
Kõik kommentaarid