RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahm...
Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada
traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub religioonist ning inimese arvamustest ja kinnisideedest. Üheks religiooni mõisteks võiks olla järgnev: "Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused". Sõna "religioon pärineb ladinakeelsest sõnast religio, mille päritolu on vaieldav
religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpt valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Peale renessanssi on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas vähenenud. 18. sajandi ratsionalism vähendas religiooni tähtsust veelgi. Teaduslikud meetodid ja avastused jätsid üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm)
Religiooni on võimalik mitmeti lahti mõtestada. Kõige laiemas tähenduses võib see olla usk kõike üleloomulikku, enamasti mõeldakse religiooni all aga kõrgema olevuse ehk jumala tunnistamist ja austamist. Usundeid on palju ning kahtlemata on need avaldanud meie kultuuri arengule tohutut mõju. See mõju on olnud kindlasti kasulik, ent kas on seda üle- või alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude,
DŽAINISM Taassünnist vabastab õige usk, õige teadmine, õige käitumine. Täielik vägivallatus - ei sööda mitte midagi (et ei teeks mitte millelegi liiga). Diambra sadhu - pühariietusse riietunu (ehk alasti), rändpühakutel ka joogilähker ja hari. Peavad vaid kõndima. Svetambara sadhu/sadhvi - valgesse riietunud. SIKHISM Üks jumal, 10 gusut. Ali Granthi - raamat, millel on oma tuba, koheldakse inimesena. Sikhid hoiavad oma juukseid. Ei järgi ühtki teist religiooni.Turban. Kaheteraline mõõk, kaks kirpani. HIINA (rahva seas omausundid, etnilised usundid, islam jne. Hiina RV-s taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism) konfutsionism. KONFUTSIONISM (pilk ühiskonnale)- õpetlasusund. Rõhutatakse rituaali, tava, inimlikkust, vooruslikkust. Inimelus on olulised kunst, ustavus, kombed, harmoonia, kooskõla, inimlikkus, pojalikkus. Wujing - viisraamat. Shijing ajalooraamat - ideaalne ühiskondlikus harmoonias, mis saavutatakse sunni ja karistuseta
Religiooni osa kultuuris Inimkonna arenenumate tsivilisatsioonide algusaegadest saadik on suure tähtsusega olnud religioon.See on mõjutanud valitsemiskorda,igapäevaelu,kunsti,muusikat ja ka haridust.Praegugi on teada nende vanade jumalate nimed ja tegevusalad,mõningad religioonid eksisteerivad juba tuhandeid aastaid.Tänapäeva maailmas on aga religiooni osa märgatavalt kahanenud,kuigi see on elu oluline osa,pole sellel enam sellist mõju inimeste teadmistele.Eriti väike on religiooni tähtsus nüüdses Eestis. Läbi aegade on religiooni kasutatud selleks,et teisi inimesi alla suruda ja nende üle kindlamalt valitseda.Kuna varasemates religioonides oli mitmeid,lausa sadu jumalaid,oli palju võimalusi neid oma tegudega välja vihastada ja end sellega ära needa.Jõukamaid inimesi peeti
Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes. On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimese ja ühe või mitmete jumalate vahel. Ususüsteeme seob veel moraaliõpetus ning usurituaali juhtide ja edasikandjate kultus. Suure au sees hoitakse pühakirju ja -paiku,tähtsal kohal on eetika. Need sarnasused on ühtlasi ka erinevusteks, sest iga usund tõlgendab õpetusi vastavalt oma usu põhitõdedele. Hea näide seda toetama on peremudeli ideaalid erinevates suurusundites islami õpetuse järgi on lubatud mehel omada
lunastaja kohta Materialism- mõtteviis, mille järgi kõik olev on aine omadustest tulenev Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv Militarism-sõjaks meelsus, sõjaväevõim Minaret-mosee torn, kust kutsutakse 5x päevas palvusel Monism- usk sellesse, et on olemas üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud Monoteism- usk ainujumalasse Moraal- üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise reeglid Moslem- islamiusuline Mosee- moslemite pühakoda Müstika- religiooni vorm, tähtsad ei ole dogmad ja rituaalid, püütakse saavutad otsekontakti Jumalaga Müüt-religioosne jutustus, jumalamuistend
meelest veel laiem mõiste ning hõlmab endas kõike mida inimene teeb. Seega üldisemas plaanis on igasugune inimtegevus minu jaoks kultuur. Ja kuna inimeste käitumist mõjutab religioon väga palju, siis seetõttu mõjutab ta ka kultuuri ning omab kultuuri arengus tähtsat rolli. Kuna kultuur on äärmiselt mahukas mõiste, siis rääkides paljudest valdkondadest, jääks palju asju ikka ütlemata või jutt muutuks liiga pealiskaudseks. Sellepärast proovin ma analüüsida religiooni rolli kultuuri ühes tähtsamas valdkonnas kunstis. Kunst on olnud inimeste elu tähtis osa mitmeid tuhandeid aastaid. Näiteks koopamaalingud Altamira koobastes Hispaanias on üle 16 000 aasta vanad. Ent mis pani inimesi joonistama, seinte peale kritseldama. Väga võimalik et seda pani tegema usk, et need pildid muudavad asjade kulgu. Kunsti algupära kohta on kolm peamist teooriat. Esiteks arvatakse et kunst pärinebki religioonist ja maagiast
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimeses...
Religiooni roll inimese elus. Religioon mängib inimese elus tähtsat rolli. See mõjutab meie igapäevaseid tegevusi, kombeid ja traditsioone. Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule. See annab neile loo-tust, kui usutakse, et neid on kuuldud ja et nende soove täidetakse. Erinevatel inimestel on erinev usk. Neid on maailmas palju. Neist levinuim on Kristlus, mis jaguneb oma-korda veel erinevateks vooludeks. Kristlasi on maailmas umbes 2 miljardit. Alustame kristlastest. Ka neid on erinevaid. On kristlasi, kes usuvad oma usku tulihingeliselt, käituvad kõikide reeglite järgi ja teevad kõike, mida usund kuulutab. Kuid on ka inimesi, kes on küll kristlased, kuid ei käitu nii täpselt, reeglitesse suhtu-takse lõdvemalt. Kõik kristlased on ristitud ja kannavad kaelas keti otsas risti. Nimelt Jeesus suri ristil. Kristlased tä...
pole tõendeid jumala olemasolu kohta, eelistavad siiski midagi uskuda või vähemalt usukombeid täita. See on paratamatult seotud nende kultuuritaustaga. Traditsiooniliselt peab inimene omandama endale need kombed, mida järgivad tema vanemad mingis religioonikeskkonnas. Ta on kohustatud neid järgima austuse pärast oma vanemate ja ühiskonna ees. Kuid inimesel võivad tekkida elu jooksul teistsugused arvamised ja soovid. Ta tunneb, et vanemate usk ei sarnane tema omale ning ta võib religiooni vahetada. Samuti vahetatakse religiooni seoses abiellumisega. Siis üritatakse saada kokkulepe valitava religiooni osas. Usk on siiski igale inimesele väga isiklik teema. Inimene võib tunda, et tema mõtlemisviisidele sarnaneb mingi teine usund. Ta tunneb sisemas, et see läheb kokku tema vaadetega ja et see on parem ning arvestab temaga rohkem. Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad,
Religiooni kujunemislugu ja Hinduism Religioon (usund, usk) uskumuste, normide, tavade ja intitutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: 1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism).
622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt. Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all. Sõna ,,islam" tähendab ,,allumist", peegeldades religiooni keskset uskumust alistuda jumala tahtmisele. Islami tava keskendub viiele alustalale: usutunnistus, igapäevane palvus, paastumine Ramadani ajal, palverännak ja annetamine. Islami pühatekst, Koraan, kirjutati araabia keeles 30. aasta jooksul. Moslemid usuvad, et see sisaldab jumala sõna, mida järkjärgult ingel Gabriel Muhamedile 20. aasta jooksul paljastas. Ka on olulised prohvetite ja tema kaaslaste ütlemised ja teod, mis on kogutud Hadith'i.
Zoroastrism põhineb võitlusel valguse ja headuse maailma ning pimeduse ja kurjuse maailma vahel. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda Pimeduse ja kurjuse maailma valitseb jumal Angramanju, kes on ka ühtlasi Ahuramazda kaksikvend. ZARATHUSTRA Kreeka keeles Zoroaster Sündis pronksiajal Spitama klanni. Töötas preestrina Tal oli naine, kolm poega ja kolm tütart. Tõrjus eemale pronksiaja mitmejumala klassistruktuuriga Iraani religiooni Oli loomaohverduste vastu Suri 70-aastasena ZARATHUSTRA VISIOON Kui Zarathustra oli 30-aastane, läks ta Daiti jõe juurde, kus teda tabas nägemus, mis muutis tema maailmapilti. Zarathustra õpetas, et on olemas ainult üks jumal, keda võib jumaldada. Ta väitis, et mõned vana religiooni jumalused olid kurjad hinged ja olid Angramanju käsilased. Kodukandis ei aktsepteeritud tema õpetusi ning seetõttu lahkus ta 12 aastat hiljem, et leida
Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses, judaismi rajaja Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim (prohvetid) ja ketuvim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse
Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal,
Sissejuhatus Oma referaadis annan ülevaate religiooni levikust ja levitajatest Eestimaal. Kui suure jälje on nad jätnud eestlastest talurahva traditsioonidesse ja uskumistesse. Samuti annan ülevaate muinasusu levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja rahvahariduse algust ja arengut ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest.
tungival soovil. Enne surma avaldas poeg aga autobiograafia pealkirjaga ^^Ma palusin õigust surra^^ . Ta kirjutas selle, et tema ema ja arst milleski süüdi ei jääks. Tema ema võis oodata kuni 5 aastane vanglakaristus ja arsti kuni eluaegne. Poisi surma eel kirjutatud raamat on jõudnud bestsellerite hulka ning ärgitanud avalikkust reforme nõudma. Ma arvan et selle konkreetse juhtumi puhul on eutanaasia õigustatud. Religiooni vaatenurgast: Kas inimesel on õigus otsustada oma elu üle või peab see jääma looduse ja Jumala meelevalda. Siiani on kriminaalõigus jäänud kindlaks põhimõtetele, mille kohaselt ei saa toetada ega soodustada mitte mingisugust elu vastu suunatud tegevust, olgu selle motivatsioon milline tahes. Samal seisukohal on ka 1993. aastal Maailma Religioonide parlamendis vastu võetud ,,Globaalse eetika deklaratsioon", milles kristlased koos budistidega on eutanaasia puhul eitaval seisukohal
Milleks on vaja religiooni? Essee analüüs Analüüsin Jaan Lahe esseed "Milleks on vaja religiooni?". Essee on pühendatud äsjalahkunud teoloogi Pille Valgu mälestusele. Arvamus on kirjutatud valdavalt arutlevas vormis, autor astub lugejaga dialoogi, lootes läbi selle lugejat mõjutada. Lauseehituses on ülekaalukalt kasutuses põimlaused, esineb ka palju võõrsõnu, oma osa leiavad ka retoorilised küsimused ja mõttekordused. Ülesehituselt on loogiline, kus iga järgmine mõte toetab ja viitab eelmisele. Lugejas- konnaks on arvatud kogu eesti rahvas.
Kertu Mölder AÜSR1 E-mail: [email protected] Loetud tekst: Max Weber ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et
[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne.
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaišešika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. Selles
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johann...
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled sa mu maha jätnud?" (lk141) ,,Jumal sa näed mu viletsust ning teed sellele lõpu"(lk150) Werther ja kirjandus. Milline oli Wertheri suhe kirjandusse? Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamat...
Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogilin...
Kaugete aegade tagant on meieni jõudnud traditsioonide jäänukid esivanematelt, kes tunnistasid looduslähedast maausku. Lisaks on lähiminevikus kirjanduse ning avardunud reisivõimaluste kaudu hakanud meid üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult. Inimene võib kuulda, näha, lugeda või kogeda vaid üht osa religioonist ning võtta tolle omaks, endale otseselt teadvustamata, et tegemist on mõne religiooni ilminguga. Nii võib end ateistiks nimetav inimene uskuda reinkarnatsiooni ja/või saatuse ettemääratusse, kõige elava (sealhulgas taimede) hingestatusse vms. Seejuures ei pruugi ta ise üldse arvata, et usub ühte osa konkreetsest religioonist, vaid peab usutavat väidet kindlaks faktiks. Taolised uskumused kujutavad endast vääramatuid veendumusi, mis on nii kindlad, nii iseenesestmõistetavad, et ainuüksi
Religiooni ja trendide problemaatika Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad....
Religiooni mõju muistsete eestlaste igapäevaelule Muinasaja eestlaste elus oli väga tähtis roll usulisel osal. Siiski ei saa me rääkida mingist kindlast usu suunast.Peame arvestama, et olemasolev usund muutus pidevalt, olles mõjutatud nii kristlikku kiriku kui ka vene õigeusu kiriku poolt, mis üritas järk-järgul ennast sisse seada ning mõjupiirkonda laiendada. Usuliised erinevused olid ka tingitud eri piirkondadest, kus näiteks rännikurahval, kalastajad, ja sisemaa elanikel, jahimehed, olid erinevate elulaadide tõttu mitmeti erinevaid põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks võ...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 199...
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
Tänapäeval on naiste roll ühiskonnas meestega peaaegu võrdne . Nad saavad kõrgharidst , töötavad kõrgetel ametikohtadel ja teenivad samapalju raha kui mehed. Aadli aegadel oli naise ainus roll olla koduoerenaine ja kõik sinna juurde kuuluv. Ta pidi kodu korras hoidma, lapsi sünnitama ja oma mehe eest hoolitsema . Valitsemisse ja majandusse ei olnud naisel asja . Ka ühiskondlikus elus oli naise roll lihtsalt olle mehe kürval ja teda toetada. Hetkel on kiriku ja religiooni roll ühiskonnas hääbumas. Inimesed ei huvitu enam niiväga kirikust ja elavad oma põhimõttete järgi. Aadlike jaoks oli aga usk väga tähtis ja usupõhimõttete järgi elati ka oma elu. Samuti oldi valmis usu nimel surema , mida tõestavad sel ajal peetud ristisõjad. Tänapäeva ja aadli aekse kiriku traditsiooni vahel on aga säilinud uskumus et oma patte sai lunastada. Aadlid ostsid selleks indulgentse ja pihtisid , tänapäeval
Статистика венерических заболеваний и религия Составляла: Савельева Елизавета 9а Руководитель: Давыдова Л.П. Венерические болезни Венерическими болезнями называют заразные болезни, передающиеся половым путем. Самые распространенные венерические болезни это сифилис, гонорея, кандидоз, хламидиоз. Лечение венерических болезней Лечение большинства половых инфекций заключается в назначении специфической антибактериальной терапии. Лечение венерических болезней Своевременно начатое лечение не только приводит к выздоровлению, но и значительно снижает риск перехода болезни в хроническую форму и появления серьезных осложнений. Статистика Статистика свидетельствует о неуклонном росте числа заболеваний с половым путем передачи. К ним относятся как «безобидные», не угрожающие жизни, так и грозные...
Inimese elus on väga palju probleeme : raha- või tööpuudus, ebaõnnestunud armastus, kõrvalolevate haigused, depressioonid, paha kliima, looduslikud katastrofid ja nii edasi. Kõik need probleemid tekkitavad stressi, ja inimestel on vaja kellegi tugi, et sellega saama hakkama. Tänapäevane elu pakkub meile tohutu võimalusi tugi leidmiseks. Üks vanim viis probleemidega toime tulla on usk. Usk heledasse ja heasse. Nii moodi paljud leavad enda toetuseks religiooni. Aga kuna religioon avaldab nii suurt mõju inimestele, mõned kasutavad sellist situatsiooni enda heaks ja tihtipeale see ei tähenda, et teistele on kaa sama hästi olla. Tekkib väga tõsine küsimus : kas religioon on tõesti inimeste päästja või vastupidi inimeste hukkuja? Kuna maailm ei ole kahevärviline ja on toonide täis, arvan, et selles küsimuses samuti ei ole täpset vastust. Ühelt poolt vaadates, religioon on tõesti päästja. Paljudes situatsioonides see on
10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku
Mesopotaamia kirjandus on hästi säilinud, sest Assüüria kuningas Assurbanipal lasi oma õpilastel kõigist tollal kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Ninive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki Mesopotaamia tähtsamaid kirjandusteoseid. Kuna savitahvlid olid vastupidavad, säilisid nad väga hästi ja pakuvad hindamatut teavet Mesopotaamia kirjanduse, religiooni ja teaduse kohta. Perekonnasisesed suhted erinesid Egiptuses ja Mesopotaamias veidi. Egiptuses oli tüüpiline perekonnamudel paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende lastest. Perekonnapea oli mees, kuid ka naisel olid oma õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis saada osa perekonna varandusest. Egiptuses oli naise positsioon suhteliselt kõrge. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja naisi oli ka kohtunike
Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad,
Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile le...
Muutused, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda, mis kestis 2. augustist 1914 kuni 11. novembrini 1918, vapustas tervet maailma oma ohvriterohkuse ja drastiliste muutustega. Sõdivad riigid jagunesid kaheks leeriks: Antandiks, mille peamised liikmed olid Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Itaalia, ning Keskriikideks, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Sõja uuendused varieerusid olme valdkonnast riikide koosseisuni, raputades inimeste seni kindlatel jalgadel seisnud põhiväärtusi ja kalestades järk-järgult kogu maailma. Katastroofis oli siiski ka laiemas perspektiivis nihkumisi paremuse poole ning siinses arutluses toon välja Esimesest maailmasõjast tulenenud nii head kui ka pahupooled. Üheks oluliseks muutuseks, mis tekitab üsna vastakaid arvamusi, on kindlasti tehnika kiire areng. Keemiatööstus edenes jõuliselt ning pea kõiki relvi täiustati. Sõjandusse ilmusid lennukid ...
Võhma Gümnaasium Leedu Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 9. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Üldandmed lk 3 Naabrid lk 3 Pinnamood lk 3 Rahvastik lk 3 Kliima lk 3 Riigikord lk 4 Haldusjaotus lk 4 Majandus lk 4 Religioon lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Leedu Üldandmed Ametlik nimi Leedu Vabariik Pindala 65 200 km2 Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi ...
Miks põlgavad juudid Jeesust? Margus Toots Kes või mis on Messias? Messias on isiksus, kes on saadetud maa peale, et tagada ülemaailmne rahu ja usk jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Test...
70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. * Charles Darwin (1809-1882) religioon asetub inimese arengu varasemasse perioodi, eelteaduslik maailmaseletus. Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes, surmaeelselt, ekstaasis James Frazer (1854-1941) ,,Kuldne oks" (1890) Tegeles maagiliste praktikatega maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj -
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne
tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik, kirja tundmine Tekkisid linnad Tunti kirja, mis soodustas riikluse kujunemist Tööjaotus Erinevad varanduslikud klassid 4. *Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on nähtud jumalate soosingut. Loomulik oli, et valitsejad pidasid sidet jumalatega.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms.
enne elusolendite formeerumist. 6. Kuuma katlakese teooria- elu sai alguse kuumaveeallikatest ookeanis 7. Jääkambri teooria- elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises olevad nukleotiidid püsivad sel temp-il (vaja püsivad koostisosi lagunemise/sünteesi tasakaalu säilimiseks). 8. Darwini teooria- kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. II Kuidas suhtute elu tekkesse religiooni seisukohast, mis väidab, et elu on loodud kõrgema olendi (nt. Jumala) poolt Mina suhtun sellesse neutraalselt. Ma ei ütle, et Jumal ei ole loonud Maa ja kõik sellega kaasnevad, ega ei ütle ka, et on loonud. Ma natukene ikka usun. III Millist elu tekke teooriat/teooriaid pooldate/õigeks peate teie? Põhjendage oma vastest Millised on teie arvates täiesti utoopilised? Miks? Mina usun Darwini teooriat, sest see on kõige loogilisem ja minu põhimõtetega kooskõlas.
augustil. Erakonna või valimisliidu nimekirjad ja üksikkandidaadid. Euroopa Parlamendi valimised: juunikuu pühapäeval 5 aastaks. Valida saab vähemalt 18-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Kandideerida saab vähemalt 21- aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid. Filosoofia Teema: Nietzsche ateism Näidisküsimus: Millises ulatuses nõustud Nietzsche kriitikaga kristluse ja religiooni aadressil? Materjal:http://filosoofialeht.weebly.com/uploads/5/0/8/0/5080136/lugemismaterjal_-_copy.doc (11. klassi all) Nietzche arvates oli saksamaa pöördunud kristluse vastu, ent ei tunnistanud seda. Tema eesmärk oli olla prohvet, kes valgustab maailmale võltsvooruslikust. Nietzche lähtekohaks oli veendumus, et jumalat ei ole olemas. Nietzsche arvates teeb usk jumalasse inimeste elu vaesemaks
Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus
docstxt/1313525493129285.txt
annaabi.ee 
