Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

J.Lahe essee "Milleks on vaja religiooni" analüüs (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja religiooni?
Milleks on vaja religiooni?
Essee analüüs
Analüüsin Jaan Lahe esseed "Milleks on vaja religiooni?". Essee on pühendatud äsjalahkunud teoloogi Pille Valgu mälestusele.
Arvamus on kirjutatud valdavalt arutlevas vormis, autor astub lugejaga dialoogi, lootes läbi selle lugejat mõjutada. Lauseehituses on ülekaalukalt kasutuses põimlaused, esineb ka palju võõrsõnu, oma osa leiavad ka retoorilised küsimused ja mõttekordused. Ülesehituselt on loogiline, kus iga järgmine mõte toetab ja viitab eelmisele. Lugejas -konnaks on arvatud kogu eesti rahvas.
Essee autorit Lahte häirib asjaolu, et eestlased pööravad liiga vähe tähelepanu religioonile. Autor on veel välja toonud küsitluste tulemused, kus selgub , et Eesti rahvastikust peab ainult 20% inimestest religiooni oma elus oluliseks, mis on maailma mastaabis oluliselt väike näitaja. Ta toob esile James George Frazeri (1854–1941) ennustuse, et usundid surevad välja ja loovutavad oma koha teadusele. Vastuseks sellele on autor öelnud, et inimene vajab religiooni ja ei saa ilma selleta elada. Ta leiab ka, et religiooni suhtes on inimestel väga palju negatiivseid eelarvamusi, mis ajendabki meid usust mööda vaatama. Lahendust sellele probleemile välja ei tooda.
Sissejuhatust on alustatud statistikaliste faktide väljatoomisega, millele toetub kogu ülejäänud essee oma mõttelaadilt. Teemaarenduses on Laht esitanud mitmeid probleeme ja neid põhjalikult arutanud. Analüüsimisel on jõudnud arusaamani, et religioon on vajalik inimkonnale, kuna „ta näitab sihte ja eesmärke, mis ulatuvad teisele poole inimese «mina» ja tema argitõeluse piire .” Eelneva tsitaadiga võtab Jaan Laht kogu oma essee lõppsõnas kokku.
Autor veenab lugejat endaga kaasa mõtlema, rõhudes järjepidevalt asjaolule, et Eesti rahvas peaks olema usklikum. Probleemid, mille üle arutletakse on ühekülgsed ja nõrgalt avatud. Üldiselt oli tegu ebameeldiva ja igava esseega.
J Lahe essee-Milleks on vaja religiooni-analüüs #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muri Õppematerjali autor
J.Lahe essee "Milleks on vaja religiooni" analüüs

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878­1940) "Tõde ja õigus" I­V. Vt ka romaan. essee ­ mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (1533­1592) "Esseed"). Esimeseks eestikeelseks esseeks võib pidada Otto Wilhelm Masingu (1763­1832) õppevahendit "Algupärased eestikeelsed lehed sakslaste jaoks". Esseezanr jõudis küpsusele 20. sajandi algul nooreestlaste loomingus (näiteks Friedebert Tuglase (1886­1971) esseed "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ning "Kirjanduslik stiil"). Tuntud

Eesti keel
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

aastatel realismi ja romantismi läbipõimumise probleemiga XiX sajandi eesti autorite puhul, kuid ta eelistab mõistetavatel põhjustel realismi ja otsib „sisemisi seaduspärasusi”, mis viisid selle kui täiuslikuma tõe tunnetamise vahendini kirjanduslikus kunstis (nirk 1962). kuid selle asemel et konstrueerida seaduspärasusi ja sidusust, mis annavad tulemuseks, nagu nägime, järjepideva hilinenud arengu, oleks vaja teoretiseerida hoopis ebakoherentsust, laene, katkestusi ja hübriide. sellisele vaatele XiX sajandi kirjandusest rajab teed märt Väljataga käsitlus juhan Liivi „Varjust”. Liiv on üks neid XiX sajandi lõpu kirjanikke, kelle paigutamisel realismi ja romantismi jaotusesse on kirjanduslool alati raskusi olnud. tuglas heidabki talle ette stiiliühtsuse puudumist. Väljataga

Kategoriseerimata
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui

Filosoofia
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Sellist sündmuste arenemise ajalis- põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 2. Vabalt valitud teose analüüs A.dumas"Kolm musketäri" Alexandre Dumas - isa (1803-1870), üks möödunud sajandi esimese poole prantsuse kirjanduse liberaalse- romantilise suuna esindajaid, alustas oma loomingulist teed perioodil, mis eelnes 1830. aasta revolutsioonile Prantsusmaal. Dumas oli oma nooruses Hugo kaasvõitleja ja koos temaga aitas kaasa klassitsismi väljatõrjumisele prantsuse teatri lavalt. Dumas oli üsna viljakas draamakirjanik, kuid eriti populaarseks on ta saanud oma ajalooliste seiklusromaanidega

Kirjandus
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei

Üldpsühholoogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid )

Karjäärinõustamine
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna

Kirjandus




Kommentaarid (2)

 profiilipilt
: Essee oleks võinud ka juures olla...
15:10 29-11-2010
mariks profiilipilt
mariks: natukene aitas :)
10:58 08-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun